Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

U-Eric lo-Amy

Bazinikela Ngokuthanda Kwabo—EGhana

Bazinikela Ngokuthanda Kwabo—EGhana

UKHONA YINI umfowethu loba udadewethu omaziyo owathuthela kwelinye ilizwe lapho okufuneka khona abamemezeli boMbuso? OFakazi abakwenzayo lokhu bayazinikela ukuyancedisa ezindaweni ezilabamemezeli abalutshwana. Sewake wazibuza ukuthi kuyini okubafuqa ukuthi bayekhonza kwamanye amazwe? Balungiselela njani ukuthi bayekwenza inkonzo le? Ngingenelisa yini ukuyancedisa kwamanye amazwe? Ukuze uthole izimpendulo zemibuzo le, ake sixoxe labafowethu labodadewethu abakwenzayo lokhu.

KUYINI OKUBAFUQAYO?

Kuyini okwenza wacabanga ukuyancedisa kwelinye ilizwe? U-Amy udade odabuka e-United States uthi: “Ngasengileminyaka eminengi ngifisa ukuyancedisa kwelinye ilizwe kodwa ngangicabanga ukuthi lokho akusoze kwafa kwenzakala.” Manje kuyini okwantshintsha indlela ayecabanga ngayo? Uqhubeka esithi: “Ngo-2004 omunye umzalwane lomkakhe ababekhonza elizweni laseBelize banginxusa ukuthi ngizobavakatshela njalo ngiphayone labo okwenyanga eyodwa. Ngahamba futhi ngakholisa kakhulu. Ngemva komnyaka lami ngathuthela eGhana ngayaphayona khona.”

U-Aaron loStephanie

Eminyakeni edlulileyo omunye njalo udade okuthiwa nguStephanie ovela e-United States wakhangelisisa izimo zakhe wabona ukuthi angenelisa ukuhamba ayoncedisa kwelinye ilizwe. Wabona ukuthi angenelisa ukwenza okunengi enkonzweni njengoba eqinile emzimbeni futhi engelamuli ayinakekelayo. Ukuhlolisisa izimo zakhe kwamfuqa ukuthi ahambe ayencedisa eGhana. UFilip lomkakhe u-Ida babephayona eDenmark kodwa babelesifiso sokuyaphathisa kwelinye ilizwe. Badinga izindlela zokwenza ukuthi isifiso sabo siphumelele. UFilip uthi: “Ngesikhathi ithuba livuleka kwakungani uJehova uthi, ‘Hambani.’” Ngo-2008 yena lomkakhe bathuthela eGhana njalo bakhonza khona okweminyaka edlula emithathu.

UBrook loHans

UHans lomkakhe uBrook babephayona e-United States. Ngo-2005 isiphepho okuthiwa nguKatrina sabangela umonakalo omkhulu e-United States njalo uHans lomkakhe bahamba bayasiza kuleyondawo. Ngemva kwalokho babhalela egatsheni becela ukuthi bancedise emsebenzini wokwakha owenziwa kwamanye amazwe, kodwa ababizwanga. UHans uthi: “Sezwa inkulumo emhlanganweni eyayikhuluma ngeNkosi uDavida. Lanxa yayingazange ivunyelwe ukwakha ithempeli kayizange ihlale igoqe izandla, yantshintsha yenza eminye imisebenzi. Umcijo lo wasenza sabona ukuthi kuqondile ukuthi umuntu antshintshe lokho afuna ukukwenza enkonzweni.” (1 ImiLan. 17:1-4, 11, 12; 22:5-11) UBrook laye uthi: “Sabona ukuthi uJehova wayefuna siqoqode komunye umnyango.”

Ngemva kokuzwa izindaba ezimnandi ezazivela kubangane babo ababephayona kwamanye amazwe, uHans loBrook bakhetha ukuthi labo bazame ukwenza njalo. Ngo-2012 bahamba eGhana futhi bahlala khona okwezinyanga ezine bencedisa ebandleni lolimi lwezandla. Lanxa babuyela e-United States, isikhathi abasiqeda bekhonza eGhana senza bazimisela ukuqhubeka befaka uMbuso kuqala ekuphileni kwabo. Bake baphathisa lasemsebenzini wokwakha iwofisi yegatsha yaseMicronesia.

IZINTO EZABANCEDA UKUTHI BAPHUMELELE

Wakulungiselela njani ukuyakhonza kwelinye ilizwe? UStephanie uthi: “Ngachwayisisa ku-Nqabayokulinda ngidinga izihloko ezikhuluma ngokuyakhonza kwelinye ilizwe.” * Uqhubeka esithi: “Ngaphinda ngakhuluma labadala bebandla lombonisi wesiqinti lomkakhe ngibatshela ngesifiso engilaso. Okunye okuqakathekileyo engakwenzayo yikuthandaza kuJehova ngimtshela ngesifiso sami.” UStephanie wenza ukuphila kwakhe kwaba lula futhi lokhu kwamsiza ukuthi onge imali ayezayisebenzisa esekwelinye ilizwe.

UHans uthi: “Sakhuleka kuJehova sicela ukuthi asiqondise lapho afuna siye khona. Samtshela lokuthi kunini lapho esizaqala khona ukwenza amalungiselelo ezinto esasizihlelile.” UHans lomkakhe babhalela amagatsha amane izincwadi. Ngemva kokuthola umbiko ovela egatsheni leGhana, bahlela ukuthi bavakatshele khona okwezinyanga ezimbili. UHans uthi: “Sakholisa kakhulu ukusebenza lebandla esasikulo futhi sacina sesihlala isikhathi eside.”

U-Adria loGeorge

UGeorge lomkakhe u-Adria abadabuka eCanada bananzelela ukuthi uJehova ubusisa umuntu okhuluma esenza hatshi umuntu olezifiso eziphelela enhliziyweni kuphela. Yikho bahle baphangisa ukwenza lokho ababekuhlelile. Bathintana lomunye udade owayencedisa eGhana futhi bambuza imibuzo eminengi. Baphinda babhalela igatsha laseCanada lelaseGhana. U-Adria uthi: “Sadinga lezindlela zokwenza ukuphila kwethu kube lula.” Izinqumo abazenzayo zabasiza ukuthi benelise ukuyancedisa eGhana ngo-2004.

UBUNZIMA ABAHLANGANA LABO

Yibuphi ubunzima elahlangana labo selikwelinye ilizwe futhi labunqoba njani? Ubunzima u-Amy ahlangana labo yikuhlala ekhumbula abangakibo. U-Amy uthi: “Yonke into yayintsha kimi.” Manje kuyini okwamsizayo? Uqhubeka esithi: “Abangakithi babengifonela bengitshela ukuthi bayathokoza ngalokho engangikwenza. Lokhu kwanginceda ukuthi ngihlale ngikhumbula ukuthi vele ngangilandeni eGhana. Ngaqalisa ukuxoxa labangakithi sisebenzisa imitshina eyayisenza ukuthi sikhulume sikhangelene. Kwakungani bakhonapha eduze ngoba ngangibabona.” U-Amy uthi ukwakha ubungane lomunye udade waseGhana kwamnceda ukuthi afunde okunengi ngamasiko abo atshiyeneyo. Uthi: “Udade lo wangisiza kakhulu njalo ngangisiya kuye ukuze ngiyedinga uncedo. Wayengichasisela okwakumele ngikwenze lalokho okwakungamelanga ngikwenze. Lokhu kwanginceda ukuthi ngenze inkonzo yami ngithokoza.”

UGeorge lo-Adria bathi izinto zantshintsha sebeseGhana. U-Adria uthi: “Kulokuthi sisebenzise umtshina wokuwatsha sasesiwatshela emabhakedeni. Ukupheka kwasekuthatha isikhathi eside kakhulu. Kodwa ngokuya kwesikhathi izinto lezi ezazikhanya zinzima zasifundisa okunengi empilweni.” UBrook uthi: “Amaphayona ayahlangana lobunzima sibili kodwa ahlala ejabula. Lathi siyathokoza kakhulu ngenxa yezinto zonke esizifundileyo futhi kasisoze sazilibala lanini.”

INKONZO EMNANDI KAKHULU

Kungani ukhuthaza abanye ukuthi labo benze inkonzo le? UStephanie uthi: “Kuyathokozisa ukutshumayela endaweni elabantu abalesifiso esikhulu sokufunda iqiniso futhi abafuna ubavakatshele nsuku zonke ukuze lifunde iBhayibhili. Angizisoli lakancane ngesinqumo engasenzayo sokuyancedisa kwelinye ilizwe.” Ngo-2014 uStephanie watshada lo-Aaron. Sikhuluma nje bobabili baseBhetheli eGhana.

Omunye udade ovela eGermany okuthiwa nguChristine usitshela ukuthi kumnandi kakhulu ukuba liphayona. Udade lo wake wakhonza elizweni laseBolivia engakathutheli eGhana. Uthi: “Ngihlala ngikhuleka kuJehova ukuthi angisize njengoba ngikhatshana labangakithi. Khathesi uJehova usengumngane wami oseduze sibili kulakuqala. Okunye okungithokozisayo yikuba phakathi kwabantu bakaJehova abamanyeneyo. Inkonzo le isingenze ngasuthiseka kakhulu empilweni.” UChristine usanda kutshada loGideon njalo bobabili balokhu beseGhana.

UChristine loGideon

UFilip lomkakhe u-Ida basilandisela ngalokho abakwenzayo ukuze basize abantu abafunda labo iBhayibhili ukuthi bathuthuke. “Sasilezifundo ezingu-15 kumbe ezedlula lapho kodwa sakhetha ukuthi sehlise inani lifike ku-10 ukuze sizinike isikhathi sokubafundisa kuhle.” Kwanceda yini lokhu abakwenzayo? UFilip uthi: “Ngafunda lelinye ijaha okuthiwa nguMichael. Sasifunda nsuku zonke futhi elungiselela kuhle okokuthi ngenyanga eyodwa nje sasesiliqedile ibhuku elithi Okufundiswa LiBhayibhili. Ngemva kwalokho uMichael waba ngummemezeli ongabhaphathizwanga. Ngelanga lakhe lokuqala ephuma ekutshumayeleni wangibuza wathi, ‘Ungangincedisa yini ukuqhuba izifundo zami?’ Ngamangala ngisizwa lokhu. Wangichasisela ukuthi wayeseqalise ukufunda iBhayibhili labantu abathathu yikho wayefuna ngimncedise ukubafundisa.” Lokhu kuveza ukuthi bayadingakala sibili abamemezeli abanengi ukuthi bafundise abantu, nanko phela labafundelwayo labo sebefundisa abanye!

U-Ida loFilip

U-Amy laye wananzelela ukuthi kulesidingo sibili sabamemezeli, wathi: “Ngisanda ukufika eGhana satshumayela esigabeni esincane sidinga abantu abasebenzisa ulimi lwezandla. Sathola abangu-8 esigabeni esisodwa nje!” Ngokuhamba kwesikhathi u-Amy watshada lo-Eric njalo khathesi bangamaphayona aqakathekileyo. Bancedisa insimu yolimi lwezandla elabamemezeli abedlula 300 labanye abafuna ukufunda iBhayibhili. Ukuyakhonza eGhana kwabasiza kakhulu uGeorge lo-Adria, bakunambitha ukuthi kunjani ukuba ngabanali. Bathokoza lapho bebizwa ukuthi bangene ikilasi yesi-126 eSikolo seGiliyadi. Khathesi bangabanali eMozambique.

BAFUQWA LUTHANDO

Kuyathokozisa kakhulu ukubona abafowethu labodadewethu abanengi abavela kwamanye amazwe bebambisana labazalwane abakulawomazwe ukuze bancedisane emsebenzini wokuvuna. (Joh. 4:35) Iviki ngayinye kubhaphathizwa abantu abangaba yi-120 eGhana njalo kulabamemezeli abangu-17 abathuthela khona ukuze bancedise emsebenzini wokutshumayela. Kayisibo bodwa abakwenzileyo lokhu. Emhlabeni wonke kulezinkulungwane zabamemezeli ‘abazinikela’ ngokuthanda kwabo ukuyakhonza ezindaweni ezilesidingo esikhulu sabamemezeli abangancedisa. Abantu laba abazimisele kangaka benza inhliziyo kaJehova ithokoze.—Hubo. 110:3; Zaga. 27:11.

^ Isigaba 9 Khangela isihloko esithi “Ungakwazi Yini Ukuyokhonza Lapho Kunendingeko Enkulu Yabamemezeli BoMbuso?” lesithi “Ungawelela Yini EMakedoniya?” Izihloko lezi zitholakala ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-April 15 leka-December 15 2009.