Skip to content

Skip to table of contents

APENDIKS

Taunimanima be mai Edia Mase Diba Lasi Laumana, A?

Taunimanima be mai Edia Mase Diba Lasi Laumana, A?

TAUNIMANIMA momo idia abia dae ita be mai iseda mase diba lasi laumana. Idia laloa tau ta ia mase neganai, unai lauma be tauanina ia rakatania bona ia mauri noho. Taunimanima momo ese unai idia abia dae, to Baibel idia stadilaia neganai, idia hoa badina unai be Baibel ena hahediba herevana ta lasi. Vadaeni, Baibel ena hereva hegeregerena, ita mase neganai, ita dekenai dahaka ia vara?

BAIBEL AI INAI HEREVA NEʹPHESH BONA PSY·KHEʹ IDIA HAHANAIA DALANA

Reana oi laloatao, Baibel be Heberu bona Greek gado dekenai idia torea. Baibel lalonai, inai hereva rua neʹphesh bona psy·kheʹ be nega 800 bamona ia hedinarai, bona unai hereva rua ese (1) taunimanima, (2) animal, eiava (3) tau eiava animal ta ena mauri idia herevalaia. Mani unai kahana toi idia herevalaia siri haida ita itaia.

Taunimanima. Noa ena negai, “lagatoi lalonai idia noho taudia [psy·kheʹ], ibounai 8 sibona be ranu dekena amo idia mauri.” (1 Petero 3:20) Unai siri dekenai inai Greek hereva psy·kheʹ idia hahanaia “taudia,” anina be Noa, ena adavana, ena natuna memero toi bona edia adavadia. Esodo 16:16 ai, Iehova ese Israela taudia dekenai mana haboua dalana ia gwauraia. Idia ia hamaoroa: “Umui ta ta umui haboua, . . . ruma biagudia ese edia ruma taudia [neʹphesh] edia aniani unai bamona do idia haboua.” Unai dainai, ruma bese ta ta be edia ruma bese ena namba hegeregerena mana idia haboua. Baibel ena siri haida ese inai hereva rua neʹphesh bona psy·kheʹ idia hahanaia tau ta eiava taunimanima. Haheitalai haida be Iosua 11:11; Kara 27:37; bona Roma 13:1 dekenai idia noho.

Animal. Dirava ese gau ibounai ia havaraia negana be Baibel ese inai bamona ia gwauraia: “Dirava ia gwau, ‘Davara ese mauri gaudia [neʹphesh] momo do idia havaraia namo, bona manu be tanobada ena ataiai kahana, guba ena henuna dekenai do idia roho.’ Ma Dirava ia gwau, ‘Tanobada ese mauri gaudia [neʹphesh] do ia havaraia namo, ta ta edia orea, edia orea hegeregerena, boromakau, bona tano dekenai idia rau gaudia, bona tanobada boroma idauidau, ta ta edia orea, edia orea hegeregerena.’ Vadaeni unai bamona ia vara.” (Genese 1:​20, 24) Unai siri dekenai gwarume, manu, boromakau bona boroma be inai Heberu hereva neʹphesh amo idia hahanaia. Genese 9:10; Levitiko 11:46; bona Numera 31:28 dekenai animal idia gwauraia neʹphesh danu.

Tau ta ena mauri. Nega haida inai hereva rua neʹphesh bona psy·kheʹ ese tau ta ena mauri idia herevalaia. Rubena ia kamonai ena tadikaka ese Iosepa idia ura alaia toho neganai, ia gwau: “Lasi. Iena mauri [neʹphesh] ita kokia lasi.” (Genese 37:21) Bona Israela taudia be gwauhamata tanona dekenai idia do vareai lasi neganai, Mose ese idia ia hamaoroa: “Do umui naria namonamo! Emui mauri [neʹphesh] do umui naria, Lohiabada ena hoa kara do umui laloaboio garina.” (Deuteronomi 4:9) Iesu ena hereva danu mani oi laloa, ia gwau: “Lau be mamoe naria tauna namona inai. Mamoe naria tauna namona ese iena mauri [psy·kheʹ] ia atoa diho mamoe totona.” (Ioane 10:11) Iesu ese ena psy·kheʹ eiava mauri, ia henia taunimanima ibounai totona. Unai siri dekenai inai hereva rua neʹphesh bona psy·kheʹ ese tau ta ena mauri idia herevalaia. Unai hereva rua be 1 King Taudia 17:​17-23; Mataio 10:39; Ioane 15:13; bona Kara 20:10 dekenai do oi davaria danu.

Baibel oi stadilaia neganai, do oi davaria Baibel lalonai inai hereva rua neʹphesh bona psy·kheʹ, be ia mase diba lasi eiava ia noho hanaihanai gauna ida idia gaukaralaia hebou lasi. To, Baibel ia gwau neʹphesh be ia mase diba. (Esekiela 18:​4, 20) Unai dainai, Baibel ese ia mase vadaeni tauna ia gwauraia “mase tauna [eiava mase neʹphesh].”​—Levitiko 21:11.

BAIBEL AI INAI HEREVA RUʹACH BONA PNEUʹMA IDIA HAHANAIA DALANA

Buka Helaga ese inai Heberu hereva ruʹach bona Greek hereva pneuʹma idia hahanaia “mauri gauna,” “lauma,” “lai” eiava “laga.” Baibel idia torea gado ese ia hahedinaraia inai hereva rua, ruʹach bona pneuʹma ese taunimanima bona animal lalonai ia noho mauri siahuna ia herevalaia. Hegeregere, Salamo 104:29 ia gwau: “Bema oi [Iehova] ese edia lagana [ruʹach] oi hadokoa neganai, idia be idia mase, bona kahu dekenai ma idia giroa lou.” Bona Luka 8:55 ia gwau: “Iena laumana [pneuʹma] ia giroa lou, kekeni be nega tamona ia toreisi.” Unai siri dekenai idia gaukaralaia hereva rua, ruʹach bona pneuʹma ese tauanina dekenai mauri ia henia gauna ia herevalaia. Bema tauanina dekenai unai gauna ia noho lasi, ia be mase gauna. Unai dainai, New World Translation Baibel ese inai hereva ruʹach idia hahanaia lauma, bona mauri siahuna. Hegeregere, Genese 7:22 (NW) ia gwau: “Edia uduna matudia ai mauri siahuna [ruˈach] ena laga ia noho gaudia iboudiai, anina be, tano kaukauna ai idia mauri noho gaudia, idia mase ore.“ (Genese 6:17; 7:15) Unai dainai, inai hereva rua, ruʹach bona pneuʹma ese mauri gaudia ibounai dekenai mauri ia henia gauna ia herevalaia.

Reidio ia gaukara totona paua ia abia be namo. Unai hegeregerena, tauanina ia gaukara totona mauri siahuna [ruʹach eiava pneuʹma] ia abia be namo. Unai haheitalaia totona, reidio maragina ta mani oi laloa. Unai reidio dekenai bateri oi atoa bona oi kehoa neganai, bateri lalonai ia noho paua ese reidio ia hasiahua bena ia gaukara matamaia. To bema bateri be lasi, reidio be do ia gaukara lasi. Bona bema reidio ena varo be paua point amo oi kokia neganai, do ia gaukara lasi. Unai hegeregerena, tauanina ia gaukara noho totona, mauri siahuna ia abia be namo. Bona paua hegeregerena, unai lauma [ruʹach eiava pneuʹma] ese gau ta ia mamia lasi bona ia laloa diba lasi. Ia be siahu ta sibona. To, bema ita dekenai unai lauma, eiava mauri siahuna ia noho lasi, salamo torea tauna ia gwau bamona, iseda tauanina ia mase bona ‘kahu dekenai ma ita giroa lou.’

Hadibaia Tauna 12:7 ese tau ta ena mase be inai bamona ia gwauraia: “Iseda tauanina be tanobada ena kahu dekenai do idia giroa lou, bona iseda lauma [ruʹach] be ita dekenai ia henia Dirava dekenai do idia giroa lou.” Lauma, eiava mauri siahuna ese tau ta ena tauanina ia rakatania neganai, unai tauanina be ia mase bona tano dekenai ia giroa lou. Unai hegeregerena, mauri siahuna be Dirava dekenai ia giroa lou. (Iobu 34:​14, 15; Salamo 36:9) Unai ese ia hahedinaraia lasi mauri siahuna be guba dekenai ia lao. To, ia hahedinaraia tau ta ia mase neganai, Iehova Dirava sibona ese ia dekenai mauri ia henia lou diba. Iena mauri be Dirava ena imana dekenai ia noho. Dirava sibona be mai ena siahu unai tauna dekenai ena lauma eiava mauri siahuna ia henia lou, ia mauri lou totona.

Ita moale badina “guria gabu” dekenai idia noho taudia ibounai dekenai Dirava ese unai do ia karaia! (Ioane 5:​28, 29) Toreisi lou neganai, Iehova ese mase dekenai idia mahuta noho taudia dekenai tauanina matamata do ia henia bona unai tauanina dekenai lauma, eiava mauri siahuna do ia henia ia mauri lou totona. Unai be moale bada negana!

Bema oi ura Baibel lalonai inai hereva neʹphesh, psy·kheʹ, ruʹach bona pneuʹma idia hahanaia dalana dekenai diba ma haida oi abia, Buka Helaga Herevalaia bukana, ena rau 257-61, 361-6 itaia, Iehova ena Witnes taudia ese idia karaia.