Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esoro Bɔ Ni Yehowa Odasefoi Feɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli Lɛ Yɛ Jamɔi Krokomɛi Lɛ Anɔ Lɛ He Lɛ?

Mɛni Hewɔ Esoro Bɔ Ni Yehowa Odasefoi Feɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli Lɛ Yɛ Jamɔi Krokomɛi Lɛ Anɔ Lɛ He Lɛ?

 Wɔfeɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ kaimɔ lɛ, ni atsɛɔ lɛ hu akɛ “Naagbee Niyeli” kɛ Yesu Gbele Lɛ Kaimɔ lɛ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. (1 Korintobii 11:20; King James Version) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, jamɔi komɛi anifeemɔi kɛ amɛhemɔkɛyelii yɛ nifeemɔ nɛɛ he lɛ damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ.

Yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ

 Yiŋtoo hewɔ ni wɔfeɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli ji, koni wɔkɛkai Yesu, ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ ewala ni ekɛbashã afɔle ehã wɔ lɛ. (Mateo 20:28; 1 Korintobii 11:24) Nifeemɔ nɛɛ jeee nɔ ni Blɔfo tsɛɔ lɛ sacrament loo kɔminiɔyeli lɛ, ni ejeee jamɔŋ nifeemɔ ko ni hãa mɛi náa jɔɔmɔi loo akɛ amɛhe eshai keɔ amɛ. a Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu mli lɛ nɔ adamɔɔ akɛ wɔhe eshai keɔ wɔ, jeee jamɔŋ kusum nifeemɔ ko.​​—Romabii 3:​25; 1 Yohane 2:​1, 2.

Shii enyiɛ esa akɛ afee?

 Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ, amɛfee Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ kɛkai lɛ, shi etsɔɔɔ shii abɔ ni esa akɛ amɛfee lɛ. (Luka 22:19) Mɛi komɛi susuɔ akɛ, esa akɛ afee lɛ daa nyɔɔŋ, mɛi komɛi hu feɔ lɛ daa otsi, daa gbi, shii abɔ yɛ gbi kome mli, loo be fɛɛ be ni mɔ ko nuɔ he akɛ esa akɛ eye lɛ. b Kɛ̃lɛ, naa otii komɛi ni esa akɛ asusu he jogbaŋŋ.

 Yesu to Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ shishi yɛ gbi loo deeti ni Yudafoi lɛ kɛyeɔ Hehoo lɛ nɔ, ni sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ mli nɔŋŋ ni egbo. (Mateo 26:​1 2) Enɛ baaa lɛ kɛkɛ. Ŋmalɛi lɛ kɛ Yesu afɔleshãa lɛ to Hehoo gwantɛŋbi lɛ he. (1 Korintobii 5:​7, 8) Ayeɔ Hehoo lɛ shi kome daa afi. (2 Mose 12:1-6; 3 Mose 23:5) Mra beiaŋ Kristofoi c lɛ hu ye Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ shi kome daa afi, ni ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa Odasefoi hu nyiɛɔ Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ sɛɛ.

Deeti kɛ be

 Jeee akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee efɔ̃ shi lɛ hãa anaa shii abɔ ni esa akɛ afee Kaimɔ lɛ kɛkɛ, shi ehãa anaa deeti kɛ be hu ni esa akɛ afee Kaimɔ lɛ. Biblia be buu tsɔɔ mli akɛ, eje nifeemɔ nɛɛ shishi yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B., be ni hulu enyɔ shi sɛɛ. (Mateo 26:18-​20, 26) Daa afi kɛ́ deeti nɛɛ shɛ lɛ, wɔfeɔ Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ taakɛ mra beiaŋ Kristofoi lɛ fee lɛ nɔŋŋ. d

 Eyɛ mli akɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B. lɛ gbee Sohaa moŋ, shi daa afi lɛ, Kaimɔ gbi jurɔ lɛ baanyɛ agbee gbi kroko nɔ. Wɔkɛ gbɛ ni atsɔ nɔ yɛ Yesu beiaŋ ana gbi nɔ ni Nisan 14 lɛ gbeɔ lɛ, nɔŋŋ tsuɔ nii kɛleɔ gbi nɔ ni ebaagbee yɛ afi lɛ mli, jeee bɔ ni atsɔɔ ŋmɛnɛ beiaŋ Yudafoi akalanda e lɛ nɔ abuɔ be lɛ.

Aboloo loo blodo kɛ wain lɛ

 Be ni Yesu toɔ Kaimɔ lɛ shishi lɛ, blodo kɛ wain ni shwɛ yɛ Hehoo niyeli lɛ shishi lɛ ji nɔ ni ekɛtsu nii kɛto Kaimɔ lɛ shishi. (Mateo 26:26-​28) Wɔnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ŋmɛnɛ, wɔkɛ ma ni eshako loo nibii tamɔ nakai ni akɛ nɔ ko futuko mli shãa blodo loo aboloo lɛ, ni wɔkɛ wain tsuru ni afutuko mli loo wain ni akɛ ŋɔɔmɔ ko loo nibii tamɔ nakai woko mli lɛ yeɔ Kaimɔ gbi jurɔ lɛ.

 Jamɔi loo sɔlemɔi komɛi kɛ aboloo ni akɛ yeast loo masha, loo nibii tamɔ nakai lɛ fee lɛ yeɔ gbi jurɔ nɛɛ, shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ akɛ masha loo nibii ni tamɔ nakai lɛ damɔɔ shi kɛhãa fitemɔ loo nɔ ko ni ehiii. (Luka 12:1; 1 Korintobii 5:6-8; Galatiabii 5:7-9) No hewɔ lɛ, ja aboloo loo blodo ni akɛ nɔ ko ni esha loo nibii tamɔ yeast kɛ ehenɔi lɛ futuko mli lɛ shã lɛ pɛ, abaanyɛ akɛdamɔ shi kɛhã Kristo gbɔmɔtso ni esha ko bɛ he lɛ. (1 Petro 2:22) Nifeemɔ ko hu ni Biblia lɛ fiii sɛɛ lɛ ji, wain ni akɛ ŋɔɔmɔi kɛ nibii tamɔ nakai ewo mli ni akɛyeɔ Kaimɔ lɛ. Jamɔi komɛi feɔ nakai yɛ susumɔ ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ ni amɛhiɛ yɛ dãanumɔ he lɛ hewɔ.​​—1 Timoteo 5:​23.

Aboloo loo blodo kɛ wain lɛ ji okadi nibii kɛkɛ, jeee heloo kɛ lá diɛŋtsɛ

 Blodo ni ashikishaŋ-sha bɛ mli kɛ wain tsuru lɛ ni akɛhã yɛ Kaimɔ lɛ shishi lɛ ji okadi nibii ni damɔ shi kɛhã Kristo heloo lɛ kɛ egbɔmɔtso lɛ. Aboloo kɛ wain lɛ tsakeee kɛtsɔɔɔ Kristo heloo diɛŋtsɛ loo elá diɛŋtsɛ, ni akɛfutuuu eheloo lɛ loo elá lɛ taakɛ mɛi komɛi susuɔ akɛ eji lɛ. Susumɔ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔnɔ kɛhã shishinumɔ nɛɛ he okwɛ.

  •   Eji Yesu fã ekaselɔi akɛ amɛnu elá kulɛ, no baatsɔɔ akɛ eekɛɛ ekaselɔi koni amɛku Nyɔŋmɔ mla ni kɛɔ akɛ akaye lá lɛ mli. (1 Mose 9:4; Bɔfoi 15:28, 29) Kɛ̃lɛ, Yesu ewieŋ nakai, ejaakɛ efaŋ mɛi koni amɛku Nyɔŋmɔ mla ni tsɔɔ bɔ ni lá ji krɔŋkrɔŋ lɛ mli kɔkɔɔkɔ.​​—Yohane 8:28, 29.

  •   Eji Yesu kaselɔi, ni ji ebɔfoi lɛ nuɔ Yesu lá diɛŋtsɛ kulɛ, ekɛŋ akɛ ‘abaafɔse elá ashwie shi,’ ni no tsɔɔ akɛ, be ni ekɛ ewala baashã afɔle lɛ shɛko.​​—Mateo 26:28.

  •   Yesu kɛ ewala shã afɔle “shi kome nyɔŋlo.” (Hebribii 9:​25, 26) No hewɔ lɛ, kɛ́ blodo lɛ kɛ wain lɛ tsakeɔ etsɔɔ Yesu heloo kɛ lá be ni ayeɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ, no lɛ, kulɛ be fɛɛ be ni abaaye gbi jurɔ nɛɛ belɛ aashã afɔle lɛ ekoŋŋ ji no.

  •   Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛfea enɛ kɛkaia mi,” ekɛɛɛ akɛ “akɛ lɛ ashã afɔle.”​​—1 Korintobii 11:24.

 Bɔ ni mɛi komɛi etsɔɔ Biblia mli ŋmalɛi komɛi ashishi amɛhã lɛ hewɔ ni mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ blodo lɛ kɛ wain lɛ tsakeɔ ebatsɔɔ Yesu heloo kɛ egbɔmɔtso diɛŋtsɛ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo amli lɛ, aŋma akɛ Yesu wie wain lɛ he akɛ: “Enɛ ji milá.” (Mateo 6:28) Kɛ̃lɛ, abaanyɛ atsɔɔ nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ shishi akɛ: “Enɛ damɔ shi kɛhã milá,” “Enɛ ji okadi kɛhã milá,” aloo “Enɛ feɔ milá he mfoniri.” f Taakɛ no mli lɛ Yesu fɔɔ feemɔ, no beiaŋ lɛ ekɛ nɔ ni ewieɔ lɛ miitsu nii akɛ nɔkwɛmɔnɔ.​​—Mateo 13:34, 35.

Namɛi esa akɛ amɛye blodo lɛ, ni amɛnu wain lɛ?

 Kɛ́ Yehowa Odasefoi miifee Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ kaimɔ lɛ, amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ yeɔ blodo lɛ, ni amɛnuɔ wain lɛ eko. Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai?

 Yesu kɛ elá ni efɔse eshwie shi lɛ to “kpaŋmɔ hee ko” shishi, ni nakai kpaŋmɔ lɛ baaye kpaŋmɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ blema Israel maŋ lɛ fee lɛ najiaŋ. (Hebribii 8:10-13) Mɛi ni yɔɔ nakai kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ ji mɛi ni yeɔ Kaimɔ lɛ okadifeemɔ blodo lɛ, ni amɛnuɔ okadifeemɔ wain lɛ. Jeee Kristofoi fɛɛ yɔɔ nakai kpaŋmɔ lɛ mli, ja “mɛi ni” Nyɔŋmɔ eje gbɛ ‘etsɛ amɛ’ yɛ gbɛ krɛdɛɛ lɛ nɔ lɛ pɛ. (Hebribii 9:15; Luka 22:20) Nɛkɛ mɛi nɛɛ baafata Kristo he kɛye nɔ yɛ ŋwɛi, ni Biblia lɛ kɛɛ mɛi 144,000 pɛ yɔɔ hegbɛ nɛɛ.​​—Luka 22:28-30; Kpojiemɔ 5:9, 10; 14:1, 3.

 Yɛ “tooku bibioo” ni ji asafo kuu bibioo ni kɛ Kristo baaye nɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, wɔteŋ mɛi babaoo yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaafata “asafoku kpele ko” ni baaná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he. (Luka 12:32; Kpojiemɔ 7:9, 10) Eyɛ mli akɛ wɔteŋ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yeee Kaimɔ okadii lɛ eko moŋ, shi wɔfataa he kɛdaa Nyɔŋmɔ shi yɛ afɔle ni Yesu bashã kɛhã wɔ lɛ hewɔ.​​—1 Yohane 2:2.

a McClintock and Strong’s Cyclopedia, Volume IX, baafa 212, kɛɛ akɛ: “Wiemɔ ni ji sacrament lɛ ejeee kpo yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli he ko he ko; ni Greek wiemɔ μυστήριον [my·steʹri·on] lɛ kɔɔɔ baptisimɔ loo Nuŋtsɔ lɛ gbɛkɛ niyeli lɛ he yɛ gbɛ ko kwraa nɔ, ni ekɔɔɔ kponɔgbɛ gbijurɔyeli ko kwraa hu he.”

b Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi kɛ wiemɔ ni ji “shii abɔ ni” tsuɔ nii kɛkɔɔ Nuŋtsɔ Lɛ Gbɛkɛ Niyeli lɛ he, ni mɛi komɛi enu nakai wiemɔ lɛ shishi akɛ shii abɔ ni esa akɛ aye niyenii lɛ. Kɛ̃lɛ, kɛ́ okwɛ nɔ ni he ni awieɔ dani akɛ nakai wiemɔi lɛ tsu lɛ, shishinumɔ ni ja ni yɔɔ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ shii abɔ lɛ sɛɛ ji, “be fɛɛ be.”​—1 Korintobii 11:25, 26; New International Version.

c Kwɛmɔ wolo ni ji The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge, Volume IV, baafa 43-​44, kɛ McClintock and Strong’s Cyclopedia, Volume VIII, baafa 836.

d Kwɛmɔ wolo ni ji The New Cambridge History of the Bible, Volume 1, baafa 841.

e Ŋmɛnɛ beiaŋ Yudafoi akalanda lɛ damɔɔ ŋulamiiaŋ akwɛlɔi abe buu ni ji nyɔŋtsere hee lɛ nɔ kɛtsɔɔ Nisan nyɔɔŋ lɛ, shi jeee nakai gbɛ nɔ atsɔ abu be lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli. Moŋ lɛ, Nisan nyɔɔŋ lɛ jeɔ shishi kɛ́ ana nyɔŋtsere hee lɛ yɛ Yerusalem nɔŋŋ lɛ, ni enɛ nyɛɔ ebaa gbi kome loo nɔ ni fe nakai yɛ ŋulamiiaŋ akwɛlɔi abe buu lɛ sɛɛ. Srɔtofeemɔ nɛɛ fata yiŋtoo hewɔ ni bei komɛi lɛ, gbi ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛyeɔ Nuŋtsɔ Lɛ Kaimɔ gbi jurɔ lɛ tsakeɔ yɛ gbi ni ŋmɛnɛ beiaŋ Yudafoi lɛ kɛyeɔ Hehoo lɛ he lɛ.

f Kwɛmɔ wolo ni ji A New Translation of the Bible, by James Moffatt; The New Testament​—A Translation in the Language of the People, ni Charles B. Williams ŋma lɛ; kɛ The Original New Testament, ni Hugh J. Schonfield ŋma lɛ.