Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ubumnene Yindlela Yokuhlakanipha

Ubumnene Yindlela Yokuhlakanipha

UToñi usebenza ukutlhogomela abantu abalupheleko wakokoda emnyango wavulelwa ngumma othileko begodu uwazi kuhle umsebenzini lo. Umma lo wakhwela wazehlela kuToñi wamthuka watjhiya alikhohliweko ngebanga lokobana afike lada ukuzokutlhogomela unina. Nangesikhuluma iqiniso, uToñi bekangasilada kodwana wabawa ukulitjalelwa.

KWATHI langelinye nakabuyako godu kwaba ngisweso. Wenzani uToñi? Nakaziphendulelako uthi: “Bekubudisi kwamambala ukuphathwa ngendlela le, bekungabekezeleleki.” Nanyana kunjalo uToñi wabawa ukulitjalelwa godu bewatjela umma lo bonyana uyabuzwisisa ubuhlungu akibo.

Nangathana bewunguToñi begade uzokwenzani? Inga-kghani begade uzokulinga ukutjengisa ubumnene? Nanyana bekuzokuba budisi bonyana ulawule ilaka lakho? Iye khona akusibulula ukuzibamba nange uqalene nobujamo esikhulume ngabo. Nange silwisana nokugandeleleka komkhumbulo kubamraro khulu ukubamnene.

IBhayibheli likhuthaza amaKrestu bonyana abemnene. Eqinisweni iBhayibheli lihlanganisa isimilwesi nokuhlakanipha. UJakopo wabuza wathi: “Ngubani ohlakaniphileko nolemukako hlangana nani na? Ngepilo ehle akatjengise imisebenzakhe ngokuzithoba okunokuhlakanipha.” (Jak. 3:13) Kubayini sithi ubumnene kubufakazi bokuhlakanipha kwaphezulu? Begodu khuyini engasisiza bonyana sibe nomukghwa lo?

UKUHLAKANIPHA OKUVEZWA KUKUBA MNENE

Ubumnene bungalehlisa ilaka. “Ipendulo ethobekileko idambisa itukuthelo, kodwana ilizwi elihlabako livusa ilaka.”IzA. 15:1.

Ukwenza izinto uthukuthele kungenza ubujamo bube bumbi ukuyaphambili, kungafana nokuthela ipharafini emlilweni. (IzA. 26:21) Kodwana ukuphendula ngobumnene kwenza ubujamo bube ncono. Begodu kungenza nomuntu okwate adlhabhaza bonyana ehlise ummoyakhe.

UToñi ukwazi kuhle lokho. Lokha nakezwa ipendulo kaToñi emnene, umma lo wakhihla isililo. Wathi begade alwisana nemirarwakhe neyomndenakhe. UToñi watjela umma lo ngoZimu bekwathonywa nesifundo seBhayibheli, koke lokhu miphumela yobumnene obatjengiswa nguToñi.

Ubumnene bungasenza sihlale sithabile. ‘Bayajabula abamnene ngombana bazakugoma ilifa lephasi.’Mat. 5:5.

Kubayini abamnene bajabula? Ngebanga lokuba mnene abantu abanengi ebegade banenturhu sikhuluma nje bahlala bajabulile. Ukuphila kwabo kutjhugulukile, begodu bayazi bonyana bazokufumana umvuzo omkhulu esikhathini esizako. (Kol. 3:12) U-Adolfo ojikeleza eSpain ukhumbula ngesikhathi angakabi nguFakazi.

Yena uthi: “Ukuphila kwami bekungayi ndawo ilaka lami begade lingilawula kangangombana nabangani bami besele bangasafuni ukuba hlanukwami, bengibetha nokubetha kodwana langelinye izinto zangijikela, bangihlaba amahlandla asithandathu iingazi zami zaphuma ngobunengi, ngapheze ngafa.”

Angekhe wakholwa, sikhuluma nje u-Adolfo ufundisa abanye bonyana babe mnene okuyipilo esele ayiphila. Abanengi sele badoswa bubuntu bakhe obuhlobu. U-Adolfo uthi, uthabe kwamanikelela ngebanga lamatjhuguluko awenzileko begodu uthokoza uJehova ngokumsiza bonyana abemnene.

Ukubamnene kuyamthabisa uJehova. “Hlakanipha mntwanami, ulethele ihliziywami ukwenama, ngizakwazi ukuphendula woke umuntu onginyazako.”IzA. 27:11.

UJehova unyazwa linaba lakhe uDeveli. UZimu unazo zoke iinzathu zokobana ambhubhise, kodwana iBhayibheli lithi uJehova “ubuthaka ekusilingekeni.” (Eks. 34:6) Nange silinga ngawo woke amandla bonyana silingise uZimu nathi sibe buthaka ekusilingekeni begodu sibemnene, uJehova uzokuthaba kwamambala.—Efe. 5:1.

Kubudisi kwamambala ukuphila ephasineli. Siphila nabantu “abazikhukhumezako, abazigqajako, abahlambalazako, . . . abahlebako, abangazigobiko, abakhohlakeleko.” (2 Thim. 3:2, 3) Nanyana kunjalo lokho akukafuzi kuvimbele umKrestu bonyana abemnene. IBhayibheli lisikhumbuza bonyana “ubuhlakani obuvela ezulwini  . . bunokuthula, bunobumnene.” (Jak. 3: 17) Nange sinokuthula begodu simnene, sitjengisa ubufakazi bokobanyana sinokuhlakanipha kwezulwini. Lokho kuzosenza ukuthi sikwazi ukuba mnene nange siphathwa kumbi, begodu kuzositjhideza eduze nomthombo ongatjhiko wokuhlakanipha, uJehova.