Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

KAANETEEMA

Kui toimub katastroof. Sammud, mis võivad päästa elu

Kui toimub katastroof. Sammud, mis võivad päästa elu

„Kõrvulukustav plahvatus paiskas mu peaaegu pikali. Ventilatsiooniavast tuli suitsu ning kõrghoone, kus töötasin, lahvatas põlema.” (Joshua)

Maavärin. Orkaan. Terrorirünnak. Koolitulistamine. Need sõnad esinevad uudiste pealkirjades liigagi tihti. Üks asi on mõnest katastroofist lugeda, hoopis teine asi on aga see ise üle elada. Mida saaksid teha enne katastroofi, selle ajal ja pärast seda, et suureneks tõenäosus ellu jääda?

ENNE KATASTROOFI. VALMISTU

MITTE keegi pole katastroofi eest kaitstud. Ettevalmistus on ülioluline, et ellu jääda. Aga mida ettevalmistus hõlmab?

  • Ole oma mõtetes selleks valmis. Tunnista endale fakti, et katastroofe juhtub ning et need võivad tabada ka sind ja su lähedasi. Kui hädaolukord on käes, on liiga hilja hakata selleks valmistuma.

  • Uuri, missuguseid katastroofe võib sinu kandis ette tulla. Tee kindlaks, kuhu ohu korral minna. Mõtle, kas sinu kodu on ehitatud nii, et seal on turvaline elada, ja kas see asub võimalikult turvalises paigas. Kõrvalda tuleoht. Paigalda suitsuandurid ja vaheta neil patareisid vähemalt kord aastas kui mitte tihedamini.

  • Pane valmis varud hädaolukorraks. Võib juhtuda, et pole elektrit või vett, telefonid ei pruugi töötada ja sõidukitega liiklemine võib olla häiritud. Kui sul on auto, püüa hoida kütusepaak vähemalt poolenisti täis. Kodus võiks alati olla toitu, vett ja hädaolukorraks valmis pakitud kott. (Vaata kasti „ Kas sul on kõik vajalik olemas?”.)

    Ettevalmistus on ülioluline, et ellu jääda

  • Hoia käepärast telefoninumbreid, nii lähedal kui ka kaugel elavate sõprade omi.

  • Mõelge, mida te ohuolukorras teete, ja mängige see läbi. Tee kindlaks, kus on hoone lähimad väljapääsud, samuti ole kursis oma laste koolimaja evakuatsiooniplaaniga. Leppige kokku pere kohtumispaigad – näiteks kool või raamatukogu –, üks võiks asuda lähikonnas, teine kaugemal. Ametivõimud soovitavad tee kohtumispaikadesse koos perega läbi jalutada.

  • Ole valmis aitama teisi, näiteks eakaid ja põduraid.

KATASTROOFI AJAL. TEGUTSE KIIRELT

„Kui puhkes tulekahju, siis enamik inimesi ei sattunud paanikasse, nad hoopis viivitasid hoonest lahkumisega,” räägib Joshua, keda tsiteeriti artikli alguses. „Mõni lülitas arvuti välja või täitis veepudeli. Üks mees ütles: „Ehk peaksime lihtsalt ootama.”” Kuigi teised olid kahevahel, siis Joshua hüüdis: „Kõik välja, kohe!” Tema töökaaslastele jõudis kohale, et olukord on tõsine, ning nad järgnesid talle trepist alla. „Kui keegi kukub, siis aidake ta püsti ja liikuge edasi,” hõikas Joshua. „Me saame välja!”

  • Tulekahju korral. Hoia põranda ligi ja mine kiiresti lähima väljapääsu poole. Suitsu sees on raske näha ja enamik tulesurmasid on põhjustatud suitsu sissehingamisest. Jäta isiklikud asjad maha. Iga sekund loeb, sellest võib sõltuda elu.

  • Maavärina korral. Mine toeka mööbli alla või siseseina äärde. Ole valmis järeltõugeteks ja mine võimalikult ruttu majast välja ning hoonetest eemale. Kuna päästetöötajad ei pruugi saabuda mitme tunni jooksul, püüa teisi aidata, kui saad.

  • Tsunami korral. Kui vesi ootamatult ja kiiresti kaldast eemaldub, mine ruttu kõrgemasse kohta. Pärast esimest lainet ole valmis teisteks veelgi suuremateks laineteks.

  • Tornaado või orkaani korral. Mine viivitamata tormivarjendisse.

  • Üleujutuse korral. Ära ole üleujutatud hoones. Väldi vees kahlamist või sellest läbi sõitmist. Uputusvees võib olla reovett, samuti võib seal olla varjatud ohte, näiteks rususid, avatud kanalisatsioonikaevusid ja maha langenud elektriliine.

  • Kas sa tead? Umbes poole meetri sügavune vooluvesi võib auto endaga kaasa viia. Enamasti saadakse üleujutuses surma seetõttu, et püütakse sõita läbi vooluvee.

  • Kui ametivõimud annavad korralduse evakueeruda, lahku otsekohe. Anna sõpradele teada, kus sa oled, muidu võivad nad sind otsima minnes enda elu ohtu seada.

    Kui ametivõimud annavad korralduse evakueeruda, lahku otsekohe

  • Kas sa tead? Tekstisõnumi saatmine võib olla kindlam kui helistamine.

  • Kui ametivõimud paluvad inimestel koju jääda või hoonetest mitte lahkuda, siis püsi siseruumides. Kui on toimunud bioloogiline, keemia- või tuumaõnnetus või -rünnak, siis jää tuppa, lülita välja ventilatsioon ning tihenda kõik uksed ja aknad. Tuumakatastroofi korral mine hoone kõige madalamasse kohta, et saaksid vähem kiirgust. Kuula kohalikke tele- või raadiouudiseid. Ära lahku hoonest enne, kui ametivõimud on teatanud, et oht on möödas.

PÄRAST KATASTROOFI. TEGUTSE TURVALISELT

Et vältida haigestumist ja ohte, pane tähele järgmisi soovitusi.

  • Jää sõprade juurde, kui võimalik, mitte avalikku laagripaika.

  • Hoia elukohas puhtust.

  • Kasuta kaitsevahendeid, kui rususid koristad. Võimaluse korral kanna kindaid, tugevaid saapaid, kiivrit ja tolmumaski. Ole valvas elektrijuhtmete ja hõõguvate süte suhtes, mida ei pruugi kohe märgata.

  • Püüa säilitada päevarütm võimalikult harjumuspärasena. On hea, kui lapsed näevad sind rahuliku ja lootusrikkana. Tehke koos perega kooliülesandeid, mängige ja jätkake tegevusi, mis on seotud jumalateenimisega. Pole mõtet vahetpidamata jälgida tragöödia kajastusi ning ärge valage oma negatiivseid tundeid pereliikmete peale välja. Võtke vastu abi ja aidake ise teisi.

    Pärast katastroofi säilita võimalikult harjumuspärane päevarütm

  • Pea meeles, et katastroofidega kaasneb kaotus. Valitsus ja päästeabiorganisatsioonid keskenduvad elude päästmisele, mitte kõige kaotatu asendamisele. Eluspüsimiseks vajame puhast vett, toitu, riideid ja peavarju. (1. Timoteosele 6:7, 8.)

  • Ole valmis emotsionaalseks traumaks ja otsi abi. Emotsionaalne trauma avaldub sageli pärast seda, kui esialgne šokk on möödas. Sümptomiteks on ärevus, masendus ja meeleolukõikumised, samuti unehäired, häiritud mõttetegevus ja töövõime. Räägi hoolivate sõpradega.

Varem mainitud Joshua jäi töökohal puhkenud tulekahjus ellu, ent paljudel tema tuttavatel nii hästi ei läinud. Pärast katastroofi sai ta abi kogudusevanematelt ja vaimse tervise spetsialistidelt. „Nad kinnitasid mulle, et kaotusvalu kuulub tervenemisprotsessi juurde ning et see läheb mööda,” sõnab Joshua. „Poole aasta pärast jäid õudusunenäod vähemaks. Teised sümptomid on kestnud kauem.”

Katastroofid puudutavad tugevalt meie õiglustunnet. Tagajärjeks on see, et osa inimesi hakkab alusetult Jumalat süüdistama. Paljud ellujäänud, nagu ka Joshua, kogevad nii-öelda ellujääja süütunnet. Joshua lausub: „Siiani mõtlen, äkki oleksin saanud rohkem inimesi päästa. Mind lohutab mõte, et peagi seab Jumal maa peal jalule täieliku õigluse ning heastab kõik halva. Senikaua hindan igat elupäeva ja teen kõik mis võimalik, et elu hoida.” (Ilmutus 21:4, 5.) *

^ lõik 33 Rohkem infot selle kohta, mida Jumal on tulevikuks tõotanud ja miks ta lubab kannatusi, leiab raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Selle saab alla laadida saidilt www.mt711.com/et.