Inda koshikalimo

Iipango Omulongo yaKalunga oyini?

Iipango Omulongo yaKalunga oyini?

Shoka Ombiimbeli tayi ti

Iipango Omulongo oompango ndhoka Kalunga a li a pe oshigwana shaIsraeli shonale. Iipango Omulongo oya tolokwa okuza komautumbulilo gOshihebeli ʽasereth haddeva·rim. Uutumbulilo mbuka owa holoka lwiikando itatu momanyolo (gOshitorah) momambo gatano gopetameko gOmbiimbeli. Eksodus 34:28; Deuteronomium 4:13; 10:4.

Kalunga okwa li a nyola Iipango Omulongo kiipelende iyali nokwe yi pe omuhunganeki Moses kOndundu Sinai. (Eksodus 24:12-18) Iipango Omulongo oya tumbulwa Eksodus 20:1-17 nomu Deuteronomium 5:6-21.

 Omusholondondo gwIipango Omulongo

  1. Ino kala wu na ookalunga yalwe — Eksodus 20:3.

  2. Ino ihongela oshiyelekela. — Eksodus 20:4-6.

  3. Edhina lyandje ino li tumbulila iinima yowala. — Eksodus 20:7.

  4. Dhimbulukwa esiku lyEsabati. — Eksodus 20:8-11

  5. Simaneka ho nanyoko. — Eksodus 20:12.

  6. Ino dhipaga. — Eksodus 20:13.

  7. Ino hondela. — Eksodus 20:14.

  8. Ino yaka. — Eksodus 20:15.

  9. Ino lundila. — Eksodus 20:16.

  10. Ino haluka. — Eksodus 20:17.

 Omolwashike ya yoolokathana?

Ombiimbeli inayi gandja onomola yoshipango kehe. Onkee ano omataloko oga yoolokathana ngele tashi ya kiipango yimwe. Iipango mbyoka ya popiwa pombanda osho ya tseyika yi li ngaaka melandulathano. Ihe momatoloko galwe iipango mbika oya yooloka. Omayooloko ngoka oga kwatela mo oshipango shotango, oshitiyali noshahugunina. *

 Elalakano lyayo olyashike?

Iipango Omulongo oya li oshitopolwa shOmpango yaMoses. Ompango ndjoka oya li ya kwatela mo iipango ya konda 600 noya li euvathanotsokumwe nenge ehangano ndyoka lya li pokati kaKalunga noshigwana shaIsraeli shonale. (Eksodus 34:27) Kalunga okwa li a uvanekela oshigwana shaIsraeli kutya ote ke shi yambeka ngele osha vulika kOmpango yaMoses. (Deuteronomium 28:1-14) Ihe elalakano lya simana lyompango olya li okulongekidhila Aaisraeli Mesiasa nenge Kristus omuuvanekwa. — Aagalati 3:24.

 Mbela Aakriste oye na okuvulika kuyo?

Hasho nando. Ompango nIipango Omulongo mbyoka Kalunga okwa li e yi nunina oshigwana shaIsraeli shonale sho shene. (Deuteronomium 5:2, 3; Episalomi 147:19, 20) Aakriste kaye li kohi yompango yaMoses nokuli nAakriste Aajuda oya li ya ‘mangululwa kompango’ ndjoka. (Aaroma 7:6) * Ompango yaMoses oya li ya pingenwa po “kompango yaKristus” ndjoka ya kwatela mo iinima ayihe mbyoka Jesus a lombwela aalanduli ye ya ninge. — Aagalati 6:2; Mateus 28:19, 20.

 Mbela oya simana nokunena?

Osho lela. Molwaashoka Iipango Omulongo otayi ulike nkene Kalunga ha dhiladhila, otatu vulu okumona mo uuwanawa ngele otwe yi konakona. (2 Timoteus 3:16, 17) Iipango Omulongo oya kankamena komakotampango ge shi okwiinekelwa ngoka kaage na siku ga ngushuluke. (Episalomi 111:7, 8) Uushili owo kutya omakotampango ngaka ogendji oge li omalongo gopetameko ngoka ge li mEtestamendi epe. — Tala omusholondondo kohi yoshipalanyolo “ Omakotampango kombinga yIipango Omulongo mbyoka yi li mEtestamendi epe.

Jesus okwa li a longo kutya Ompango ayihe yaMoses oya kwatela mo Iipango Omulongo mbyoka ya kwatela mo iipango iyali mbyoka ya simanenena. Okwa ti: “‘Hola Omuwa Kalunga koye komutima gwoye aguhe nokomwenyo gwoye aguhe nokomadhiladhilo goye agehe.’ Shika osho oshipango oshinene noshotango. Oshitiyali shi thike pusho osho shika: ‘Hola mukweni ngaashi ngoye wi ihole mwene.’ Ompango ayihe nomahunganeko agehe oya kwatelelwa miipango mbika iyali.” (Mateus 22:34-40) Ihe nonando Aakriste inaya tegelelwa ya vulike kOmpango yaMoses, otaya lombwelwa ya kale ye hole Kalunga nosho wo aantu ooyakwawo. — Johannes 13:34; 1 Johannes 4:20, 21.

  Omakotampango kombinga yIipango Omulongo mbyoka yi li mEtestamendi epe

Omakotampango

Iipango mbyoka yi li mEtestamendi Epe

Galikana Kalunga awike

Ehololo 22:8, 9

Ino simaneka iikalunga.

1 Aakorinto 10:14

Simaneka edhina lyaKalunga

Mateus 6:9

Ino etha po okulongela Kalunga

Aahebeli 10:24, 25

Simaneka aakuluntu yoye

Aaefeso 6:1, 2

Ino dhipaga

1 Johannes 3:15

Ino hondela

Aahebeli 13:4

Ino yaka

Aaefeso 4:28

Ino fundja

Aaefeso 4:25

Ino haluka

Lukas 12:15

^ okat. 23 Pamuthigululwakalo gwOshijuda, oshipango 2 shoka shi li “muEksodus osho sha ningwa ‘oshipango’ shotango, novelise 3-6 oya talika ko yi li oshipango shimwe noye shi ninga oshitiyali.” (The Jewish Encyclopedia) Mepingathano naashoka, Aakatoolika oya tala ko Eksodus ontopolwa 20 ovelise 1-6 yi li oshipango shimwe. Kungawo, oshipango shoka tashi popi kombinga yokutumbula edhina lyaKalunga owala oye shi ningi oshitiyali. Opo ya kaleke po oonomola dhiipango, oshipango ino haluka omukiintu gwamukweni neliko lye, oye yi ninga iipango iyali.

^ okat. 27 Aaroma 7:7 oya popya Iipango Omulongo yi li oshiholelwa ‘shOmpango’ ndjoka tayi ulike kutya Ompango yaMoses oya kwatela mo Iipango Omulongo.