Putukad peavad olema puhtad, et suudaksid lennata, ronida ja ümbritsevat tajuda. Näiteks on määrdunud tundlatega sipelga liikumine, suhtlemine ja haistmine häiritud. Zooloog Alexander Hackmann ütleb: „Looduses ei näe sa kunagi räpast putukat. Putukad on leidnud viisi, kuidas maapinnal oleva mustusega toime tulla.”

 Mõtteainet. Hackmann ja tema kolleegid uurisid, kuidas üks hobusipelga liik (Camponotus rufifemur) oma tundlaid puhastab. Nad avastasid, et see sipelgas kõverdab oma jala, nii et moodustub otsekui konks. Seejärel tõmbab ta tundlad ükshaaval sellest konksust läbi, et puhastada need erineva suurusega mustuseosakestest. Jala küljes on tugevad harjased, mis eemaldavad suuremad mustusetükid. Väiksemad osakesed eemaldab tihe kamm, mille vahed on täpselt sama laiad kui sipelga tundlakarvad. Veel tihedamad karvakesed pühivad ära ka kõige pisemad tükid, mille läbimõõt võib olla inimese juuksekarvast lausa 80 korda väiksem.

 Vaata, kuidas hobusipelgas oma tundlaid puhastab

 Hackmann ja tema uurimisrühm usuvad, et see, kuidas sipelgad oma tundlaid puhastavad, võib leida rakendust tööstuses. Näiteks võiks sarnaseid meetodeid kasutada õrnade mikroelektrooniliste komponentide ja pooljuhtide tootmisel. Seal on vaja hoida puhtust, kuna väiksemgi mustusekübe võib neis komponentides rikke põhjustada.

 Mida sina arvad? Kas viis, kuidas hobusipelgas oma tundlaid puhastab, on evolutsiooni tagajärg või on see kellegi kavandatud?