Bai pa asuntu

Pamodi ki Tistimunhas di Jeová ta komemora mórti di Jizus di manera diferenti di kes otu relijion?

Pamodi ki Tistimunhas di Jeová ta komemora mórti di Jizus di manera diferenti di kes otu relijion?

 Óras ki nu ta faze Komemorason di mórti di Jizus, ki tanbê é konxedu pa ‘Seia di Sinhor’ ô Santa Seia, nu ta sigi ku kuidadu kes orientason ki Bíblia ta da. (1 Coríntios 11:20) Má txeu relijion ka ta sigi kel ki Bíblia ta fla sobri kel Komemorason li.

Kal ki é obijetivu di Komemorason di mórti di Jizus?

 Komemorason di mórti di Jizus ta fazedu pa lenbra di Jizus i pa mostra gratidon pa sakrifisiu ki el faze pa nos. (Mateus 20:28; 1 Coríntios 11:24) Kel Komemorason li é ka un sakramentu ô un kuza ki ta fazedu na un relijion pa djuda algen ser santu pa Deus ô pa púrdua nos pekadu. a Bíblia ka ta inxina ma nos pekadu ta ser purduadu através di un tradison relijiozu, envês di kel-li el ta inxina ma nos pekadu ta purduadu si nu ten fé na Jizus. — Romanos 3:25; 1 João 2:1, 2.

Kantu bês ki nu debe faze Komemorason?

 Jizus fla se disiplus pa es faze Komemorason di se mórti, má el ka fla kantu bês ki es ta fazeba el. (Lucas 22:19) Alguns algen ta atxa ma kel Komemorason li debe fazedu un bês pa mês, otus ta atxa ma el debe fazedu un bês pa simana, tudu dia, alguns bês na dia ô sénpri ki kel algen krê. b Má nu meste pensa na alguns kuza inportanti sobri kel-li.

 Jizus faze kel primeru Komemorason di se mórti na mésmu dia ki judeus ta komemoraba Páskua i el móre kel dia mê. (Mateus 26:1, 2) Kel-li ka kontise pur akazu. Bíblia ta konpara sakrifisiu di Jizus ku sakrifisiu di ‘korderu di Páskua’. (1 Coríntios 5:7, 8) Es ta fazeba Páskua un bês pa anu. (Êxodo 12:1-6; Levítico 23:5) Di mésmu manera, kes primeru disiplu di Jizus ta komemoraba se mórti un bês pa anu c i Tistimunhas di Jeová ta sigi kel izénplu li, ki ten bazi na Bíblia.

Na ki dia i na ki óra ki Komemorason ta fazedu?

 Óras ki nu ta analiza modi ki Jizus faze Komemorason di se mórti, kel-li ta djuda-nu ntende ka sô kantu bês ki nu debe faze-l, má tanbê ki dia i ki óra ki nu debe faze-l. El faze kel Komemorason dipôs ki sól kanba na dia 14 di un mês ki Bíblia ta txoma nizan, na anu 33 D.J. (Mateus 26:18-20, 26) Nu ta kontinua ta komemora mórti di Jizus un bês pa anu na kel mésmu data sima kes primeru sigidor di Jizus. d

 Dia 14 di nizan di anu 33 D.J., kai na un sésta-fera. Má kada anu 14 di nizan pode kai na dias diferenti di simana. Pa nu sabe ki dia ki 14 di nizan ta kai kada anu, nu ta uza kel mésmu manera ki es ta uzaba na ténpu di Jizus, envês di nu uza kalendáriu ki judeus ta uza na nos ténpu. e

Pon ku vinhu

 Kantu Jizus faze kel primeru Komemorason, el uza pon sen fermentu i vinhu tintu ki resta di Páskua. (Mateus 26:26-28) Nu ta sigi se izénplu. Nu ta uza pon sen fermentu i sen ninhun otu kuza na el pa da gostu. I nu ta uza vinhu tintu puru, envês di sumu di uva ô vinhu misturadu ku otus kuza sima asukra ô otus kuza pa da gostu.

 Alguns relijion ta uza pon ku fermentu, má na Bíblia fermentu txeu bês ta reprizenta pekadu i korupson. (Lucas 12:1; 1 Coríntios 5:6-8; Gálatas 5:7-9) Pur isu, é sô pon sen fermentu i sen ninhun otu kuza na el ki ta sirbi pa reprizenta korpu sen pekadu di Jizus. (1 Pedro 2:22) Otu kuza ki ka sta di akordu ku Bíblia é uza sumu di uva ki ka sta fermentadu, envês di uza vinhu. Alguns igreja ta faze kel-li pamodi es ta fla ma é proibidu uza bebida alkólika, má Bíblia ka ta fla kel-li. — 1 Timóteo 5:23.

Kel pon ku vinhu é sô un reprizentason

 Kel pon sen fermentu i kel vinhu tintu ki ta uzadu na Komemorason, ta reprizenta karni i sangi di Jizus. Es ka ta transforma sima un milagri, nen es ka ta mistura ku karni i sangi di Jizus di verdadi sima alguns algen ta pensa. Odja kuzê ki Bíblia ta fla sobri kel-li.

  •   Jizus ka manda se disiplus bebe se sangi, pamodi sinon el staba ta fla-s pa es dizobidese kel lei di Deus sobri sangi. (Génesis 9:4; Atos 15:28, 29) Má Jizus nunka ka ta flaba ningen pa viola kel lei di Deus sobri sangi, ki é sagradu. — João 8:28, 29.

  •   Kantu kes apóstlu bebe kel vinhu, es ka staba ta bebe sangi di Jizus pamodi inda el staba bibu i inda el ka daba se sangi. — Mateus 26:28.

  •   Jizus faze se sakrifisiu ‘un bês pa tudu ténpu’. (Hebreus 9:25, 26) Má si kel pon i kel vinhu ta transforma na karni i na sangi di Jizus própi, nton kes ki ta faze kel Komemorason sta ta ripiti se sakrifisiu.

  •   Jizus fla: ‘Nhos kontinua ta faze kel-li pa lenbra di mi.’ El ka fla: “Nhos kontinua ta faze kel-li pa ripiti nha sakrifisiu.”1 Coríntios 11:24.

 Alguns algen ta kridita ma kel pon ku kel vinhu ta transforma na korpu i na sangi di Jizus pamodi manera ki alguns testu traduzidu. Pur izénplu, alguns traduson di Bíblia ta traduzi kes palavra ki sta na Mateus 26:28 di kel manera li: “Kel-li é nha sangi”. Má kes palavra li pode ser traduzidu asi: “Kel-li siginifika nha sangi” ô ‘kel-li ta reprizenta nha sangi’. f Jizus staba ta faze un konparason sima sénpri el ta fazeba óras ki el ta inxinaba. — Mateus 13:34, 35.

Kenha ki ta kume kel pon i bebe kel vinhu?

 Óras ki Tistimunhas di Jeová ta komemora mórti di Jizus é poku algen ki ta kume kel pon i bebe kel vinhu. Pamodi?

 Kel sangi ki Jizus da, abri kaminhu pa un ‘kontratu novu’ ki fika na lugar di kel kontratu ki Jeová Deus fazeba ku povu di Israel antigu. (Hebreus 8:10-13) Kes ki ta faze párti di kel kontratu novu ta toma kel pon ku vinhu na Komemorason. É ka tudu disiplu di Jizus ki ta faze párti di kel kontratu novu, má é sô kes ki ‘txomadu’ di un manera spesial pa Deus. (Hebreus 9:15; Lucas 22:20) Kes algen li é kes ki ta ba governa ku Jizus na Séu i Bíblia ta mostra ma é sô 144 mil algen ki ta resebe kel priviléjiu li. — Lucas 22:28-30; Apocalipse 5:9, 10; 14:1, 3.

 Kes ki ta ba governa ku Jizus na Séu ta txomadu ‘ribanhu pikinoti’, má maioria di nos ten speransa di faze párti di kel ‘monti di algen’ ki ta ben vive pa tudu ténpu na Téra. (Lucas 12:32; Apocalipse 7:9, 10) Kes ki ten speransa di ben vive na Téra ka ta toma kel pon ku kel vinhu na Komemorason, má es ta sisti kel Komemorason pa mostra gratidon pa sakrifisiu ki Jizus faze pa nos tudu. — 1 João 2:2.

a Ensiklopédia di McClintock i Strong, volumi IX, pájina 212 ta fla: “Kel palavra sakramentu ka ta parse ninhun bês na Novu Testamentu i nen kel palavra gregu μυστήριον [my·steʹri·on], ka ta uzadu ninhun bês pa pâpia di batismu, Seia di Sinhor i nen di ninhun otu komemorason.”

b Alguns traduson di Bíblia ta uza kes palavra “tudu bês ki” na 1 Coríntios 11:25, 26, ki ta pâpia sobri Komemorason di mórti di Jizus. Txeu algen ta ntende ma kes palavra li krê fla kantu bês ki nu debe faze kel Komemorason. Má na kel língua ki kes palavra li skrebedu, es krê fla “sénpri ki” ô “kada bês”. — 1 Coríntios 11:25, 26; Nova Versão Internacional; Bíblia na Linguagem de Hoje.

c Odja The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge, Volumi IV, pájina 43-44, i Ensiklopédia di McClintock i Strong, volumi VIII, pájina 836.

d Odja The New Cambridge History of the Bible, volumi 1, pájina 841.

e Na kalendáriu di judeus di nos ténpu, kel primeru dia di mês di nizan ta kai na kel lua nova ki ta djobedu na teleskópiu, má na ténpu di Jizus, es ka ta fazeba si. Mês di nizan ta kumesaba, na dia ki es ta odjaba lua nova pa primeru bês na Jiruzalen. Kel-li pode sérba un ô dôs dia dipôs di kel lua nova ki ta djobedu na teleskópiu. Kel-li é un di kes motivu ki Tistimunhas di Jeová nen sénpri ka ta faze Komemorason di mórti di Jizus na mésmu dia ki judeus di nos ténpu ta komemora Páskua.

f Odja A New Translation of the Bible, di James Moffatt; The New Testament—A Translation in the Language of the People, di Charles Williams; i The Original New Testament, di Hugh Schonfield.