Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Bíblia pode djuda-u lida ku dizastris pamodi klima?

Bíblia pode djuda-u lida ku dizastris pamodi klima?

 Dizastris pamodi klima dja poi milhons di algen ta sufri. Abo é un di es? Kes mau rezultadu di klima prigozu pode ben di txeu manera. Pur izénplu furakon, tenporal ku béntu fórti i remuínhu di béntu fórti pode traze txeia i tenpistadi ki ta traze txeu distruison. Txuba fórti pode poi téra ta disliza i tenpistadis ku raiu pode poi lumi na floréstas. Ténpu di séka, kalor dimás i tenpistadi di névi tanbê pode faze txeu stragu.

 Na txeu lugar di mundu, kes dizastri ki ten aver ku klima sta ta kontise kada bês más txeu i es sta ta fika kada bês más prigozu. Un rilatóriu a fla: “Kaba bês más algen sta ta sufri pamodi kes dizastri. Sta ta kontise kada bês más txeia, tenpistadi i prinsipalmenti ténpu di séka ki ta kaba ku vida di algen i ku ses manera di sustenta, i milhons di algen ta fika sen kaza tudu anu.”

 Óras ki kes kuza li ta kontise, pesoas pode perde txeu kuza sima kaza i otus kuza material. Má é ka sô kel-li, inda es ten ki lida ku sufrimentu pamodi kes kuza ki es perde i ki es pasa pa el i talvês pamodi algen ki es ta ama móre.

 Si bu sta ta sufri pamodi un dizastri sima kes-li, bu pode ten sertéza ma Bíblia pode djuda-u lida ku kel-li. El ta da-nu konsolu, speransa i konsedjus ki dja djuda txeu algen ki pasa pa un situason sima kel-li. (Romanos 15:4) Bíblia tanbê ta responde un pergunta inportanti ki txeu algen ta faze: ‘Pamodi ki Deus dexa kel-li kontise? El sta ta kastiga-m?’

Kes dizastri ki ta kontise oji pamodi klima é ka kastigu di Deus

 Bíblia ta inxina ma Deus é ka kulpadu pa sufrimentu ki algen ta pasa pa el. El ta fla: ‘Pa kuzas mariadu, Deus ka ta provadu, nen el ka ta poi ningen na próva.’ (Tiago 1:13) Kel-li krê fla ma Deus é ka kulpadu pa kes dizastri ki ta kontise oji pamodi klima.

 É verdadi ki Bíblia ta pâpia di alguns situason ki Deus uza forsas di naturéza pa kastiga algen mau. Má kes dizastri ki ta kontise oji pamodi klima é diferenti. Es ta ben dirapenti i es ta panha algen dretu ku algen mau. Má kes stória di Bíblia ta mostra ma Deus sénpri proteje kes algen dretu, el ta daba avizu antis i el ta splikaba pamodi ki el sta fazeba kel-la. Pur izénplu, Deus splika pamodi ki el staba ta traze Dilúviu na ténpu di Nué, el aviza antis di el traze kel Dilúviu i el proteje Nué ku se família. — Génesis 6:13; 2 Pedro 2:5.

Deus ta preokupa ku kes algen ki pasa pa un dizastri pamodi klima

 Bíblia ta mostra ma Jeová b Deus ta preokupa ku nos i el ta ntende sufrimentu ki nu ta pasa pa el. Odja alguns versíklu di Bíblia ki ta konsola-nu.

  •   Isaías 63:9: ‘Duránti tudu ses frónta, [Deus] sufri djuntu ku es.’

     Kuzê ki kel-li krê fla: Jeová ta fika tristi dimás óras ki el ta odja algen ta sufri.

  •   1 Pedro 5:7: ‘El ta kuida di nhos.’

     Kuzê ki kel-li krê fla: Jeová krê pa bu sta dretu.

 Pamodi Jeová ta ama i el ta ntende nos sufrimentu, kel-la ta pô-l ta faze algun kuza pa djuda-nu. El ta da-nu bons konsedju através di Bíblia ki ta konsola-nu. Tanbê el ta da-nu speransa ma na futuru ka ta ben kontise ninhun dizastri pamodi klima. — 2 Coríntios 1:3, 4.

Dizastris ki ta kontise pamodi klima ka ta ben ten más

 Jeová ta faze kel promésa li na Bíblia: ‘N krê da nhos un futuru i un speransa.’ (Jeremias 29:11) Jeová krê pa nu vive sábi na un paraízu na Téra. El ka krê pa nu vive ku medu di kuzê ki pode kontise pamodi klima. — Génesis 1:28; 2:15; Isaías 32:18.

 Deus ta ben faze kel-li através di se Reinu, ki é un govérnu na Séu, i é Jizus ki ta ser Rei di kel Reinu li. (Mateus 6:10) Jizus ten sabedoria i puder pa inpidi kes dizastri ki ta kontise pamodi klima. Kantu Jizus staba na Téra el mostra ma el ten puder di kontrola klima. (Marcos 4:37-41) Dja ki Jizus ten ntendimentu i sabedoria, el ta ben inxina algen kuida di Téra i vive di un manera ki ka ta prujudika naturéza. (Isaías 11:2) Óras ki Jizus ben governa Téra ningen ka ta ben pasa pa un dizastri pamodi klima.

 Talvês bu pode sta ta pergunta: ‘Ki ténpu ki Jizus ta ben uza se puder pa kontrola klima?’ Bu pode atxa respósta na artigu “Ki ténpu ki Reinu di Deus ta ben governa Téra?

Modi ki bu pode lida gósi ku dizastris ki ta kontise pamodi klima

 Kes konsedju di Bíblia pode djuda-u antis, duránti i dipôs ki kontise un dizastri pamodi klima.

  •   Antis di dizastri: pripara pa bu aji lógu.

     Kuzê ki Bíblia ta fla: ‘Algen prudenti ta odja prigu i el ta sukundi, má kes ki ka ten spiriénsa ta kontinua ta bai i es ta kai na prublémas.’ — Provérbios 22:3.

     Kuzê ki kel-li krê fla: Tenta sabe ki dizastris pode kontise na undi ki bu ta mora, asi pa bu aji lógu pa bu proteje bu família.

     Spiriénsa: “Kel dia ki florésta pega lumi nu staba priparadu. Nos bólsa ku kuzas di imerjénsia staba tudu prontu ku nos ramedi i nos ropa. Txeu algen staba dizusperadu i dizorientadu. Má nos nu tinha tudu kuza ki nu mesteba i N ta xinti txeu kontenti pamodi kel-li!” — Tamara, Kalifórnia, Mérka.

  •   Duránti dizastri: konsentra na kuzê ki é más inportanti.

     Kuzê ki Bíblia ta fla: ‘Mésmu óras ki un algen ten txeu kuza, se vida ka ta ben di kes kuza ki el ten.’ — Lucas 12:15.

     Kuzê ki kel-li krê fla: Vida é más inportanti di ki kuzas material.

     Spiriénsa: “Kantu un tenporal ku béntu fórti ki txomadu Lawin c kaba ku nos kaza, N fika dizorientadu sen sabe kuzê ki N ta fazeba. Má N ora di korason pa Jeová Deus. I N da kónta ma nu perde sô kuzas material, nu ka perde nos vida.” — Leslie, Filipinas.

  •   Dipôs di dizastri: vive un dia di kada bês.

     Kuzê ki Bíblia ta fla: ‘Nunka ka nhos fika preokupadu dimás ku kuzas di kel otu dia, pamodi kel otu dia ta ten ses kuza pa preokupa ku el.’ — Mateus 6:34.

     Kuzê ki kel-li krê fla: Ka bu fika preokupadu dimás ku kuzê ki pode kontise na futuru.

     Spiriénsa: “Furakon Irma poi nha kaza ta fika xeiu di agu. N tinha txeu disizon pa toma i N staba preokupadu ti dimás. Dipôs, N sforsa pa sigi konsedju di Bíblia di vive un dia di kada bês. I N da kónta ma ku ajuda di Jeová, N ta konsigi lida ku mutu más kuza di ki kel ki N ta imajinaba.” — Sally, Flórida, Mérka.

a Rilatóriu é di Federação Internacional das Sociedades da Cruz Vermelha e do Crescente Vermelho.

b Jeová é nómi di Deus. — Salmo 83:18.

c Ki tanbê é konxedu pa furakon Haima.