Su viieaastane poeg mängib kõrvaltoas. Korraga kuuled klirinat. Sa lähed vaatama ja leiad poja seismas kildudeks kukkunud portselanvaasi kõrval. Süüdlaslik ilme tema näol ütleb sulle kõik.

„Kas sina lõhkusid vaasi ära?” küsid sa karmil toonil.

„Ei, emme, ei lõhkunud,” vastab ta kähku.

See pole sugugi esimene kord, kui su laps sulle valetab. Kas peaksid olema mures?

Igasugune valetamine on halb. Piibel näitab, et Jumal Jehoova mõistab valetamise hukka (Õpetussõnad 6:16, 17). Seadus, mille Jumal Iisraelile andis, nägi ette karmi karistuse igaühele, kes oma ligimest pettis (3. Moosese 19:11, 12).

Kõik valed pole siiski samaväärsed. Mõned valed on pahatahtlikud, räägitud eesmärgiga teisele inimesele kahju teha. Teinekord aga valetatakse nii-öelda häda sunnil, näiteks selleks, et vältida piinlikku olukorda või karistust (1. Moosese 18:12—15). Kuigi valetamine on alati väär, on mõni vale tõsisem kui teine. Kui su laps valetas, tuleb sul arvesse võtta tema vanust ja võimalikku põhjust, miks ta ei rääkinud tõtt.

Tegele probleemiga juba siis, kui laps on veel väike. „Lapsel on oluline mõista, et tuleb rääkida tõtt hoolimata sellest, kui raske see võib olla,” kirjutab dr David Walsh. „Suhted põhinevad usaldusel, valetamine aga hävitab usalduse.” *

Ära satu paanikasse. Kui su laps sulle valetab, ei tähenda see, nagu oleks ta moraalse allakäigu kiirteel. Tuleta meelde, et Piibel ütleb: „Meeletus on seotud poisi südamesse” (Õpetussõnad 22:15). Mõne lapse puhul ilmneb see „meeletus” valetamises. Ehk mõtleb ta, et valetamine on kerge viis karistusest pääseda. Seega on tähtis, et sa õigesti reageeriksid.

Püüa mõista, miks su laps valetab. Kas ta ehk kardab saada karistada? Vahest ei taha ta sulle pettumust valmistada? Kui su laps jutustab oma sõpradele väljamõeldud lugusid, et neile muljet avaldada, siis kas ta teeb seda sellepärast, et ta on veel liiga väike, et teha vahet reaalsel elul ja fantaasiamaailmal? Kui mõistad, miks su laps valetab, oskad teda paremini suunata. Piibli põhimõte: 1. Korintlastele 13:11.

Mõnikord on parem nentida tõsiasja kui esitada küsimus. Kui ema artikli alguses kirjeldatud stsenaariumis karmil toonil küsis: „Kas sina lõhkusid vaasi ära?”, siis ta tegelikult juba teadis, mis oli juhtunud. Laps valetas, võib-olla kartes ema pahameelt. Ent oletame, et süüdistava küsimuse esitamise asemel oleks ema lihtsalt öelnud: „Oi, oi, sa lõhkusid vaasi ära!” Kui ta nendib tõsiasja, mitte ei esita küsimust, ei teki lapsel nii kergesti kiusatust valetada, ja nõnda saab vanem juurutada temasse ausust. Piibli põhimõte: Koloslastele 3:9.

Kiida last aususe eest. Lastel on loomulik soov vanematele meele järele olla ning sa võid seda soovi heal eesmärgil ära kasutada. Anna lapsele teada, et ausus on teie peres tähtsal kohal ning sellepärast sa ootad, et ka tema räägiks tõtt. Piibli põhimõte: Heebrealastele 13:18.

Selgita lapsele, et valetamine hävitab usalduse ning et usalduse tagasi võitmine võib võtta kaua aega. Sa saad aidata lapsel õiget käitumisviisi endale harjumuseks teha, kui kiidad teda siis, kui ta tõtt räägib. Näiteks võiksid öelda: „Mul on nii hea meel, et sa oled aus.”

Anna head eeskuju. Sa ei saa oodata, et su laps räägiks tõtt, kui sa ise luiskad, näiteks kui palud helistajale öelda, et sind pole kodus, kui sa tegelikult lihtsalt ei soovi temaga rääkida, või kui helistad töökohta ja ütled, et oled haige, kui sa tegelikult lihtsalt tahad kodus puhata. Piibli põhimõte: Jaakobuse 3:17.

Õpeta Piibli abil. Piiblis kirjasolevad põhimõtted ja tõsielulood õhutavad aususele. Jehoova tunnistajate välja antud raamat „Võta kuulda Suurt Õpetajat” aitab sul õpetada oma lapsele Piibli põhimõtteid. 22. peatükk kannab pealkirja „Miks ei tohi valetada?” (katkend sellest peatükist on kastis „ Raamat, mis aitab su last”).