Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

U-Alisa

Bazinikela Ngokuzithandela—eTurkey

Bazinikela Ngokuzithandela—eTurkey

AMAKRESTU wangesikhathi sabapostoli enza imizamo yokuthi afikelele abantu abanengi ngendlela angakghona ngayo ngeendaba ezimnandi ‘zevangeli lomBuso.’ (Mat. 24:14) Amanye wawo bekakhamba ayokutjhumayela kezinye iinarha. Ngokwesibonelo, umpostoli uPowula waya esifundeni namhlanjesi esisibiza ngokuthi yiTurkey, wayokutjhumayela ngekuthalo lapho ngesikhathi asithunywa sevangeli. * Ngemva kobana kudlule iminyaka ema-2000, ngo-2014 eTurkey kwaba nejima lokutjhumayela okukhethekileko. Kubayini? Bobani abahlanganyela ejimenelo?

“KWENZEKANI?”

ETurkey kunabantu abamamiliyoni ama-79 kodwana kunabatjhumayeli abangaphezu kuka-2 800. Lokho kutjho bona umtjhumayeli munye kufuze atjhumayeze abantu abazi-28 000 boke. Njengombana ungacabanga abatjhumayeli bafikelela abantu abancani khulu enarheni le. Yeke ihloso yejimeli beyikukuthi kufikelelwe abantu abanengi ngendlela okungakghonakala ngayo. Abatjhumayeli abangaba-550 abavela kezinye iinarha abakhuluma ilimi lesiTurkey bakhamba bahlangana nabatjhumayeli balapho bayokutjhumayela eTurkey. Yini abakghona ukuyifikelela?

Bakghona ukutjhumayela eendaweni ezinengi. Ibandla le-Istanbul latlola lathi: “Abantu nabasibonako, bebasibuza ukuthi: ‘Kunomhlangano okhethekileko na? Sitjho ngombana sibona aboFakazi bakaJehova kiyo yoke indawo!’” Ibandla ledorobheni le-Izmir lona latlola lathi: “Indoda ethileko esebenza erenkeni yamateksi yaya emdaleni webandla yafika yathi: ‘Kwenzekani? Sele nandise umsebenzenu na?’” Abantu balibona ijima ebesikilo.

USteffen

Abatjhumayeli abavela kezinye iinarha bakuthabela ukutjhumayela enarheni le. USteffen ovela eDenmark uthi: “Qobe langa bengitjhumayeza abantu abangakhenge babe nethuba lokuzwa ngoJehova solo kwaba ngibo. Bekungithabisa ukwenza ibizo lakaJehova laziwe.” UJean-David obuya eFrance yena-ke watlola wathi: “Satjhumayela esitradeni sinye ama-awara amanengi tle! Bekumnandi kwamambala! Abantu abanengi bebangabazi aboFakazi bakaJehova. Pheze kiyo yoke imizi besivunyelwa ukukhuluma, ukubabukelisa amavidiyo besibatjhiyele neencwadi.”

UJean-David (phakathi)

Abatjhumayeli abavela kezinye iinarha abama-550 banikela abantu abomagazini abangaba zii-60 000 ngeemveke ezimbili kwaphela. Singatjho ukuthi ngejimeli kwafikelelwa abantu abanengi.

Kwanda ikuthalo yokutjhumayela. Ijimeli lakhuthaza abazalwana nabodade abahlala eTurkey. Abanengi babo bacabangela ukungenela ukuphayona kwesikhathi esizeleko. Kuhlekuhle isibalo samaphayona wesikhathi esizeleko senyuka ngamaphesenti ama-24 eenyangeni ezili-12 ezalandela ijimeli.

UŞirin

Abatjhumayeli abavela kezinye iinarha nabo ikonzwabo yathuthuka ngitjho nangesikhathi babuyela eenarheni zemakhabo. UŞirin, weGermany watlola wathi: “Abazalwana beTurkey kubonakala kubulula kibo ukutjhumayela ngokungakahlelwa. Mina ngineenhloni nakufuze ngitjhumayele ngokungakahlelwa. Kodwana ngithokoza ijimeli ngombana ngesibonelo esihle sabazalwana beTurkey nangemithandazo eminengi nami nje sengenza ebekungibhalela. Sikhuluma nje ngikghona ukutjhumayela nokukhambisa amaphetjhana endleleni ehlanu kwalapho kukhwelelwa khona iintimela. Nakuziinhloneza seziphungukile tle!”

UJohannes

UJohannes weGermany yena wathi: “Ngifunde okuthileko ngekonzwami. Abazalwana beTurkey bayafuna ukutjhumayeza abantu abanengi ngendlela abangakghona ngayo. Basebenzisa woke amathuba abanawo ukuthi batjhumayele. Nami ngiqunte ukuthi nangibuyela eGermany ngilingise isibonelo sabo. Sikhuluma nje sengitjhumayeza abantu abanengi ukudlula esikhathini sangaphambili.”

UZeynep

UZeynep weFrance yena uthi: “Ijimeli layitjhugulula khulu indlela engitjhumayela ngayo. Lingisize ngaba nesibindi nokuthi ngithembele ngokupheleleko kuJehova.”

Abatjhumayeli batjhidelana ukudlula ngaphambilini. Ithando nobunye obuhlangana nabazalwana abavela kezinye iinarha, kwabathinta khulu abantu beTurkey. UJean-David ekhesamdzubhula ngaphambilini uthi: “Wasithabisa umusa wabazalwana!” ungezelela ngokuthi: “Basamukela njengabangani babo nomndenabo. Basamukela emizinabo. Bengazi ukuthi simndeni omkhulu, lokho ngakufunda kanengi eencwadini zethu. Kodwana nje ngazibonela ngokwami. Lokho kwangenza ngazikhakhazisa ngokuthi ngimkhulekeli kaJehova, ngimthokoza khulu ngelungelweli.”

UClaire (phakathi)

UClaire weFrance uthi: “Kungakhathaliseki ukuthi uvela eDenmark, eFrance, eGermany namkha eTurkey, soke besimndeni munye. Bekungathi uZimu ukususe koke ukuzikhakhazisa ngokobuhlanga.”

UStéphanie (phakathi)

UStéphanie weFrance yena ungezelela ngokuthi: “Ijima elikhethekilekweli lisifundise ukuthi okusenza sibumbane akusimasikwethu namkha amalimethu kodwana lithando lethu ngoJehova.”

KUBE NEMIPHUMELA EMIHLE YESIKHATHI ESIDE

Abatjhumayeli abanengi abavela kezinye iinarha bacabangela ukufudukela eTurkey bona bayokusiza ngomsebenzi omkhulukazi lo. Sikhuluma nje imbijana sele ifudukile. Abatjhumayelaba bayathokozwa!

Ngokwesibonelo, kwenye indawo kunesiqhema sabatjhumayeli abama-25. Sekuphele iminyaka eminengi solo kunomdala oyedwa. Akhucabange indlela abatjhumayeli ebebathabe ngayo ngo-2015 ngesikhathi abatjhumayeli beGermany nebeNetherlands nabafudukela eTurkey bona bayobasiza.

UKUDOSA PHAMBILI EKUTJHUMAYELENI

Bathini abatjhumayeli abavela kezinye iinarha esele kusikhathi bafudukele eTurkey? Iqiniso kukuthi akusibulula ngazo zoke iinkhathi, kodwana kuyazuzisa kwamambala. Yewutjheje ukuthi bathini abanye:

UFederico

UFederico obuya eSpain umzalwana otjhadileko oneminyaka engaba ma-43 Uthi: “Ukungabi nezinto ezinengi zakanokutjho kungenza ngizizwe ngitjhaphulukile, begodu kungenza ngicabange ngezinto eziqakatheke khulu.” Angabakhuthaza abanye na bona bangenele ikonzo le? Uthi: “Iye, nawufudukela kenye iinarha ngesizathu sokuthi ufuna ukuyokusiza abantu bona bazi uJehova, usuke uzibeka ezandleni zakhe. Uzoyizwa indlela uJehova azokutlhogomela ngayo.”

URudy

URudy umzalwana otjhadileko osele ayokuhlanganisa iminyaka ema-60 obuya eNetherlands uthi: “Kuyasithabisa ukulotjha uJehova kilomkhakha wekonzo nokufundisa abantu abanengi kangaka abangazange khebezwe ngoJehova. Ukubona indlela abantu abathaba ngayo nabamukela iqiniso, kuyathabisa kwamambala!”

USascha

USascha, umzalwana otjhadileko oseminyakeni yama-40 obuya eGermany yena uthi: “Qobe nangisesimini ngihlangana nabantu abathoma ukuzwa iqiniso leBhayibheli. Kuyanganelisa ukunikela abantu abanjalo ithuba lokwazi ngoJehova.”

U-Atsuko

U-Atsuko, udade otjhadileko onabo-30 obuya eJapan uthi: “Ngaphambilini bengisolo ngifuna i-Arimagedoni ifike khona nje. Kodwana ngemva kobana ngifudukele eTurkey ngithokoza uJehova ngokubekezela kwakhe. Nangisolo ngibona indlela uJehova enza ngayo izinto, ngizizwa ngitjhidelana naye khudlwana.”

U-Alisa udade obuya eRussia oseminyakeni yabo-30 uthi: “Ukulotjha uJehova kilomkhakha wekonzo kungenze ngathaba kwamambala! (Rhu. 34:9, [34:8, NW]) UJehova akusinguBabami nje kwaphela kodwana ubuye abeMnganami engitjhidelene naye, nengimazi ngcono. Kunezinto ezinengi ezithabisako ezenzeke epilwenami begodu uJehova ungibusise khulu.”

‘QALANI AMASIMU’

Ngebanga lejima ebelenziwa eTurkey abantu abanengi bazizwile iindaba ezimnandi. Kodwana kusese nabantu abanengi abangakazizwa. Qobe langa abatjhumayeli abafudukele eTurkey basahlangana nabantu abangakhenge khebezwe ngoJehova. Ungakuthabela na ukuyokukhonza esimini enjalo? Nakunjalo, siyakukhuthaza: ‘Qala mazombe, amasimu sele alungele ukuvunwa.’ (Jwa. 4:35) Ungakghona na ukusiza lapho amasimu sele “alungele ukuvunwa”? Nakunjalo, thoma nje ukusebenzela emgomenakho. Into esiqiniseka ngayo kukuthi: Ukuhlanganyela ngokuzeleko ekurhatjheni iindaba ezimnandi kufikela “emaphethelweni wephasi” kuzokulethela iimbusiso ongeze wazimadanisa nalitho!—IzE. 1:8.

^ isig. 2 Qala Ibhrotjha ethi, ‘Bona Izwe Elihle’ kk. 32-33-ZU.