Leidub tõendeid, et Matteus kirjutas oma evangeeliumi heebrea keeles ja seda kõigest kaheksa aastat pärast Jeesuse surma. Hiljem võis ta selle ise kreeka keelde tõlkida.

Matteuse evangeeliumis on umbkaudu 100 viidet piibli heebreakeelsele osale. Umbes 40 neist on tsitaadid.

Ilmselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi peamiselt juutidele.

Kuna Matteus oli olnud maksukoguja, räägib ta arvudest ja rahaühikutest väga täpselt (17:27; 26:15; 27:3).

Matteus on ainus, kes tõstab esile Jeesuse korduvalt öeldud mõtte, et lisaks ohvrile on vaja ka halastust (9:9–13; 12:7; 18:21–35).

Matteus kasutab sõna „kuningriik” enam kui 50 korda.

Kuna Matteus tõstab esile kuningriigiteemat, ei hoia ta esimeses 18 peatükis kinni sündmuste ajalisest järjestusest. Viimased 10 peatükki (19.–28. ptk) on üldiselt kronoloogilised.

Umbes 40 protsenti Matteuse evangeeliumis olevast infost ei leidu üheski teises evangeeliumis. Selle hulka kuulub vähemalt kümme mõistujuttu: mõistujutt nisust ja umbrohust (13:24–30), peidetud aardest (13:44), ilusast pärlist (13:45, 46), noodast (13:47–50), halastamatust orjast (18:23–35), töölistest ja denaarist (20:1–16), isast ja kahest pojast (21:28–32), pulmapeost (22:1–14), kümnest neitsist (25:1–13) ja talentidest (25:14–30).