Hüppa sisu juurde

Vend Džovidon Bobodžonov

18. NOVEMBER 2020
TADŽIKISTAN

Vend Džovidon Bobodžonov sai tänu Tadžikistani presidendi amnestiale vanglast vabaks

Vend Džovidon Bobodžonov sai tänu Tadžikistani presidendi amnestiale vanglast vabaks

„Jehoova aitas mul usus kindlaks jääda,” märgib vend Džovidon Bobodžonov, kes vabanes vanglast 1. novembril 2020. Päev varem oli Tadžikistani president andnud amnestia 378 vangile, sealhulgas Džovidonile. Talle oli usulistel põhjustel sõjaväest keeldumise tõttu määratud kaheaastane vanglakaristus, millest ta oli ära kandnud üheksa kuud.

4. oktoobril 2019 vahistasid sõjaväelased 19-aastase Džovidoni tema kodus ja viisid värbamiskeskusse. Järgnevate kuude jooksul veeti teda ühest sõjaväeosast teise. Igas ajutises kinnipidamisasutuses pidi ta selgitama, miks ta keeldub sõjaväes teenimast. „Paljud ülemad ja sõdurid esitasid mulle ebaloogilisi küsimusi. Nad soovisid, et ma usust lahti ütleksin,” meenutab Džovidon. „Nad püüdsid mind oma küsimustega endast välja ajada. Mõnikord äratasid nad mind keset ööd üles, esitasid ikka ja jälle samu küsimusi ning nõudsid, et ma selgitan, miks ma sõjaväes teenimast keeldun.

Palvetamine aitas mind palju. Igal päeval ja ööl palusin Jehoovat pisarsilmil, et ma ei annaks alla, et ma ei valmistaks talle pettumust ega vastaks mõtlematult, kui mind provotseeritakse.

Jehoova hoidis mu käest kõvasti kinni. ... Üksindus masendas mind, aga Jehoova loomistöö tugevdas mu hinge. Ärkasin igal hommikul linnulaulu peale ning öösiti vaatlesin kuud ja tähti. Need Jehoova kingitused andsid mulle rõõmu ja julgust.”

Džovidon mõisteti süüdi 2. aprillil 2020 ning viidi ajutisest kinnipidamisasutusest vanglasse. Ta ei tohtinud kirju saada. Kohalikud vennad ja õed, kes talle toitu tõid, kirjutasid aga päevatekste toidukottidele. „See leevendas mu üksildust ja ma nägin, millised toredad sõbrad mul on,” ütleb Džovidon.

Džovidonil oli hea meel, et talle meenusid julgustavad piiblitekstid, nagu Roomlastele 8:37–39. Ta ütleb: „Vanglas mõistsin, kui õiged need sõnad on. Ükski katsumus ei suutnud mind lahutada Jumala armastusest. Jehoova aitas mul usus kindlaks jääda.”

Džovidoni läbielamised on julgustanud tema vanemaid. Ta isa Abdujamol ütleb: „Palved ja meie ustavaks jäänud poja eeskuju on tugevdanud meie usku. Usukaaslased kogu maailmas on olnud meile suureks toeks. Oleme väga tänulikud nende palvete eest. Täname Jehoovat, et ta on andnud meile nii armastavad ja hoolivad sõbrad.”

Pole üllatav, et praegusel lõpuajal tabavad meid tulised katsumused. (1. Peetruse 4:12.) Džovidon ütleb kokkuvõtteks: „Nüüd, kui olen vaba, tahan kasutada oma vabadust, et süvendada oma teadmisi ja olla paremini valmis tulevasteks katsumusteks. Neil, kel pole veel olnud raskeid katsumusi, tasub kindlasti kasutada oma vabadust piibli ja piiblikirjanduse lugemiseks, et süvendada oma teadmisi Jehoovast.”