Piibli kreekakeelses osas tähendab see vangistuselaadset alandavat olukorda. Tartarosse heideti sõnakuulmatud inglid, kes Noa päevil maa peale tulid. Kirjakohas 2. Peetruse 2:4 esinev verb tartaróo, mis on tõlgitud vastega „Tartarosse heitma”, ei tähenda, et pattu teinud inglid oleks heidetud mütoloogilisse paika nimega Tartaros (st maa-alusesse vanglasse ja pimeduse paika, kus olid vähem tähtsad jumalad). See tähendab hoopis, et Jumal võttis neilt inglitelt ära nende taevase positsiooni ja auväärsed ülesanded ning et nad on täielikus vaimses pimeduses, mistõttu nad ei mõista Jumala eesmärke. Ka nende tulevik on tume, sest piibel näitab, et nemad ja nende valitseja Saatan hävitatakse igaveseks. Seega tähendab Tartaros neile mässumeelsetele inglitele suurimat alandust. See pole sama mis „sügavik” kirjakohas Ilmutus 20:1–3.