Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Andmise rõõmud

Andmise rõõmud

„BUSS võib edasi sõita, aga see hiinlane jääb siia!” Sellist lauset kuulis Alexandra, kui istus bussis, mis seisis ühe Lõuna-Ameerika riigi piiripunktis. Naine läks bussist välja, et näha, mis toimub, ning leidis eest hiina noormehe, kes üritas hispaania keelt purssides piirivalvurile oma täbarat olukorda selgitada. Kuna Alexandra käib Jehoova tunnistajate hiinakeelses koguduses, pakkus ta end tõlgiks.

Mees rääkis, et tal on elamisluba olemas, ent kõik tema dokumendid ja raha rööviti. Piirivalvur ei uskunud seda juttu ning isegi kahtlustas Alexandra seotust inimkaubandusega. Viimaks jäi ametnik mehe selgitusega siiski rahule, kuid õnnetu reisimees pidi maksma vajaliku dokumendi puudumise pärast trahvi. Kuna mehel endal polnud sentigi, pakkus Alexandra, et võib talle 20 dollarit laenata. Mees oli ülimalt tänulik ning lubas maksta tagasi rohkem kui 20 dollarit. Alexandra ütles, et ei soovi mingit tasu; ta aitas rõõmuga, kuna tundis, et nii on õige teha. Naine andis mehele mõned piibliteemalised väljaanded ja innustas teda Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima.

On südantsoojendav kuulda lugusid, kus võõraste vastu ollakse lahked, ning kahtlemata ilmutavad heldekäelisust mistahes religiooni kuuluvad inimesed ja ka need, kes pole usklikud. Kas sinul on õnnestunud kedagi sellisel omakasupüüdmatul moel aidata? Sellele tasub mõelda, sest Jeesus ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.) See teema on ka teadlastele huvi pakkunud ja nad on kindlaks teinud, et andmine teeb andjale head. Vaadelgem, kuidas.

„RÕÕMUS ANDJA”

Kogemused näitavad, et andmine ja õnnetunne käivad tihti käsikäes. Apostel Paulus kirjutas, et „Jumal armastab rõõmsat andjat”. Ta rääkis kristlastest, kes tegid heldelt annetusi, et leevendada oma usukaaslaste rasket olukorda. (2. Korintlastele 8:4; 9:7.) Paulus ei öelnud, et nad andsid seepärast, et olid õnnelikud. Vastupidi, nad olid õnnelikud seepärast, et said anda.

Tõepoolest, ühe uuringu järgi aktiveerib andmine „ajupiirkondi, mida seostatakse rõõmu, inimsuhete ja usaldusega, tekitades heaolutunde”. Ühest teisest uuringust nähtus, et „kellelegi teisele raha andmine tõstis katses osalenute õnnetunnet rohkem kui raha enda tarbeks kulutamine”.

Kas oled vahel tundnud, et sinu olukord ei võimalda teiste heaks eriti midagi teha? Tegelikult saab igaüks kogeda andmisega kaasnevat rõõmu. Kui andjal on õige motiiv, pole suurt tähtsust sellel, kui palju antakse. Üks Jehoova tunnistajast naine saatis selle ajakirja väljaandjatele annetuse koos järgneva sõnumiga: „Kõik need aastad olen ma saanud kuningriigisaalis teha vaid väikseid annetusi.” Ent ta jätkas: „Jumal Jehoova on andnud mulle tagasi palju rohkem, kui mina olen andnud. ... Aitäh, et võimaldate mul selle kingituse teha, see teeb mulle heameelt.”

Andmine ei piirdu loomulikult rahaga. On ka palju teisi võimalusi anda.

ANDMINE ON TERVISELE KASULIK

Andmine teeb head nii sulle kui ka teistele

Piiblis öeldakse: „Heasüdamlik inimene teeb head iseendale, kuid halastamatu tõmbab endale häda kaela.” (Õpetussõnad 11:17.) Heasüdamlik inimene on lahke, valmis andma teistele oma aega, energiat, tähelepanu ja muud. Heldekäeline meelelaad tasub end ära mitmel moel, millest sugugi vähetähtis pole selle hea mõju tervisele.

Uuringud näitavad, et neil, kes pakuvad end vabatahtlikult teistele appi, esineb vähem valusid ja depressiooni. Võib öelda, et neil on üldiselt parem tervis. Teiste aitamine võib mõnel juhul isegi leevendada kroonilisi tervisehädasid, nagu multiskleroos või HIV. Samuti on täheldatud, et need alkoholismiga võitlevad inimesed, kes teisi aitavad, langevad tunduvalt vähem depressiooni ning neil on väiksem tõenäosus kogeda tagasilangust.

Arvatakse, et see on nii, kuna kaastunnet, heasoovlikkust ja lahkust ilmutades jääb vähem ruumi negatiivsetele tunnetele. Samuti võib andmine vähendada stressi ja alandada vererõhku. Ja need, kes on üle elanud abikaasa kaotuse, taastuvad teisi toetades depressioonist kiiremini.

Pole mingit kahtlust – andmine teeb sulle head.

ANDMINE ON NAKKAV

Jeesus innustas oma järelkäijaid: „Andke, siis antakse ka teile. Teie põue kallatakse hea, tuubitud, raputatud ja kuhjaga mõõt. Millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.” (Luuka 6:38.) Kui sina oled helde, on inimesed sulle ilmselt tänulikud ning püüavad ka ise helded olla. Andmine edendab seega koostööd ja sõprust.

Andmine edendab koostööd ja sõprust

Inimsuhteid uurivad teadlased on märkinud, et kellegi altruistlik käitumine ergutab ka teisi samamoodi käituma. Juba ainuüksi mõnest harukordselt lahkest teost lugemine muudab inimesi heldemaks. Seega, nagu öeldakse ühes uuringus, võib iga inimene mingis ringkonnas mõjutada kümneid või isegi sadu inimesi, kellest mõningaid ta ei tunnegi ega ole kunagi kohanud. Teisisõnu, üks lahke tegu võib terves kogukonnas käivitada sündmusteahela, kus üks heategu järgneb teisele. Kas poleks tore selliste inimeste keskel elada? See oleks tõesti suurepärane, kui rohkem inimesi oleks lahked.

Üks kogemus USA-st Floridast illustreerib lahkuse head mõju. Pärast laastavat orkaani pakkus üks Jehoova tunnistajatest vabatahtlike rühm end päästetöödele appi. Oodates neile kordategemiseks antud maja juures ehitusmaterjale, märkasid nad naabri katkist aeda ning ütlesid talle, et võivad selle ära parandada. „Ma olen igavesti tänulik!” kirjutas see mees hiljem Jehoova tunnistajate peakorterisse. „Need olid ühed toredamad inimesed, keda ma eales kohanud olen.” Tänumeelest kantuna tegi mees ka helde annetuse, et toetada Jehoova tunnistajate erakordset tööd, nagu ta seda nimetas.

JÄLJENDA KÕIGE HELDEKÄELISEMAT ANDJAT

Ühes teaduslikus uurimistöös on tähelepanuväärne mõte, et teiste aitamine paistab olevat inimloomuse osa. Selles öeldakse, et lapsed käituvad omakasupüüdmatult juba enne, kui nad rääkima õpivad. Miks see nii on? Piibel annab vastuse, öeldes, et inimesed on loodud „Jumala sarnaseks” ehk selliste omadustega nagu on Jumalal. (1. Moosese 1:27.)

Meie looja Jumal Jehoova üks imetlusväärsetest omadustest on heldekäelisus. Ta on andnud meile elu ja kõik mis vaja, et olla õnnelik. (Apostlite teod 14:17; 17:26–28.) Me saame oma taevast isa ja tema eesmärki inimkonnaga paremini tundma õppida, kui uurime Jumala sõna Piiblit. Lisaks tuleb sellest raamatust välja, et Jumal on hoolitsenud ka selle eest, et me võiksime tulevikus õnnelikult elada. * (1. Johannese 4:9, 10.) Kuna Jehoova on helde ja meie oleme loodud tema sarnaseks, pole üllatav, et andmine teeb meile head ning toob kaasa Jumala soosingu. (Heebrealastele 13:16.)

On sul veel meeles artikli alguses mainitud Alexandra? Kuidas tema lugu lõppes? Kuigi ühe kaasreisija arvates oli Alexandra oma raha lihtsalt tuulde visanud, võttis see hiina mees ühendust oma sõpradega ühes linnas, kus see buss peatus, ning naine sai 20 dollarit tagasi. Mis veelgi tähtsam, mees tegi nii, nagu Alexandra oli soovitanud ning hakkas Piiblit uurima. Alexandra oli ülirõõmus, kui kohtas seda meest kolm kuud hiljem Jehoova tunnistajate hiinakeelsel kokkutulekul Peruus. Et väljendada tänu kõige eest, mida Alexandra oli talle teinud, kutsus mees tema ja kõik, kellega ta oli kokkutulekule tulnud, oma restorani sööma.

Andmine ja teiste aitamine toob suurt rõõmu. Ja kui saad seejuures aidata teistel õppida paremini tundma kõigi heade andide allikat Jumal Jehoovat, siis on rõõm veelgi suurem. (Jaakobuse 1:17.) Kas sinule toob selline andmine rõõmu?

^ lõik 21 Üksikasju võib leida raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”; väljaandjad Jehoova tunnistajad, saadaval veebisaidil jw.org. Vaata VÄLJAANDED > RAAMATUD JA BROŠÜÜRID.