Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Yekusita Labo Labalwisana Nekucindzeteleka

Indlela Yekusita Labo Labalwisana Nekucindzeteleka

LIBHAYIBHELI LITSI: “Umngani sibili ukutsandza ngaso sonkhe sikhatsi, futsi ungumnakenu longetsembela kuye ngesikhatsi sekuhlupheka.”​—TAGA 17:17.

Lokukushoko

Singativa sikhatsatekile nangabe umngani wetfu alwisana nekucindzeteleka. Singakhombisa kutsi siyamkhatsalela umngani wetfu ngekumsita abhekane nalokucindzeteleka. Kanjani?

Indlela Loku Lokungasita Ngayo

“Shesha kulalela.”​—JAKOBE 1:19.

Indlela lencono kakhulu longasita ngayo umngani wakho kutsi umlalele nakafuna kukhuluma. Ungacabangi kutsi kudzingeka uphendvule kunobe yini layishoko. Mente abone kutsi umlalele futsi uyavelana naye. Condza indlela lativa ngayo, futsi ungamehluleli. Khumbula kutsi angahle asho tintfo langakacondzi kutisho, bese utisola ngato ngekuhamba kwesikhatsi.—Jobe 6:2, 3.

‘Khuluma ngendlela ledvudvutako.’​—1 KUBASETHESALONIKA 5:14.

Kungenteka umngani wakho ukhatsatekile, nobe ulwisana nemiva yekutiva angasilutfo. Ngekumcinisekisa kutsi unendzaba naye, ungamdvudvuta uphindze umkhutsate ngisho nobe ungati kutsi ungatsini.

“Umngani sibili ukutsandza ngaso sonkhe sikhatsi.”​—TAGA 17:17.

Msite ngetintfo latidzingako. Kunekutitjela kutsi uyati kutsi ungamsita ngani, mbute kutsi yini layidzingako. Nakumatima ngemngani wakho kukutjela kutsi yini layidzingako, ungetama kwenta lokutsite naye, njengekuhamba nilule tinyawo, nobe umsite ngekutsi umyele etitolo, umhlantele indlu nobe umsite ngaletinye tintfo.​—KubaseGalathiya 6:2.

“Beketela.”​—1 KUBASETHESALONIKA 5:14.

Akusiso sonkhe sikhatsi lapho umngani wakho angafuna khona kukhuluma. Nobe kunjalo, mcinisekise kutsi utakujabulela kumlalela nasekakulungele kukhuluma. Ngenca yekugula kwakhe, umngani wakho angahle asho nobe ente tintfo letitakuvisa buhlungu. Angahle angasakufuni kwenta loko lebenivumelene ngako, nobe acansuke lite. Beketela futsi usicondze simo sakhe njengobe umniketa lusito laludzingako.​—Taga 18:24.

Kumsekela Kwakho Kungamsita Umngani Wakho

“Ngihlale ngimcinisekisa kutsi ngikulungele kumlalela nasekafuna kukhuluma. Ngisho nobe ngite likhambi letinkinga takhe, ngiyaciniseka kutsi ngiyamlalelisisa nakakhuluma. Ngaletinye tikhatsi intfo layidzingako nje ngumuntfu lotamlalela kuze ative ancono.”—Farrah, a lonemngani lone-eating ne-anxiety disorder kanye ne-clinical depression.

“Lomunye webangani bami unemusa futsi uhlale angikhutsata. Wangimemela ekhaya lakhe kuze siyodla kudla lokumnandzi. Wakhombisa kutsi uyangitsandza, futsi wakwenta kwaba melula kutsi ngimvulele sifuba sami. Loko kwangikhutsata kakhulu!”​—Ha-eun, lone-clinical depression.

“Kubeketela kubaluleke kakhulu. Umkami nakenta tintfo letingitfukutselisako, ngihlale ngikhumbula kutsi akusuye lona longitfukutselisako, kodvwa wentiwa ngulokugula kwakhe. Loku kungisita kutsi ngingatfukutseli, futsi ngimcabangele.”​—Jacob, lonemfati lone-clinical depression.

“Umkami ungisekele kakhulu futsi waba yindvudvuto kimi. Nangikhatsateke kakhulu akangicindzeteli kutsi ngente intfo lengingafuni kuyenta. Loku kusho kutsi ngaletinye tikhatsi akakhoni kwenta tintfo langatsandza kutenta. Uligugu kakhulu kimi ngenca yekutidzela kwakhe.”​—Enrico, lone-anxiety disorder.

a Lamanye emagama ebantfu ashintjiwe.