Mis viis teid teaduse juurde?

Kui ma läksin ülikooli, valisin erialaks keemia. Mind vaimustasid proteiinid ja nukleiinhapped, mis on meie planeedil kõige keerukamad molekulid. Aja jooksul tärkas minus uudishimu selle vastu, kuidas mõned molekulid reageerivad päikesevalgusele.

Kas te uskusite Jumalasse?

Kui ma olin väike poiss, siis uskusin. Aga hiljem, kui käisin Leuveni katoliiklikus ülikoolis, õpetati mulle, et elusolendid on tekkinud tänu looduslikele protsessidele. Õppejõudude selgitused nende protsesside kohta paistsid väga detailsed ja kuna nad olid kogenud teadlased, siis usaldasin neid. Lõpuks oli mul väga raske uskuda Jumala olemasolu.

Mis pani teid elu päritolu üle järele mõtlema?

Aastal 1999 kohtasin üht endist koolikaaslast, kellest oli saanud Jehoova tunnistaja, ja käisin koos temaga ühel nende koguduse koosolekul. Umbes samal ajal külastas üks Jehoova tunnistaja mind ka mu kodus ja jättis mulle raamatu „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” *

Mida te sellest raamatust arvasite?

Mulle avaldas sügavat muljet, kui kõrgel tasemel uurimistööd oli selle heaks tehtud. Hakkasin kahtlema, kas evolutsioon ikka saab olla kõige selle taga, mida me looduses näeme.

Mis teile looduses eriti muljet avaldas?

Biokeemikuna olen uurinud teatud molekule, mida leidub  ookeanis elavates tsüanobakterites ehk sinivetikates. Need mikroorganismid ei vaja toidu saamiseks teisi elusolendeid. Mõned teadlased arvavad, et need bakterid olid meie planeedi kõige esimesed asukad. Päikeseenergia abil toimub neis mikroobides äärmiselt keerukas keemiline protsess, mida siiamaani täielikult ei mõisteta, kuid mille käigus muutub vesi ja süsihappegaas toitaineteks. Mind hämmastas ka see, kui efektiivselt tsüanobakterid valgust kasutavad.

Ka taimed toodavad päikesevalguse abil toitaineid. Mille poolest need bakterid ikkagi nii erilised on?

Mida sügavamale meres laskuda, seda vähem on seal valgust. Merepõhjas elavad tsüanobakterid peavad kinni püüdma iga valguskiire, mis nendeni jõuab, ja nad teevad seda oma väga hästi arenenud tundlate abil. Kogutud energia edastatakse tootmiskeskusesse peaaegu sajaprotsendiliselt. Selle valgusjõul töötava masinavärgi ehitus on äratanud huvi ka päikesepaneelide tootjates. Ent inimeste tehtud päikeseelemendid pole kaugeltki nii efektiivsed kui nende bakterite süsteemid.

Mida te selle põhjal järeldasite?

Mõtlesin sellele, kuidas insenerid püüavad jäljendada imepäraseid elussüsteeme, ja jõudsin järeldusele, et elu peab olema Jumala kavandatud. Ent mu usk ei põhinenud vaid teadusel. See põhines ka hoolikal piibliuurimisel.

Mis veenis teid selles, et Piibel on Jumala Sõna?

Üks, mis mind veenis, oli Piibli prohvetiennustuste üksikasjalik täitumine. Näiteks avaldas Jesaja sadu aastaid enne Jeesuse surma rohkesti detaile tema suremisviisi ja matmise kohta. On kindel, et need ennustused pandi kirja enne Jeesuse surma, sest Kumranist leitud Jesaja kirjarull pärineb ajast sadakond aastat enne Jeesuse sündi.

Selles ennustuses öeldakse: „Talle anti matmispaik õelate juures, rikka juures, kui ta suri” (Jesaja 53:9, 12, UM). On tähelepanuväärne, et Jeesus hukati koos kurjategijatega, kuid maeti ühe rikka pere hauakoopasse. See on vaid üks näide paljudest täitunud prohvetiennustustest, mis veensid mind selles, et Piibel on Jumala vaimu mõjutusel kirja pandud (2. Timoteosele 3:16). Peagi sai ka minust Jehoova tunnistaja.

Miks te olete selle üle õnnelik, et olete Jehoova tunnistaja?

Meie usk pole pime, see ei ignoreeri teaduslikke fakte. Oma elus me juhindume Piibli põhimõtetest. Ja Jehoova tunnistajana tunnen rõõmu sellest, et saan Piibli lohutussõnumit jagada teiste inimestega ning aidata neil oma küsimustele vastuseid leida.