Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Batinikela Ngekutitsandzela—EBrazil

Batinikela Ngekutitsandzela—EBrazil

EMINYAKENI leyendlulile, Rúbia, dzadze nyalo loneminyaka lengu-30 budzala, wavakashela Sandra, lobekalihlahlandlela ebandleni lelinebamemeteli labambalwa leliseningizimu yeBrazil. Ngesikhatsi avakashile, kunalokutsite lokwenteka lokwamangalisa Rúbia kwaze kwashintja nekuphila kwakhe. Bekuyini leyo? Ase sive kuye Rúbia.

“ANGIZANGE NGIKUKHOLWE LOKO LENGAKUVA”

“Sandra wahamba nami ngesikhatsi aya kulomunye make labefundza naye liBhayibheli. Njengobe sifundza, lomake watsi: ‘Sandra, kunemantfombatana lamatsatfu lengisebenta nawo lafuna kufundza liBhayibheli, kodvwa ngiwatjele kutsi kufanele alindze kuze kufike sikhatsi sawo, ngobe sebanyenti kakhulu bantfu lokudzingeka ubafundzele kulomnyaka.’ Angizange ngikukholwe loko lengakuva. Bantfu labebafuna kwati Jehova bekudzingeka balindze kute bafundziswe ngaye. Ebandleni lengisuka kulo,  bekumatima ngisho kutfola umuntfu munye lengingafundza naye. Ngaso leso sikhatsi, sisemtini walesifundvo, ngaba nesifiso lesikhulu sekusita bantfu bakulelidolobha lelincane. Masinyane ngemuva kwaloko, ngasuka edolobheni lelikhulu lebengihlala kulo ngaya kulelidolobha Sandra labelihlahlandlela kulo.”

Waba yini umphumela waloko lokwentiwa nguRúbia? Uyalandzisa: “Ngetinyanga nje letimbili ngitfutsele kulelidolobha, besengichuba tifundvo teliBhayibheli letingu-15, futsi angeke ukholwe nangingakutjela kutsi nami bese kunebantfu labanyenti lebebalindze kutsi ngibafundzele, njengobe bekunjalo nakuSandra!”

WAKHUTSATWA KUTSI ACABANGISISE NGEMSEBENTI WAKHE WEKUSHUMAYELA

Diego, longumzalwane nyalo loseminyakeni yabo-20 budzala, wavakashela lamanye emahlahlandlela lashadene lasePrudentópolis, lokulidolobha lelincane leliseningizimu yeBrazil. Kuvakasha kwakhe kwamtsintsa kakhulu; ecinisweni loku kwamenta wacabangisisa ngemsebenti wakhe wekushumayela. Uyachaza: “Bengimane nje ngiya esifundvweni, ngisebenta ema-awa lambalwa ensimini inyanga ngayinye. Kodvwa ngesikhatsi ngivakashele lamahlahlandlela futsi ngilalela lokuhlangenwe nako kwawo, ngavele ngacatsanisa injabulo labayitfolako nekuvilaphela kwami insimi. Nangibona indlela labajabule ngayo, ngafisa shengatsi nekuphila kwami kungaba nenjongo njengekuphila kwabo.” Nakabuya kuyewuvakasha, Diego waba lihlahlandlela.

NjengaDiego, unguFakazi losemusha yini, lohlanganyela emsebentini wekushumayela futsi ube khona nasemihlanganweni yebuKhristu, kodvwa uva shengatsi wenta intfo yinye njalo futsi awuyitfoli injabulo? Nangabe kunjalo, ungalwenta yini lushintjo ekuphileni kwakho, lolutakwenta unambitse injabulo letfolakala ngekushumayela lapho kunesidzingo lesikhulu khona sebamemeteli beMbuso? Kuliciniso kutsi kushiya imphilo yakho lentofontofo kungabonakala kumatima. Nobe kunjalo, bantfu labasebasha labanyenti bakhetse kwenta njalo. Batimisela kute bashintje imigomo yabo base baba nesifiso sekukhonta Jehova ngelizinga lelisetulu. Ase sicoce ngesibonelo saBruno.

KUBA NGUMDLALI WEMCULO NOBE KUSHUMAYELA?

Eminyakeni leyendlulile, Bruno, nyalo loneminyaka lengu-28 budzala, wafundza esikolweni semculo lesidvume  kakhulu futsi umgomo wakhe bewukutsi abe ngumbhithisi wemculo wetinsimbi (i-orchestra). Ecinisweni, waphumelela kahle kakhulu etifundvweni takhe ngobe ngaletinye tikhatsi abemenywa kutsi ayewubhithisa umculo wetinsimbi lobhalwe phansi. Abetawuba nelikusasa lelihle kakhulu kulomsebenti. Bruno utsi: “Nobe kunjalo, bengiva shengatsi kukhona lokushodako ekuphileni kwami. Besengitinikele kuJehova, kodvwa bengati kutsi angenti konkhe lokusemandleni ami, futsi loko kwangenta ngativa nginelicala. Ngathantaza kuJehova ngamtjela indlela lengitiva ngayo, ngaphindze ngakhuluma nebazalwane labanalokuhlangenwe nako ebandleni. Ngemuva kwekucabangisisa sikhatsi lesidze, ngakhetsa kubeka umsebenti waJehova kucala kunemculo wami, ngayekela esikolweni lesiceceshela umculo, ngase ngitfutsela lapho kunesidzingo lesikhulu khona sebamemeteli beMbuso.” Waba yini umphumela wesincumo sakhe?

Bruno watfutsela edolobheni laseGuapiara (lelinebantfu labangaba ngu-7 000), lelikhashane nelidolobha laseSão Paulo ngemakhilomitha langaba ngu-260. Lolu kwaba lushintjo lolukhulu. Utsi: “Ngatfutsela endlini lencane lete sicandzisi ne-TV futsi bengingakhoni nekuvula i-Internet. Nobe kunjalo, njengobe bengihlala kulendlu, ngaba netintfo lebengingakaze ngibe nato—ingadze yetibhidvo nensimi lokuhlanyelwe kuyo tihlahla tetitselo.” Njengobe Bruno abekulelibandla lelincane, njalo ngeliviki abehamba ngesidududu sakhe ayewushumayela etindzaweni letisemakhaya, atiphatsele kudla, emanti netincwadzi. Bantfu labanyenti kuleyo ndzawo bebangakake bativa tindzaba letimnandzi. Bruno utsi: “Bengichuba tifundvo teliBhayibheli letingu-18. Kwangijabulisa kakhulu kubona labantfu lengibafundzelako bashintja kuphila kwabo.” Uchubeka atsi: “Nyalo sengiyabona kutsi sengikutfolile lebengikudzinga ekuphileni kwami—injabulo leletfwa kwenta tindzaba teMbuso tite kucala ekuphileni. Bengingeke ngiyitfole injabulo lefanana nalena kube ngachubeka ngiphishanekela umcebo.” Bruno abetiphilisa ngani njengobe abeseGuapiara? Aphendvula ngekumoyitela, utsi: “Bengifundzisa bantfu kushaya lugitali.” Kuyafana nekutsi Bruno abesolo angumdlali wemculo.

“KWADZINGEKA KUTSI NGIHLALE”

Mariana, nyalo loseminyakeni yabo-20 budzala, naye watitfola asesimeni lesifanana nesaBruno. Abengummeli, futsi umsebenti wakhe umholela kahle, nobe kunjalo akazange akutfole kwenetiseka. Utsi: “Bengitiva  shengatsi ‘ngicosha umoya.’” (Shu. 1:17) Labanye bazalwane kanye nabodzadze bamkhutsata kutsi abe lihlahlandlela. Ngemuva kwekucabangisisa ngaloko, Mariana nebangani bakhe boBianca, Caroline, naJuliana, bancuma kuyewusita ebandleni leliseBarra do Bugres, lokulidolobha lelisedvute neBolivia futsi lelikhashane kakhulu nalapho bebasuka khona. Yini leyenteka ngemuva kwaloko?

Mariana utsi: “Bengihlose kuhlala kulelidolobha tinyanga letintsatfu nje kuphela. Kodvwa kwatsi nasekuphele leto tinyanga, besengichuba tifundvo teliBhayibheli letingu-15. Leto tifundvo betidzinga kusitwa kute titfutfuke. Ngako-ke, bengite sibindzi sekutitjela kutsi sengiyahamba. Kwadzingeka kutsi ngihlale.” Nguloko kanye lokwentiwa ngulabodzadze labane. Umgomo Mariana labesatibekele wona wenta kuphila kwakhe kwaba nenjongo yini? Utsi: “Kwati kutsi Jehova uyangisebentisa kute ngisite bantfu bashintje kuphila kwabo kube ncono kakhulu, kungenta ngijabule. Kusibusiso kimi kwati kutsi ngisebentisa sikhatsi nemandla ami ngenta umsebenti lobaluleke kakhulu.” Caroline uchaza indlela bonkhe labativa ngayo ngalamavi: “Nangilala ebusuku, ngijabula kakhulu ngobe ngisebentise sikhatsi sami ngiphishanekela tindzaba teMbuso. Lokubaluleke kakhulu ekuphileni kwami, kutsi ngingatisita njani tifundvo tami teliBhayibheli. Kuyajabulisa kutibona titfutfuka. Nyalo ngiyakubona kuba liciniso kwalamavi latsi: ‘Ase ninambitse nibone kutsi Simakadze muhle.’”—Hla. 34:8.

Jehova uyajabula njengobe abona linani lelandzako lebazalwane nabodzadze labasebasha emhlabeni wonkhe, ‘labatinikela’ ngekutitsandzela kute bashumayele tindzaba letimnandzi teMbuso wakhe emaveni lakhashane. (Hla. 110:3; Taga 27:11) Tonkhe letisebenti tekutitsandzela titfola tibusiso leticebile letivela kuJehova.—Taga 10:22.