Xeen tiʼ baʼax ku taasik

ÁANTAJ UTIAʼAL LE FAMILIAʼOBOʼ

Bix jeʼel a wáantik a hijo u maas maʼalobkíint u calificacionoʼobeʼ

Bix jeʼel a wáantik a hijo u maas maʼalobkíint u calificacionoʼobeʼ

 Techeʼ ka tsʼáaik cuentaeʼ a hijoeʼ maʼ uts tu yich u bin xookiʼ yéetel maʼ u kʼáat u beet u tareaiʼ. Tsʼoʼoleʼ táan u yéemel u calificacionoʼob yéetel táan u kʼexpajal u modos. ¿Bix jeʼel a wáantik a hijo u maas maʼalobkíint u calificacionoʼobeʼ?

 Le baʼax unaj a wojéeltikoʼ

 A sen kʼeyik a hijoeʼ maʼatech u taasik utsil. Wa ka sen kʼeyik a hijoeʼ yaan u chiʼichnaktal teʼ escuelaoʼ bey xan ta wotoch. Maʼ xaaneʼ yaan u káajal u tuus, maʼ ten u kʼub tiʼ tech u calificación, yaan u falsificartik a firma tiʼ u boleta wa maʼ xaaneʼ maʼ tun okol xook. Bey túunoʼ maas yaʼab problemaʼob kun antal.

 A síik wa baʼax tiʼeʼ maʼ xaaneʼ jeʼel u kʼaskúuntik u tuukuleʼ. Andrew, juntúul taatatsileʼ, ku yaʼalik: «Kaʼacheʼ utiaʼal k-líiʼsik u yóol k-hijaeʼ cada kéen u jóoʼs junpʼéel maʼalob calificacioneʼ k-síik wa baʼax tiʼ. Baʼaleʼ lelaʼ ku beetik u tuukul kaʼach chéen tiʼ le baʼax ken k-síi tiʼoʼ. Kéen u jóoʼs junpʼéel calificación maʼ jach maʼalobeʼ ku lúubul u yóol baʼaleʼ chéen tumen u yojel maʼ kéen k-síi mix baʼal tiʼ».

 A waʼalik u culpa le maestrooʼ maʼatech u taasik utsil. A hijoeʼ jeʼel u tukultikeʼ jeʼel u béeytal u jóoʼsik maʼalob calificación kex maʼ u xookeʼ. Jeʼel xan u suuktal u culpartik u maasil yoʼolal le baʼaxoʼob maʼ maʼalobtak ku beetkoʼ yéetel jeʼel xan u suuktal u páaʼtik u yutskíintaʼal tumen u maasil baʼaxoʼob ku beetkeʼ. Bey túunoʼ letiʼeʼ maʼ ten u kan u yutskíintik tu juunal le talamiloʼob ku yantaltiʼoʼ.

 Le baʼax unaj a beetkoʼ

 Maʼ a séeb kʼuuxil. Wa táan a kʼuuxileʼ, maʼ a tsikbal yéetel a hijo yoʼolal u calificacionoʼob. Brett, juntúul taatatsileʼ, ku yaʼalik: «Teen yéetel in wataneʼ tsʼoʼok k-ilkeʼ maas ku taasik utsil k-tsikbal yéetel k-paalal wa maʼ táan k-tsʼíikiliʼ tumen beyoʼ k-naʼatik bix u yuʼubikubaʼob».

 Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Cada juntúuleʼ kʼaʼabéet u séeb uʼuyik baʼax ku yaʼalaʼaltiʼ, baʼaleʼ maʼ unaj u séeb tʼaaniʼ mix unaj u séeb pʼuʼujuliʼ» (Santiago 1:19).

 Ilawil baʼax beetik u yantal le talamiloʼ. Le baʼaxoʼob beetik maʼ u jóoʼsik junpʼéel maʼalob calificación le paalaloʼoboʼ teʼ escuelaoʼ yaan horaeʼ letiʼe u pʼaʼastaʼaloʼob tumen u yéetel xookoʼoboʼ, u kʼeʼexel u escuelaʼob, u sajaktaloʼob yoʼolal le examenoʼoboʼ, le problemaʼob yaan ichil le familiaoʼ, maʼ u séeb weenloʼob wa tumen maʼatech u chʼenxikintikoʼob le baʼax ku tsolik le maestroʼoboʼ. Le oʼolaleʼ maʼ a jáan tuklik wa chéen maʼakʼóol a hijo xook.

 Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Máax yojel u kanáant baʼax yaantiʼeʼ maʼalob u bin tiʼ» (Proverbios 16:20).

 Jóoʼs u súutukil yéetel tuʼux kan xookeʼex. Tukult baʼax hora ken kulakech a wáant a hijo utiaʼal u xook bey xan utiaʼal u beetik u tarea. Kaxt junpʼéel tuʼux maʼ tu náaysaʼal u yóol tumen uláakʼ baʼaloʼob jeʼex le televisión wa le celularoʼ. Utiaʼal maʼ u náakal u yóol a hijoeʼ, ilawil maʼ u jach xáantal a xookeʼex cada kéen a wáante. Héctor, juntúul taatatsil kajaʼan Alemaniaeʼ, ku yaʼalik: «Kéen k-ojéelt yaan examenoʼobeʼ maʼatech k-páaʼtik u táakal kʼiin baʼaxeʼ sáamsamal k-jóoʼsik junsúutuk utiaʼal k-xook».

 Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Yaan u súutukil utiaʼal u yúuchul tuláakal baʼax» (Eclesiastés 3:1).

 Beet u taaktal u kaanbal. Wa ku kʼuchul u naʼat a hijo le utsiloʼob ku taasik u bin xookoʼ, maas yaan u tsʼáaik u yóoliʼ. Por ejemploeʼ, yaan u tsʼáaik cuentaeʼ le matematicasoʼ jeʼel u yáantik utiaʼal u kanáant u taakʼineʼ.

 Teksto jeʼel u yáantajeʼ: «Yanak tiʼ teech ojéelajil yéetel maʼalob tuukulil [...]. Yaabilte» (Proverbios 4:​5, 8).

 Baʼax maʼalob ka a beete: Áant a hijo u beet u tarea, maʼ a beetiktiʼ. Andrew, juntúul taatatsileʼ, ku yaʼalik: «In hijaeʼ ku páaʼtik kaʼach ka k-aʼaltiʼ jach bix ken u beet u tarea, le oʼolal maʼ tu tsʼáaik u yóol u beet tu juunal». Kaʼans tiʼ a paalal bix jeʼel u beetik u tarea chéen tu juunaleʼ.