Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI NI OBLAHII KƐ OBLAYEI BIƆ

Mɛni Esa Akɛ Mafee Kɛtsɔse Mihenilee?

Mɛni Esa Akɛ Mafee Kɛtsɔse Mihenilee?

 Te nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ateŋ nɔ ni abaanyɛ akɛ ohenilee ato he?

  •   kɔmpase

  •   ashwishwɛ

  •   naanyo

  •   kojolɔ

 Hetoi ejwɛ lɛ fɛɛ ja. Wɔbaatsɔɔ nɔ hewɔ ni wɔwieɔ nakai lɛ yɛ sane nɛɛ mli.

 Mɛni ji henilee?

 Ohenilee ji henumɔ ko ni hãa onaa nɔ ni ji ekpakpa kɛ nɔ ni ji efɔŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ etamɔ ‘mla ni aŋmala yɛ adesai atsui mli.’ (Romabii 2:15) Henilee kpakpa yeɔ ebuaa bo ni osusuɔ nɔ ni ooba obafee lɛ he, loo nɔ ko ni ofee momo lɛ he.

  •   Ohenilee tamɔ kɔmpase. Ekudɔɔ bo koni ofee nɔ ni ja bɔ ni afee ni okɛ ohe akayawo naagba ko mli.

  •   Ohenilee tamɔ ashwishwɛ. Ehãa anaa ojeŋba ni ehãa aleɔ mɔ tuuntu ni oji yɛ mli gbɛ.

  •   Ohenilee tamɔ naanyo kpakpa ko. Enyɛɔ ewoɔ bo ŋaa kpakpa, ni kɛ́ obo nɔ ni ekɛɔ bo lɛ toi lɛ, oyeɔ omanye.

  •   Ohenilee tamɔ kojolɔ. Kɛ́ ofee nɔ ko ni ehiii lɛ, ebuɔ bo fɔ.

Henilee kpakpa baaye abua bo ni okpɛ yiŋ kpakpa

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Ohenilee ji nɔ ko ni he hiaa waa ni baanyɛ aye abua bo (1) koni okpɛ yiŋ ni ja (2) ni ojaje otɔ̃mɔi.

 Mɛni hewɔ esa akɛ otsɔse ohenilee?

 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔhiɛ “henilee kpakpa mli.” (1 Petro 3:16) Kɛ́ otsɔseko ohenilee lɛ, ebaawa akɛ obaafee nakai.

 “Kɛ́ miyɛ he ko ni mifɔlɔi bi mi he ni miyɔɔ lɛ, mikɛɛɛ amɛ anɔkwale lɛ, mikɛteɔ amɛ. Shishijee lɛ, mihenilee gbaa minaa yɛ he, shi be ni be shwie mli lɛ, minu he akɛ naagba ko kwraa bɛ he.”​—Jennifer.

 Naagbee mli aahu lɛ, Jennifer henilee tsirɛ lɛ ni ekɛɛ efɔlɔi nɔ ni yaa nɔ lɛ, ni ekpa amɛ lakamɔ.

 Kɛhã he susumɔ: Kulɛ, mɛɛ be esa akɛ Jennifer henilee ahɛle lɛ shi?

 “Kɛ́ oji jeŋba enyɔ tsɛ lɛ, eyeee ebuaaa bo. Kɛ́ ohenilee ŋmɛ bo gbɛ ni okpɛ yiŋ gbonyo ko lɛ, ewaaa akɛ obaakpɛ yiŋ gbonyo kroko hu.”​—Matthew.

 Mɛi komɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛhenilee nɔ. Ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ.” (Efesobii 4:19) Good News Biblia lɛ tsɔɔ shishi akɛ: “Amɛbɛ henumɔ nii ko ni hãa amɛhiɛ gboiɔ dɔŋŋ.”

 Kɛhã he susumɔ: Ani mɛi ni feɔ nibii gbohii ni amɛnuuu fɔyeli he lɛ hi fe mɛi krokomɛi? Mɛɛ naagba bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ amɛkɛbaakpe?

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Dani obaaná henilee kpakpa lɛ, esa akɛ otsɔse “ojwɛŋmɔ koni ele kpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.”​—Hebribii 5:14.

 Mɛni obaanyɛ ofee kɛtsɔse ohenilee?

 Dani obaanyɛ otsɔse ohenilee lɛ, esa akɛ oná nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko ni okɛ onifeemɔi baato he. Mɛi komɛi nyiɛɔ mɛi nɛɛ anɔkwɛmɔnii lɛ asɛɛ:

  •   wekumɛi kɛ kusumii

  •   nanemɛi

  •   mɛi ni ehe gbɛ́i waa

 Kɛ̃lɛ, bɔ ni Biblia lɛ sumɔɔ ni ahi shi ahã lɛ hi kwraa fe enɛɛmɛi. Enɛ bɛ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ “jɛ Nyɔŋmɔ,” mɔ ni bɔ wɔ ni le nɔ hi fe fɛɛ kɛhã wɔ lɛ ŋɔɔ.​—2 Timoteo 3:16.

 Susumɔ enɛ he nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

 SHISHITOO MLA: “Wɔmiisumɔ ni wɔye anɔkwa yɛ nibii fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ amli.”​—Hebribii 13:18.

  •   Kɛ́ aafee kaa ni eefee bo tamɔ okɔpe, loo bei komɛi onuɔ he akɛ omale ofɔlɔi, loo oju lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla nɛɛ baaye abua bo?

  •   Kɛ́ ohenilee tsirɛɔ bo ni oye anɔkwa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ osusuɔ akɛ obaaná he sɛɛ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ hu?

 SHISHITOO MLA: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi!”​—1 Korintobii 6:18.

  •    Kɛ́ onu he akɛ okwɛ ponografi loo okɛ mɔ ko aná bɔlɛ be ni oboteko gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ nakai shishitoo mla nɛɛ baaye abua bo?

  •   Kɛ́ ohenilee tsirɛ bo ni ojo ajwamaŋbɔɔ naa foi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaaná he sɛɛ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ hu?

 SHISHITOO MLA: “Nyɛmli ahia ahãa nyɛhe, nyɛmusuŋ atsɔa nyɛ yɛ nyɛhe, nyɛkɛkea nyɛhe tswaa.”​—Efesobii 4:32.

  •    Kɛ́ okɛ onyɛmi ko loo onaanyo ko eyakpaaa gbee yɛ sane ko he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ nakai shishitoo mla lɛ baanyɛ aye abua bo?

  •   Kɛ́ ohenilee tsirɛ bo ni ojie mlihilɛ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaaná he sɛɛ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ hu?

 SHISHITOO MLA: ‘Yehowa . . . nyɛɔ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ nifeemɔ.’​—Lala 11:5.

  •    Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ ohã nakai shishitoo mla lɛ akudɔ bo be ni ohalaa fims kɛ TV nɔ nifeemɔi ni obaakwɛ, kɛ vidio geems ni obaatswa?

  •   Kɛ́ ohenilee tsirɛ bo ni okpoo hiɛtserɛjiemɔi ni yiwalɛ nifeemɔi yɔɔ mli lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaaná he sɛɛ amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ hu?

 SANE KO NI BA DIƐŊTSƐ: “Kulɛ, miyɛ nanemɛi komɛi ni sumɔɔ vidio geems ni yiwalɛ nifeemɔi yɔɔ mli, ni mi hu minyaa he waa. Shi mipapa kɛɛ mi akɛ mikatswa nakai vidio geems lɛ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, kɛ miyasara minanemɛi lɛ, dani mitswaa. Kɛ́ miba shĩa lɛ, mikɛɛ mɔ ko nɔ yɛ he. Kɛ́ miba shĩa lɛ, mifeɔ dioo kɛkɛ mipapa ebi mi akɛ; mɛni ji naagba lɛ? Mikɛɔ lɛ akɛ naagba ko kwraa bɛ. Gbi ko lɛ, mikane Lala 11:5 lɛ ni mina akɛ nɔ ni mifeɔ lɛ ehiii, no hewɔ lɛ, edɔ mi waa. Miyɔse akɛ esa akɛ makpa nakai vidio geems lɛ tswaa. Be nɛɛ mli lɛ, minyɛ mikpa tswaa. Be ni minaanyo ko na akɛ mikpa vidio geems ni yiwalɛ nifeemɔ yɔɔ mli lɛ tswaa lɛ, lɛ hu ekpa tswaa.”​—Jeremy.

 Kɛhã he susumɔ: Mɛɛ be Jeremy henilee lɛ bɔi nitsumɔ jogbaŋŋ, ni mɛɛ be ekɛ nɔ ni ehenilee lɛ kɛɔ lɛ lɛ tsu nii? Mɛni okaseɔ yɛ Jeremy sane lɛ mli?

 Sane lɛ nɔŋŋ ji akɛ: Ohenilee hãa anaa mɔ tuuntu ni oji kɛ osusumɔ. Te ohenilee hãa anaa bo tɛŋŋ?