NIMI Honduras tähendab hispaania keeles „sügavused”, „süvikud”. Arvatakse, et Hondurase riik on saanud oma nime Christoph Kolumbuse sõnade järgi, kes olevat niimoodi kirjeldanud sealset Atlandi ookeani poolset rannikumerd.

Hondurase elanikud väärtustavad väga peresidemeid ja pereliikmetevahelist koostööd. Näiteks teevad abielumees ja -naine tihtipeale üheskoos selliseid kaalukaid otsuseid nagu, kuidas raha kasutada või millist haridust lastele anda.

Enamik honduraslastest on mestiitsid — indiaanlaste ja europiidide järeltulijad. Mõned põlisrahvarühmad, nagu tšortid, on säilinud seniajani. Hondurases elavad veel näiteks garifunad.

Garifunad on aafriklaste ja Kariibi mere saarte indiaanlaste järeltulijad, kes elasid algselt Saint  Vincenti saarel. Arvatavasti aastal 1797 saabusid garifunad Bahía saartele (Islas de la Bahía). Hiljem asusid nad elama ka Kariibi mere rannikule ning jõudsid mujalegi Kesk- ja Põhja-Ameerikasse.

Garifunadele meeldivad rütmikad tantsud, mida esitatakse puidust trummide saatel. Nende kultuuri juurde kuuluvad näiteks ka erksavärvilised rahvariided, jutuvestmine ja selline toit nagu ereba — suur õhuke maniokijahust kook.

Hondurases on umbes 400 Jehoova tunnistajate kogudust. Koosolekuid peetakse nii hispaania kui ka garifuna, inglise, mandariini hiina ja miskito keeles, samuti Hondurase viipekeeles.