Yani kulokufunako

BoFakazi BaJehova Banamuphi Umbono Ngesayensi?

BoFakazi BaJehova Banamuphi Umbono Ngesayensi?

 Siyakuhlonipha loko isayensi lekufezile futsi siyakholelwa kuloko lekutfolile lokuhambisana nebufakazi.

 “Isayensi isho kufundza imvelo nendlela indalo lengiyo kanye nelwati lesilutfola etintfweni latikhona.” (Collins Cobuild Advanced Learner’s English Dictionary) Nanobe liBhayibheli lingasiyo incwadzi yesayensi, likhutsata bantfu kutsi bafundze ngemhlaba futsi bazuze kuloko isayensi lekutfolile ngaletinye tintfo. Cabanga nganati tibonelo:

  •   Labahlola tinkhanyeti (Astronomy): “Phakamiselani emehlo enu ezulwini: Ngubani lowadala konkhe loku? Nguye lokhipha emabutfo etinkhanyeti ngayinye ngayinye, atibite tonkhe tinkhanyeti nguleyo naleyo ngelibito layo.”​—Isaya 40:26.

  •   I-Biology: Solomoni “wakhuluma ngetihlahla nangetitjalo, kusukela etihlahleni temisedari yaseLebanoni kuye kutehisophu letimila etibondzeni. Wafundzisa nangetilwane, nangetinyoni, nangetilwane letihuma ngesisu emhlabatsini kanye nangetinhlanti.”​—1 Emakhosi 4:33.

  •   Tekwelapha: “Bantfu labaphilile abamdzingi dokotela, kodvwa ngulabagulako labamdzingako.”​—Lukha 5:31.

  •   Labahlola simo selitulu (Meteorology): “Wase wangena yini etingungwini tangcocwane, nome uke watibona yini tingungu tesangcotfo, . . . ? Umoya wasemphumalanga losakateka nemhlaba wonkhe usuke uchamukaphi?​—Jobe 38:22-24.

 Tincwadzi tetfu tiyayihlonipha isayensi ngobe tihle tishicilela tihloko letikhuluma ngendalo kanye naloko isayensi lekufezile. Batali labaBoFakazi bavame kukhutsata bantfwana babo kutsi bafundze kuze batokhona kucondza kahle umhlaba. BoFakazi BaJehova labanyenti basebenta emikhakheni yetesayensi, lokufaka ekhatsi i-biochemistry, mathematics kanye ne-physics.

Imincele Yesayensi

 Asikholelwa kutsi isayensi ingaphendvula yonkhe imibuto bantfu labatibuta yona. a Nasi sibonelo: Bantfu labahlola umhlaba (geologists) bahlatiya kutsi umhlaba wakhiwe ngani bese kutsi ema-biologists afundze indlela umtimba losebenta ngayo. Kodvwa kungani umhlaba ukulungela kahle kutsi kuhlale tintfo letiphilako futsi kungani emalunga emtimba asebenta kahle nangekuvumelana?

 Siphetsa ngekutsi liBhayibheli kuphela leliniketa timphendvulo letenetisako talemibuto. (Tihlabelelo 139:13-16; Isaya 45:18) Ngako-ke, imfundvo lekahle ifaka ekhatsi kufundza ngesayensi nangeliBhayibheli.

 Ngaletinye tikhatsi isayensi ingahle ingavumelani neliBhayibheli. Nobe kunjalo, lokunye kungavumelani kubangwa kungakucondzi kahle loko lokufundziswa liBhayibheli. Sibonelo saloku kutsi liBhayibheli alisho kutsi umhlaba wadalwa ngemalanga langu-6, lokungema-awa langu-24.​—Genesisi 1:1; 2:4.

 Letinye timfundziso tesayensi tite bufakazi lobenele futsi bososayensi labahlonishwako abayemukeli imibono lenjalo. Njengobe umhlaba ukhombisa kutsi kunemdali lohlakaniphile, sinembono lofanako nema-biologists, ema-chemists, kanye nalabanye labephetse ngekutsi tintfo letiphilako atizange tativelela.

a Sati sesimo semvelo sase-Austria kanye naNobel laureate Erwin Schrödinger babhala kutsi isayensi “ayikhulumi ngato tonkhe tintfo . . . letisitsintsako, lokutintfo letibalulekile ekuphileni kwatfu.” Na-Albert Einstein watsi: “Tintfo letibuhlungu letenteke ekuphileni kwetfu tisifundzise kutsi kungacabangi kahle akutilungisi tinkinga lesibhekana nato ekuphileni.”