Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Mla ni Nyɔŋmɔ Kɛhã Israel lɛ Ja ni Ehi?

Ani Mla ni Nyɔŋmɔ Kɛhã Israel lɛ Ja ni Ehi?

BE KO ni eho lɛ, saneyelihei ni kwɛɔ ojotswalɔi asaji anɔ ni yɔɔ Yuropa maŋ ko nɔ lɛ bu hii enyɔ komɛi ni afolɔ amɛnaa akɛ amɛgbe mɔ ko lɛ gbele fɔ. Be ni anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ je kpo lɛ, lɔyafoi lɛ bɔ mɔdɛŋ waa ni amɛhã aŋmɛɛ amɛteŋ mɔ kome he. Shi lɔyafoi kpanaa kpanaa lɛ nyɛɛɛ mɔ kome lɛ he afã, ejaakɛ agbe lɛ momo.

Akɛni abaanyɛ atsɔ jalɛ sane hiɛ abu shi yɛ saneyeli mli hewɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Jalɛ sane, jalɛ sane sɛɛ onyiɛ.” (5 Mose 16:20) Kɛ́ kojolɔi ye jalɛ sane yɛ kojomɔ mli lɛ, maŋbii lɛ náa he sɛɛ. Mla ni Nyɔŋmɔ kɛhã blema Israel lɛ ye ebua amɛ ní amɛkakwɛ hiɛaŋ, shi amɛye jalɛ sane. Nyɛhãa wɔsusua nakai Mla lɛ he ni wɔkwɛ akɛ, ‘Nyɔŋmɔ gbɛi fɛɛ lɛ jalɛ ni’ lo?5 Mose 32:4.

KOJOLƆI NI ‘LE NII, NI HIƐ KÃ SHI, NI YƆƆ NIIASHIKPAMƆ’

Kɛ́ kojolɔi yeɔ sane jogbaŋŋ, amɛkwɛɛɛ hiɛaŋ, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ amɛheee nyɔŋ nii lɛ, maŋbii lɛ náa he sɛɛ. Mla ni Nyɔŋmɔ kɛhã Israel lɛ kɛ woo hãa kojolɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ waa. Mra mli be ni Israelbii lɛ nyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, akɛɛ Mose ni ehala “hii ni aaanyɛ atsu gbɛnaa ni abaahã amɛ lɛ he nii, mɛi ni amɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ní amɛji anɔkwafoi ni heee nyɔɔŋ nii,” ni amɛsɔmɔ akɛ kojolɔi. (2 Mose 18:21, 22, Ga Biblia hee) Afii 40 sɛɛ lɛ, esaa ema bɔ ni ehe hiaa ni amɛná mɛi ni ‘le nii, ni hiɛ kã shi, ni yɔɔ niiashikpamɔ’ koni amɛkojo maŋbii lɛ nɔ mi.5 Mose 1:13-17.

Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Yuda Maŋtsɛ Yehoshafat * fã kojolɔi lɛ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ nɔ ni nyɛaafee lɛ hewɔ! Ejaakɛ jeee gbɔmɛi nyɛkojoɔ nyɛhãa, shi moŋ Yehowa ni, ni efata nyɛhe yɛ atɛŋbuu lɛ mli. No hewɔ lɛ, agbɛnɛ nyɛhãa Yehowa gbeyeishemɔ ahiɛ nyɛmli! Nyɛkwɛa jogbaŋŋ ní nyɛfea; ejaakɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, kutumpɔo kɛ hiɛaŋkwɛmɔ kɛ nyɔɔŋ nihemɔ bɛ ehe.” (2 Kronika 19:6, 7) No hewɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ kai kojolɔi lɛ akɛ, kɛ́ amɛkwɛ hiɛaŋ loo amɛye sane fɔŋ yɛ kojomɔ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ amɛ baaye yɛ nɔ fɔŋ ni baajɛ mli aba lɛ naa.

Be fɛɛ be ni Israel kojolɔi lɛ kɛ mlai nɛɛ baatsu nii lɛ, maŋbii lɛ nuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe. Shi shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ ye ebua kojolɔi lɛ ni amɛnyɛ amɛkojo yɛ jalɛ naa, yɛ saji ni mli wawai lɛ po amli. Mɛni ji shishitoo mlai nɛɛ ekomɛi?

SHISHITOO MLAI NI HÃA AYEƆ JALƐSANE

Eyɛ mli akɛ kojolɔi ni ahala lɛ ji mɛi ni le nii, ní baanyɛ atsu gbɛnaa ni abaahã amɛ lɛ he nii moŋ, shi ashiii amɛ akɛ amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛmɔi loo amɛhesai akojo. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shishitoo mlai loo gbɛtsɔɔmɔi ni baaye abua amɛ ni amɛkojo yɛ jalɛ naa lɛ hã amɛ. Naa gbɛtsɔɔmɔi komɛi ni akɛhã Israel kojolɔi lɛ.

Taomɔ Saji Amli Fitsofitso. Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ewo Israel kojolɔi lɛ aŋaa akɛ: “Nyɛboa nyɛnyɛmimɛi lɛ ateaŋ saji atoi, ni nyɛkojoa . . . yɛ jalɛ naa.” (5 Mose 1:16) Kojolɔi baanyɛ akojo yɛ jalɛ  naa kɛ́ amɛle anɔkwalei ni kɔɔ sane muu lɛ fɛɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ mɛi ni kojoɔ lɛ akɛ: ‘Amɛbi saji amli ni amɛtao mli fitsofitso.’ Ehe bahia ni kojolɔi ni yɔɔ saneyelihe lɛ aná nɔmimaa akɛ bɔ ni amu sane ko naa ahã yɛ ojotswalɔ ko he lɛ ‘yɛ mli lɛɛlɛŋ’ dani akojo lɛ.5 Mose 13:14; 17:4.

Bo odasefoi lɛ anaa wiemɔ toi. Nibii ni odasefoi lɛ wieɔ lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ waa kɛ́ aatao saji amli. Nyɔŋmɔ Mla lɛ tsɔɔ akɛ: “Odasefonyo kome akate shi miiwo mɔ ko yɛ nɔtɔmɔ ko aloo esha ko ni mɔ ko feɔ lɛ hewɔ; shi odasefoi enyɔ loo odasefoi etɛ daŋ wiemɔ naa lɛ sane fɛɛ sane adamɔ shi.” (5 Mose 19:15) Nyɔŋmɔ Mla lɛ fãa odasefoi lɛ akɛ: “Kaawie nɔ ni bɛ mli. Kaafĩ gbɔmɔ fɔŋ sɛɛ kɛmiiye kutumpɔo odase.”2 Mose 23:1, Ga Biblia hee.

Kɛɛmɔ mɛi ni yeɔ odase lɛ ni amɛwie anɔkwale. Toigbalamɔ ni akɛhãa mɛi ni maleɔ yɛ saneyelihe lɛ ji kɔkɔbɔɔ ni mli wa kɛhã mɛi fɛɛ ni he yɔɔ sane lɛ mli lɛ, ekɛɔ akɛ: “Kojolɔi lɛ atao mli fitsofitso, ni naa, kɛji odasefonyo lɛ ji amale odasefonyo, ni eye enyɛmi he amale odase lɛ, no lɛ nyɛfea lɛ tamɔ bɔ ni kulɛ esusu akɛ afee enyɛmi lɛ; ni nyɛjie mɔ fɔŋ lɛ kɛjɛ nyɛteŋ.” (5 Mose 19:18, 19) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko male yɛ saneyelihe bɔ ni afee ni enine ashɛ mɔ kroko lɛ gboshinii anɔ lɛ, ebaawo nɔ ni etao eshɔ̃ lɛ he nyɔmɔ pɛpɛɛpɛ. Kɛ́ emale mɔ ko ni efeko nɔ ko he bɔ ni afee ni agbe lɛ lɛ, abaagbe lɛ kɛtse. Gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ wo mɛi hewalɛ ni amɛwie anɔkwale.

Kaakwɛ hiɛaŋ yɛ kojomɔ mli. Kɛ́ kojolɔi lɛ anine shɛ odaseyeli lɛ fɛɛ nɔ lɛ, amɛsusuɔ he jogbaŋŋ dani amɛbuaa sane lɛ. Yɛ be nɛɛ mli lɛ, nɔ titri ni sa kadimɔ yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ, bafee nɔ ko ni he hiaa waa: “Kaakwɛ ohiafo hiɛ, ni ohiɛ akashwie gbɔmɔ agbo hu hiɛaŋ; jalɛ naa okojo onaanyo gbɔmɔ.” (3 Mose 19:15) Yɛ saji ni amɛbaaye lɛ fɛɛ mli lɛ, esa akɛ kojolɔi lɛ abua sane lɛ yɛ bɔ  ni eji lɛ naa, shi jeee bɔ ni mɛi naa mɛi lɛ loo hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ naa.

Aŋma shishitoo mlai nɛɛ faŋŋ yɛ Mlai ni Nyɔŋmɔ kɛhã Israelbii lɛ afii ohai komɛi nɛ lɛ amli, shi abaanyɛ akɛtsu nii ŋmɛnɛ yɛ saneyelihei. Kɛ́ akɛ shishitoo mlai nɛɛ tsu nii lɛ, ehaŋ aye mɔ ko sane fɔŋ loo ni aaaye mɔ ko sane ni ejaaa.

Kɛ́ akɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ tsu nii lɛ ayeŋ mɔ ko sane ni ejaaa

MƐI NI NÁ SANEYELI NI JA HE SƐƐ

Mose bi Israelbii lɛ sane nɛɛ: “Mɛɛ maŋ kpeteŋkpele ko hu yɔɔ ni yɔɔ akpɔi kɛ mlai ni ja tamɔ nɛkɛ mla nɛɛ fɛɛ ni miŋɔŋmɛɔ nyɛhiɛ ŋmɛnɛ nɛɛ?” (5 Mose 4:8) Yɛ anɔkwale mli lɛ, maŋ ko maŋ ko bɛ mla ni he yɔɔ sɛɛnamɔ fe mlai nɛɛ. Be ni Maŋtsɛ Salomo, mɔ ni bɔ mɔdɛŋ ni eye Yehowa mlai lɛ anɔ kɛjɛ eblahiiaŋ lɛ yeɔ Israel nɔ lɛ, maŋbii lɛ “hi shi shweshweeshwe” ni amɛtoiŋ jɔ amɛ ni amɛ nibii shwere, ni “amɛyeyeeɔ nii, amɛnunuuɔ dãai, ni amɛmli filiɔ amɛ.”1 Maŋtsɛmɛi 4:20; 5:5.

Awerɛho sane ji akɛ, Israelbii lɛ tsɔ amɛsɛɛ amɛhã Nyɔŋmɔ. Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Yeremia nɔ ewie akɛ: “Naa, Yehowa wiemɔ lɛ amɛkwa nɛɛ: ni mɛɛ nilee srɔto yɔɔ amɛmli?” (Yeremia 8:9) Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, Yerusalem batsɔ “láshishwiemɔ maŋ” ni emli yi kɛ ‘nihiinii.’ Yɛ naagbee lɛ, akpata maŋ lɛ hiɛ ni ekã shi amaŋfɔ̃ afii 70 sɔŋŋ.Ezekiel 22:2; Yeremia 25:11.

Gbalɔ Yesaia hi shi yɛ Israel yinɔsane be ni jaraa waa lɛ mli. Be ni esusu nibii ni eho lɛ ahe lɛ, no hã eŋma anɔkwalei kpelei komɛi yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Mlai lɛ ahe, eŋma akɛ: “Kɛ́ okojomɔi lɛ ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, je lɛŋ bii lɛ kaseɔ jalɛ.”Yesaia 26:9.

Yesaia ná miishɛɛ waa ákɛ akɛ mumɔ tsirɛ lɛ koni egba Yesu Kristo ni ji Mesia Maŋtsɛ lɛ nɔyeli lɛ he sane, egba akɛ: “Bɔ ni ehiŋmɛii naa lɛ, jeee nakai ebaakojo, ni bɔ ni etoii nuɔ lɛ, jeee nakai ebaabu atɛŋ. Eeekojo ohiafoi yɛ jalɛ naa, ni jajemɔ hu ekɛaakã mɛi lɛ, ni eeebu mɛi ní nii yɔɔ mɔbɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ atɛŋ bɔ ni ja.” (Yesaia 11:3, 4) Mɛɛ gbɛkpamɔi ni nɔ bɛ yɔɔ kɛhã mɛi fɛɛ ni baatsɔ Mesia Maŋtsɛ lɛ shishi bii yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ nɛkɛ!Mateo 6:10.

^ kk. 6 Gbɛ́i ni ji Yehoshafat lɛ shishi ji “Yehowa Ji Kojolɔ.”