„Ajal, mil Kyros otsustas Babüloni vallutada, oli see linn kõige suursugusem kogu Lähis-Idas, vahest isegi kogu maailmas,” öeldakse raamatus „Ancient World Leaders — Cyrus the Great”. Läbi Babüloni voolas Eufrati jõgi. See täitis ka linna massiivseid müüre ümbritsevaid vallikraave, mistõttu linna peeti vallutamatuks.

Kusagil Babülonist ülesvoolu juhtisid Kyrose sõjamehed Eufrati veed kõrvale, mistõttu vee tase linnas langes. Seejärel kahlasid sõdurid läbi jõe linnaväravateni, mis olid lahti jäetud, ning vallutasid Babüloni, ilma et neile erilist vastupanu oleks osutatud. Kreeka ajaloolaste Herodotose ja Xenophoni sõnul tundsid babüloonlased oma linna kaitsesüsteemide tõttu end sedavõrd turvaliselt, et ööl, mil linna rünnati, pidasid paljud muretult pidu, kaasa arvatud kuningas. (Vaata kasti  „Kiri seinal”.) Tähelepanuväärne on see, et Kyrose vallutus viis täide mitmed hämmastavad Piibli prohvetiennustused.

Jesaja prohvetiennustused on eriti märkimisväärsed, sest need pandi kirja rohkem kui 200 aastat enne eelmainitud sündmuste toimumist ehk ligikaudu 150 aastat enne Kyrose sündi. Pane tähele järgnevaid ennustusi.

• Mees nimega Kyros vallutab Babüloni ja vabastab juudid (Jesaja 44:28; 45:1).

• Eufrati jõgi kuivab, mistõttu Kyrose armee pääseb linnani (Jesaja 44:27).

• Linna väravad jäetakse lahti (Jesaja 45:1).

• Babüloni sõjamehed „lakkavad sõdimast” (Jeremija 51:30; Jesaja 13:1, 7).

Aastal 607 e.m.a hävitas Babüloonia armee Jeruusalemma ning viis suurema osa ellujäänutest pagendusse. Kui kauaks pidid Juudid pagendusse jääma? Jumal ütles: „Kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen Paabeli kuningat ja seda rahvast . . . tehes selle igavesti lagedaks!” (Jeremija 25:12).

Nagu eelpool mainitud, vallutas Kyros Babüloni aastal 539 e.m.a. Peagi pärast seda vabastas ta juudid, kes hakkasid oma kodumaale naasma alates aastast 537 e.m.a — täpselt 70 aastat pärast nende pagendusse viimist (Esra 1:1—4). Babülon jäigi viimaks lagedaks, mis tõendas taas, et Piibli prohvetiennustused on täpsed.

Piibel andis ette teada, et 1) juudid on 70 aastat vangis, 2) Kyros vallutab Babüloni ja millise strateegia abil ta seda teeb ning 3) Babülon jääb igavesti laastatuks. Midagi sellist poleks suutnud ennustada ükski inimene. Seega on loogiline järeldada: „Ühtki prohvetikuulutust pole iial esile toodud inimese tahtel, vaid inimesed rääkisid seda, mida nad said Jumalalt” (2. Peetruse 1:21). On selge, et Piibel väärib meie tähelepanu.