Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji ‘La Kpaakpo Lɛ’? Ani No Nɔŋŋ Ji Hɛl Aloo Gehena?

Mɛni Ji ‘La Kpaakpo Lɛ’? Ani No Nɔŋŋ Ji Hɛl Aloo Gehena?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 La kpaakpo lɛ ji naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi. No nɔŋŋ ji Gehena, shi esoro no yɛ hɛl, ni ji adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ he.

Ejeee la kpaakpo diɛŋtsɛ

 Biblia mli ŋmalɛi enumɔ ni wieɔ “la kpaakpo” lɛ he lɛ hãa anaa akɛ eji okadifeemɔ nɔ, ejeee la kpaakpo diɛŋtsɛ. (Kpojiemɔ 19:20; 20:10, 14, 15; 21:8) Abaashɛrɛ nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ afɔ̃ la kpaakpo lɛ mli:

Naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi

 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ la kpaakpo lɛ ji “gbele ni ji enyɔ.” (Kpojiemɔ 20:14; 21:8) Gbele ni atsĩ tã klɛŋklɛŋ yɛ Biblia lɛ mli lɛ jɛ esha ni Adam fee lɛ hewɔ. Abaanyɛ atsɔ gbohiiashitee nɔ akɛ gbohii aba wala mli ekoŋŋ, kɛkɛ lɛ naagbee lɛ Nyɔŋmɔ baajie gbele kɛjɛ shihilɛ mli kɛya kwraa.—1 Korintobii 15:21, 22, 26.

Anyɛŋ akpɔ̃ mɔ ko kɛje mfonirifeemɔ la kpaakpo lɛ mli

 La kpaakpo lɛ damɔ shi kɛhã gbele kroko aloo gbele ni ji enyɔ. Eyɛ mli akɛ enɛ hu tsɔɔ shihilɛ ni wala ko kwraa bɛ mli moŋ, shi esoro no, ejaakɛ Biblia lɛ ewieee akɛ abaatee mɛi ashi kɛjɛ gbele ni ji enyɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ akɛ Yesu hiɛ “gbohiiajeŋ [ni ji hɛl] kɛ gbele naa samfei,” ni enɛ tsɔɔ akɛ eyɛ hegbɛ ni ekɛbaakpɔ̃ adesai kɛjɛ gbele ni Adam esha lɛ kɛba lɛ dɛŋ. (Kpojiemɔ 1:18; 20:13, King James Version) Kɛ̃lɛ, Yesu, aloo mɔ kroko ko bɛ ni hiɛ la kpaakpo lɛ naa samfei. Nakai mfonirifeemɔ la kpaakpo lɛ damɔ shi kɛhã naanɔ hiɛkpatamɔ.—2 Tesalonikabii 1:9.

La Kpaakpo lɛ Tamɔ Gehena, ni Ji Hinom Jɔɔ lɛ Nɔŋŋ

 Akɛ Gehena (geʹen·na yɛ Hela mli) tsu nii shii 12 yɛ Biblia lɛ mli. Taakɛ la kpaakpo lɛ ji lɛ, Gehena feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he mfoniri. Eyɛ mli akɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ Gehena shishi akɛ “hɛl” moŋ, shi esoro Gehena yɛ hɛl he (sheʼohlʹ Hebri mli, haiʹdes yɛ Hela mli).

Hinom Jɔɔ lɛ

 “Gehena” shishi ji “Hinom Jɔɔ,” ni ji jɔɔ ko ni kã Yerusalem sɛɛ. Yɛ Biblia beaŋ lɛ, maŋbii lɛ kɛ jɔɔ nɛɛ fee tumo. Amɛhãa la tsoɔ yɛ jɛmɛ be fɛɛ be koni eshã jwɛi lɛ; gɔgɔmii yeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni shwɛɔ yɛ hei ni la lɛ shɛɛɛ jɛmɛ lɛ.

 Yesu kɛ Gehena fee naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi. (Mateo 23:33) Ewie Gehena he akɛ “he ni gɔgɔmii lɛ gbooo ni la lɛ hu gbooo yɛ lɛ.” (Marko 9:47, 48) No hewɔ lɛ, ewie enɛ kɛkɔ shihilɛ ni yaa nɔ yɛ Hinom Jɔɔ lɛ mli lɛ he, ni ekɛto gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 66:24 lɛ he, gbalɛ lɛ kaneɔ akɛ: “Amɛaaje kpo amɛyakwɛ mɛi ní etɔ̃ minɔ lɛ agbohii lɛ; ejaakɛ amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gboŋ, ni amɛla lɛ hu agbeŋ.” Jeee piŋmɔ he Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ lɛ, moŋ lɛ eewie naanɔ hiɛkpatamɔ he. Gɔgɔmii kɛ la lɛ kpataa nibii ni wala bɛ amɛmli lɛ ahiɛ, jeee hiɛkãlɔi.

 Biblia lɛ ewieee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ mɔ ko baanyɛ ajɛ Gehena aba. “La kpaakpo lɛ” kɛ “Gehena la lɛ” fɛɛ tsɔɔ naanɔ hiɛkpatamɔ.—Kpojiemɔ 20:14, 15; 21:8; Mateo 18:9.

Mɛɛ gbɛ nɔ “abaapiŋ amɛ shwane kɛ nyɔɔŋ kɛya naanɔi anaanɔ?

 Kɛ́ la kpaakpo lɛ ji okadi kɛhã hiɛkpatamɔ lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni Biblia lɛ wieɔ akɛ abaapiŋ Abonsam, kooloo awuiyelɔ lɛ, kɛ amale gbalɔ lɛ “shwane kɛ nyɔɔŋ kɛya naanɔi anaanɔ” yɛ mli lɛ? (Kpojiemɔ 20:10) Hã wɔsusu yiŋtoi ejwɛ komɛi ahewɔ ni nɔ ni awieɔ he nɛɛ jeee piŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ:

  1.   Dani abaanyɛ apiŋ Abonsam kɛya naanɔ lɛ, esa akɛ ehi wala mli kɛya naanɔ. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ kɛɛ abaakpata Abonsam hiɛ loo abaajie lɛ kwraa kɛjɛ shihilɛ mli.—Hebribii 2:14.

  2.   Naanɔ wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, jeee piŋmɔ.—Romabii 6:23.

  3.   Kooloo awuiyelɔ lɛ kɛ amale gbalɔ ji mfonirifeemɔ nibii, ni amɛnyɛŋ amɛnu piŋmɔ diɛŋtsɛ he.

  4.   Nibii ni Biblia lɛ wieɔ lɛ hãa anaa akɛ piŋmɔ ni akɛɛ abaapiŋ Abonsam kɛya naanɔ lɛ tsɔɔ akɛ, abaatsi̇̃ enaa aloo abaakpata ehiɛ kwraa.

 Wiemɔ ni akɛtsu nii kɛhã “piŋmɔ” yɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ atsɔɔ “shihilɛ ni heyeli ko kwraa bɛ mli.” Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɔɔ Hela wiemɔ kɛhã ‘piŋlɔi’ ni akɛtsu nii yɛ Mateo 18:34 lɛ shishi yɛ Bibliai babaoo mli akɛ “tsuŋwoohe nɔkwɛlɔi,” ni no hãa anaa akɛ wiemɔ “piŋmɔ” kɛ “naatsi̇̃i” lɛ yɛ tsakpãa. Nakai nɔŋŋ be ni abɔɔ sane kome too lɛ nɔŋŋ he amaniɛ lɛ, Mateo 8:29 lɛ kɛ “piŋmɔ” tsu nii, shi Luka 8:30, 31 kɛ “bu kwɔŋkwɔŋ” ni ji mfonirifeemɔ shihilɛhe ni anyɛɛɛ atsu nɔ ko yɛ mli, aloo gbele lɛ tsu nii. (Romabii 10:7; Kpojiemɔ 20:1, 3) Anɔkwa, Kpojiemɔ wolo lɛ kɛ wiemɔ “piŋmɔ” lɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ shii abɔ.—Kpojiemɔ 9:5; 11:10; 18:7, 10.