Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA DIKUMI NE MUISAMBOMBO

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

1-3. a) Kuya kumpala kua nkuasa wa bukalenge wa bayende, kuvua bu tshinyi bua Esetê? b) Mukalenge wakenza tshinyi pavua Esetê mulue kudiye?

ESETÊ udi usemena bitekete bitekete ku nkuasa wa bukalenge, tshia pa muoyo tshienda tshituta. Fuanyikija mudi mu nzubu munene wa mukalenge wa Pelasa wa mu Shushana mutalale kamuyi mutoyi ne muvua Esetê mua kuikala umvua anu mikuma ya makasa ende ne muvua tshilamba tshia bukalenge tshivuaye muvuale tshidikoka panshi. Kavua mua kutuma meji ende ku bunene bua lupangu lua mukalenge, ku makunji manene a nzubu anyi ku musaka wa nzubu mulengeja bimpe uvua muenza ne mabaya a mitshi ya mu Lebanona to. Wakatuma lungenyi luende luonso kudi muntu uvua musombe mu nkuasa wa bukalenge, uvua ne bukokeshi bua kumulama ne muoyo anyi kumushipa.

2 Mukalenge udi utangila ne ntema yonso mudi Esetê wenda usemena ne umuoluela dikombo diende dia or. Kuenza nunku kuvua bualu bupepele, kadi kuvua kusungile muoyo wa Esetê bualu kuvua kuleja ne: mukalenge uvua mumufuile luse bua tshilema tshivuaye ufuma ku dienza tshia kuya kumpala kuende pabi kayi mumubikile. Padi Esetê ufika ku nkuasa wa bukalenge, udi olola tshianza tshiende ne ulenga lusongo lua dikombo ne dianyisha dionso.—Ese. 5:1, 2.

Esetê wakanyisha ne didipuekesha muvua mukalenge mumuenzele malu ne luse

3 Mukalenge Ahashawelosha uvua umueneka muikale ne bubanji ne bumfumu bua bungi. Tshikondo atshi, bilamba bia bukalenge bia bakokeshi ba mu Pelasa bivua mua kuikala mushinga wa dolare miliyo nkama ya bungi lelu eu. Esetê wakamona muvua bayende ne disanka ku mêsu ne uvua mujadike ne: uvua mumunange. Mukalenge wakamuebeja ne: ‘Wewe Esetê, mukalenge mukaji, udi musue tshinyi? Dilomba diebe didi tshinyi? Nebakupedi too ne ku tshitupa tshia bukalenge.’—Ese. 5:3.

4. Nntatu kayi ivua mindile Esetê?

4 Esetê ukavua muleje muvuaye ne ditabuja dikole ne dikima. Wakaya kudi mukalenge bua akube bena mu tshisamba tshiabu ku tshifufu tshivuabu babelele bua kubashipa bonso. Nansha muvua mukalenge mumuakidile, kuvua ntatu minene ivua mimuindile. Uvua ne bua kuitabijija mukalenge uvua ne lutambishi eu ne: mumupeshi wa mibelu uvuaye mueyemene bikole uvua muntu mubi ne uvua muenze mayele bua kumufikisha ku diangata dipangadika dia kushipa bena mu tshisamba tshia ba Esetê. Ntshinyi tshivua Esetê mua kuenza bua kumuitabijija? Ditabuja diende didi ditulongesha tshinyi?

Wakasungula ne meji onso “tshikondo tshia kuakula”

5, 6. a) Esetê uvua mutumikile dîyi dinene didi mu Muambi 3:1, 7 mushindu kayi? b) Mmunyi mudi mushindu uvua Esetê muyukile ne bayende uleja muvuaye ne meji?

5 Esetê uvuaku ne bua kuleja mukalenge tshilumbu tshionso kumpala kua bantu bonso anyi? Kuenza nunku kuvua mua kupuekesha mukalenge milongo ne kupesha mumupeshi wende wa mibelu Hamana mpunga wa kuvila malu avuaye umufunda nawu. Kadi Esetê wakenza tshinyi? Bidimu nkama ya bungi kumpala, mukalenge Solomo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: ‘Tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi, tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’ (Muam. 3:1, 7) Tudi mua kudifuanyikijila muvua Môdekayi, tatu mudishi wa Esetê uvua ne lulamatu, umulongesha mêyi manene a nunku kumbukila ku buana buende. Esetê uvua bushuwa mumvue muvuabi ne mushinga bua kusungula bimpe “tshikondo tshia kuakula.”

6 Esetê wakamba ne: ‘Bikalabi bimpe kudi mukalenge, mukalenge ne Hamana balue ku disanka dingakalongoluela mukalenge.’ (Ese. 5:4) Mukalenge wakitaba ne wakabikidisha Hamana. Udiku mumone mudi Esetê muakule ne meji anyi? Wakalama lumu lua bayende ne kukeba dîba ne muaba muimpe bua kumuambilaye malu avua mamutonde.—Bala Nsumuinu 10:19.

7, 8. Tshibilu tshia kumpala tshivua Esetê muenzeje tshivua mushindu kayi? Bua tshinyi wakaladikija bua kuakula ne mukalenge?

7 Bidi bimueneka ne: Esetê uvua mulongolole tshibilu atshi bimpe, ne uvua mutuishibue ne: uvua mulongolole bintu bionso bitu bayende musue kudia. Uvua mulongolole kabidi mvinyo muimpe menemene bua kusankisha bantu. (Mus. 104:15) Ahashawelosha wakasanka bikole ne kumusakabi bua kuebeja kabidi Esetê bua amuambile tshivua dilomba diende. Etshi tshivuaku tshikondo tshia kuakula anyi?

8 Esetê wakamona ne: katshivua tshikondo tshimpe tshia kuakula to. Kadi wakabikila mukalenge ne Hamana mu tshibilu tshikuabu dituku divua dilonda. (Ese. 5:7, 8) Bua tshinyi wakaladikija malu? Vuluka ne: bavua ne bua kushipa bena mu tshisamba tshia ba Esetê bonso bualu mukalenge ukavua mupeshe Hamana dianyisha bua kubashipa. Esetê uvua ne bua kusungula tshikondo tshimpe tshia kuakula bualu yeye kayi muenze nanku bantu ba bungi bavua mua kufua. Nunku wakindila ne kukebaye mpunga mukuabu bua kuleja bayende muvuaye umuangata ne mushinga wa bungi.

9. Lutulu ludi ne mushinga kayi? Tudi mua kuidikija Esetê mu tshilumbu etshi mushindu kayi?

9 Lutulu lutu nngikadilu wa mushinga mukole utu bantu ba bungi kabayi nende. Nansha muvuabi bitonde Esetê ne muikale ne dijinga dikole dia kuleja lungenyi luende, wakindila tshikondo tshiakanyine ne lutulu. Tshilejilu tshiende tshidi mua kutulongesha malu a bungi bualu tuetu bonso tutu pamuapa tumona malu mabi adi akengela kuakaja. Tuetu tukeba kuitabijija muntu kampanda udi ne bukokeshi bua alongolole bualu kansanga, tudi mua kuidikija Esetê ne kuikala ne lutulu. Nsumuinu 25:15 udi wamba ne: ‘Udi uleja lutulu lule udi mua kuitabujija mulumbuluishi, ludimi ludi ne mêyi matekete ludi lutshibula mufuba.’ Tuetu tuindila ne lutulu tshikondo tshiakanyine ne tuakula ne didipuekesha anu bu Esetê, nansha buluishi budi bumueneka bukole bu mufuba tudi mua kubutshimuna. Yehowa, Nzambi wa Esetê, uvuaku mubeneshe lutulu ne meji bivuaye nabi anyi?

Lutulu ludi lufikisha ku buakane

10, 11. Bua tshinyi Hamana wakuwula ne tshiji panyima pa yeye mumane kumbuka mu tshibilu tshia kumpala? Mukajende ne balunda bende bakamulomba bua enze tshinyi?

10 Lutulu luvua nalu Esetê luakambuluisha bua malu a bungi kuenzekawu. Hamana wakumbuka mu tshibilu tshia kumpala muikale ne ‘disanka dia bungi mu mutshima wende’ bualu uvua wela meji ne: mukalenge ne mukajende bavua bamuangate ne mushinga wa bungi kupita bantu bakuabu. Kadi pakavua Hamana upatuka ku tshiibi tshia lupangu lua mukalenge, wakatangila Môdekayi, muena Yuda uvua anu ubenga bua kumuinamina. Anu mutuvua bamone mu nshapita mushale, Môdekayi kavua ubenga kumunemeka to, kadi uvua wangata kondo kende ka muoyo ne malanda avuaye mudie ne Yehowa Nzambi ne mushinga wa bungi. Nunku, Hamana ‘wakuwulangana ne tshiji tshikole.’—Ese. 5:9.

11 Pavua Hamana muambile mukajende ne balunda bende bualu buvua bu tshipendu ebu, bakamuambila bua alongolole dikunji dinene dia bule bua metre mapite pa 22 ne bua alombe mukalenge dianyisha bua kuowelaku Môdekayi. Hamana wakitaba lungenyi elu, kuenzaye diakamue anu muvuabu bamuambile.—Ese. 5:12-14.

12. Mukalenge uvua mulombe bua bamubadile mukanda wa kulondolola kua malu a ditunga ne dîyi dikole bua tshinyi? Mbualu kayi buakaluaye kumanya?

12 Dîba adi, mukalenge wakapitshisha butuku abu bibi. Bible udi utuambila ne: ‘Butuku abu mukalenge kakamanya mua kulala tulu,’ nunku wakatuma dîyi bua bamubadile mukanda wa kulondolola kua malu a ditunga ne dîyi dikole. Mu malu avuabu bamubadila muvua kabidi luapolo luvua lutangila tshifufu tshia kumushipa. Wakavuluka tshilumbu atshi; bobu kukuata bantu bavua bakeba kumushipa ne kubashipabu. Kadi ntshinyi tshivuaye mua kuenzela Môdekayi, muntu uvua muele tshifufu etshi patoke? Mukalenge wakebeja diakamue bua kumanya difutu divuabu bapeshe Môdekayi. Bakamuandamuna ne: kabavua bamuenzele bualu nansha bumue to.—Bala Esetê 6:1-3.

13, 14. a) Mmushindu kayi wakatuadija malu kunyanguka bua Hamana? b) Mukaji wa Hamana ne balunda bende bakamona bishi bua Hamana?

13 Bu muvua bualu ebu butonde mukalenge, wakakonka bua kumanya bantu bavua bakumbane bua kumuambuluisha bua kukosa tshilumbu atshi. Ku bantu bonso abu, Hamana ke uvua muntu wa kumpala uvua mubuele mu lubanza lua mukalenge ne dinda dionso, pamuapa bualu uvua ujinga ne muoyo mujima bua bamupeshe dianyisha dia kushipaye Môdekayi. Kadi kumpala kua Hamana kuenzaye dilomba diende, mukalenge wakamulomba bua aleje mushindu mutambe buimpe uvuabu mua kutua muntu uvua mfumu muanyishe mushinga. Hamana uvua wela meji ne: muntu uvua mukalenge wamba au uvua yeye. Nunku, Hamana wakalomba bua benzele muntu au malu manene aa: bamuvuadike tshilamba tshia mukalenge, banyunguluke nende kudi muena mudimu munene wa mfumu mu Shushana mubande pa kabalu katu mukalenge ubanda ne muntu amuimbile misambu bua kumutumbisha. Fuanyikijabi muvua Hamana mua kuikala munyange ku mêsu pakamanyaye ne: muntu uvuabu ne bua kutua mushinga au uvua Môdekayi! Mmuntu kayi uvua mukalenge musungule bua kuimbila Môdekayi misambu ya butumbi? Uvua Hamana.—Ese. 6:4-10.

14 Hamana udi ukumbaja tshidibu bamuambile ku tshimfula-muoyo, pashishe udi uya kuende lukasa ne kanyinganyinga. Mukajende ne balunda bende bakamona ne: bu muvua Hamana mupeshe Môdekayi lumu ku mêsu kua bantu, bualu ebu buvua buleja muvuaye mua kupangila bua kutshimuna Môdekayi.—Ese. 6:12, 13.

15. a) Lutulu lua Esetê luakapatula bipeta kayi bimpe? b) Bua tshinyi mbimpe tuikale ne lungenyi lua ‘kuindila’?

15 Bu muvua Esetê ne lutulu, muindile dituku dikuabu bua kuambila mukalenge dilomba diende, wakashila Hamana tshikondo tshia yeye kuenza malu avua mua kumufikisha ku dikuluka. Bualu ebu kabuenaku buleja ne: Yehowa Nzambi ke uvua mupangishe mukalenge tulu anyi? (Nsu. 21:1) Kabiena bitukemesha bua mudi Dîyi dia Nzambi ditukankamija bua kuikala ne lungenyi lua ‘kuindila’ to! (Bala Mika 7:7.) Tuetu bindile Nzambi, tudi mua kumona ne: mushindu udiye ujikija malu adi matutonde mmupite kule ne kule malu atudi mua kuikala batekemene.

Wakakula ne dikima

16, 17. a) Ndîba kayi divua Esetê mupete “tshikondo tshia kuakula”? b) Mmunyi muvua Esetê mushilangane ne Washeti, mukaji uvua mukalenge nende kumpala?

16 Esetê kavua mua kuteka kabidi lutulu lua mukalenge mu diteta to. Mu tshibilu tshibidi, wakamuambila malu onso. Mushindu kayi? Pavua tshibilu tshienzeka, mukalenge wakamupesha mpunga wa kuakulaye pakamulombaye kabidi bua amuambile dilomba diende. (Ese. 7:2) “Tshikondo tshia kuakula” tshia Esetê tshiakakumbana.

17 Tudi mua kufuanyikija muvua Esetê wenda ulomba Nzambi wende munda munda kumpala kua kuambaye mêyi aa: ‘Bingikala musangane luse ku mêsu kuebe, mukalenge, biasua mukalenge, basungile muoyo wanyi ku dilomba dianyi ne basungile bantu banyi ku disengelela dianyi.’ (Ese. 7:3) Tumanye ne: Esetê wakajadikila mukalenge ne: uvua wangata dilumbuluisha diende ne mushinga bua tshivua mua kuikala tshimpe. Esetê uvua bushuwa mushilangane ne Washeti, mukaji uvua mukalenge nende kumpala, uvua mupuekeshe bayende milongo ku bukole. (Ese. 1:10-12) Kabidi, Esetê kavua mupepeje mukalenge bua muvuaye mueyemene Hamana to. Kadi wakasengelela mukalenge bua amukube bua kajimiji muoyo wende.

18. Mmunyi muvua Esetê muambile mukalenge tshilumbu tshivuaku?

18 Kakuyi mpata, dilomba edi diakalenga mukalenge ne kumukemeshadi. Nnganyi uvua mua kuikala uteta bua kushipa mukajende? Esetê udi utungunuka wamba ne: ‘Tudi bapanyibue, meme ne bantu banyi, bua kubutudibua ne bua kushipibua ne bua kujimijibua. Kadi bu tuetu bapanyibue bu bapika balume ne bapika bakaji, ngakadi kupuwa, kadi muena lukuna kakadi mua kufuta mukalenge ku bualu ebu bubi.’ (Ese. 7:4) Tumanye ne: Esetê uvua muleje tshilumbu tshiende ne muoyo mujima, kadi wakaleja kabidi ne: uvua mua kubenga kutshiamba bu bualu ebu buikale anu dinyoka tshianana divuabu bapesha bapika. Uvua ne bua kuambila mukalenge bua muvuabu mua kubashipa, bualu kubenga kuamba kuvua mua kuikala kabidi kubi nansha bua mukalenge.

19. Tshilejilu tshia Esetê tshia mushindu wa kuitabijija bantu tshidi tshitulongesha tshinyi?

19 Tshilejilu tshia Esetê tshidi tshitulongesha malu a bungi bua mushindu wa kuitabijija bantu. Wewe musue kuleja bualu kampanda bunene kudi muntu uudi munange anyi udi ne bukokeshi, kuikala ne lutulu ne kanemu ne kuamba bualu ne muoyo mujima kudi mua kukuambuluisha bikole.—Nsu. 16:21, 23.

20, 21. a) Mmunyi muvua Esetê muele mayele a Hamana patoke? Bualu ebu buakasaka mukalenge bua kuenza tshinyi? b) Hamana wakenza tshinyi pakamuelabu patoke?

20 Ahashawelosha wakakonka ne: ‘Yeye udi nganyi, yeye udi penyi, udi welangana meji mu mutshima wende bua kuenza nunku?’ Teta kumona mudi Esetê ufunkuna munu wamba ne: ‘Mupumbishi ne muena lukuna wetu mmuntu eu mubi Hamana.’ Tshilumbu tshiakedibua patoke. Buôwa bukole buakamukuata. Fuanyikija tshiji tshivua mukalenge mua kuikala natshi pakamanyaye ne: mumupeshi wende wa mibelu uvuaye mueyemene uvua mumushime, mumufikishe ku ditua tshiala pa mukenji uvua mua kumufikisha ku dishipa mukajende uvuaye munange bikole! Mukalenge wakajuka ne lukasa muikale ne tshiji tshikole, kuyaye mu budimi bua kutukija.—Ese. 7:5-7.

Esetê wakela bubi bua Hamana patoke ne dikima dionso

21 Bu muvuabu bele Hamana patoke bua mayele ende, wakatuila mukaji wa mukalenge binu bua kumulomba luse. Pakapingana mukalenge mu nzubu ne kumonaye Hamana pa bulalu bua Esetê umulomba luse, wakabanda Hamana ne tshiji tshikole bu muntu uvua ukeba kuangata mukaji wa mukalenge ku bukole mu nzubu muende. Dimubanda edi divua ne bua kufikisha Hamana ku lufu. Bakaya nende bamujike tshilamba ku mêsu. Umue wa ku bena mudimu ba mukalenge wakambila mukalenge bua dikunji dinene divua Hamana musue kuowela Môdekayi. Ahashawelosha wakatuma dîyi diakamue bua buowelaku Hamana.—Esetê 7:8-10.

22. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Esetê mua kutuambuluisha bua kubenga kujimija ditekemena ne ditabuja?

22 Lelu mu bulongolodi ebu mudi kamuyi buakane, mbipepele bua kuela meji ne: katuena mua kumona malu enzeka ne buakane nansha. Ukadiku pebe muele meji a nunku anyi? Esetê kavua mujimije ditekemena ne ditabuja nansha. Pakakumbana tshikondo, wakakula ne dikima bua kuleja tshivua tshiakane ne wakeyemena Yehowa bua yeye enze malu makuabu. Tuenze petu bia muomumue. Katshia ku tshikondo tshia Esetê too ne lelu, Yehowa katu muanji kushintuluka to. Utshidi anu ne bukole bua kuela benji ba malu mabi patoke anu muvuaye muenze bua Hamana.—Bala Musambu wa 7:11-16.

Wakenza malu ne lungenyi lua didipangisha malu bua Yehowa ne bua bena tshisamba tshiabu

23. a) Mmushindu kayi uvua mukalenge mufute Môdekayi ne Esetê? b) Mmushindu kayi uvua mêyi a buprofete avua Yakoba muambe pakavuaye pa kufua bua Benyamina makumbane? (Bala kabidi kazubu ka ne: “Mulayi wa buprofete wakakumbana.”)

23 Ndekelu wa bionso, mukalenge wakalua kumanya ne: Môdekayi kavua anu muntu uvua mumukube bua kabamushipi patupu to, kadi uvua kabidi tatu mudishi wa Esetê. Ahashawelosha wakateka Môdekayi muntu muibidi mu bukalenge, muaba uvua wa Hamana. Mukalenge wakapesha Esetê nzubu wa Hamana ne bubanji buende; ne Esetê wakateka Môdekayi ku mutu kuabi.—Ese. 8:1, 2.

24, 25. a) Bua tshinyi Esetê kavua mubuele muende mua nzubu mulale panyima pa yeye mumane kuela mayele a Hamana patoke? b) Mmunyi muvua Esetê muteke muoyo wende mu njiwu bua musangu muibidi?

24 Bu mukavua Esetê ne Môdekayi bikale mu bukubi, mukaji wa mukalenge eu uvuaku mua kubuela muende mua nzubu kulala anyi? Kuenza nunku kuvua mua kuleja muvuaye ukeba anu disanka diende nkayende. Tshikondo atshi, mukenji uvua Hamana muele bua kushipa bena Yuda bonso ukavua mumanyike ku nseke yonso ya bukokeshi bua Pelasa. Hamana uvua muele nshobo anyi , bivua pamuapa mushindu kampanda wa malu a mîdima, bua kumanya tshikondo tshimpe tshia kubashipa. (Ese. 9:24-26) Kutshivua ngondo ya bungi bua tshikondo atshi kukumbana, kadi tshivua tshienda tshisemena ne lukasa. Kuvuaku tshia kuenza bua kuepuka njiwu eyi anyi?

25 Bu muvua Esetê uditatshisha bua bantu bakuabu, wakateka kabidi muoyo wende mu njiwu padiye uya kumpala kua mukalenge musangu muibidi kabayi bamubikile. Musangu eu, udi udila bua bena mu tshisamba tshiabu, usengelela bayende bua kushipa mukenji mubi au. Kadi kabavua mua kushipa mikenji ivua miela mu dîna dia mukalenge wa mu Pelasa to. (Dan. 6:12, 15) Nunku mukalenge wakapesha Esetê ne Môdekayi bukokeshi bua kuela mukenji mupiamupia. Bakenza dimanyisha dikuabu divua dipesha bena Yuda bukenji bua kudikuba. Bendeshi ba tubalu bakaya mu nseke yonso ya mu bukokeshi bua Pelasa ne lukasa benda bamanyisha bena Yuda lumu luimpe elu. Nunku, bena Yuda bakapeta ditekemena dia kushala ne muoyo. (Ese. 8:3-16) Tudi mua kufuanyikija muvua bena Yuda ba mu bukalenge bujima abu, bambule bia mvita ne badilongolola bua kuluangana, bualu buvuabu kabayi mua kuenza bu koku kakuyi mukenji mupiamupia au to. Kadi bualu bua mushinga budi ne: ‘Yehowa wa biluilu’ uvuaku mua kuikala ne bantu bende anyi?—1 Sam. 17:45, NW.

Esetê ne Môdekayi bakatumina bena Yuda bavua ku bukokeshi bua bena Pelasa dîyi

26, 27. a) Mmushindu kayi uvua ditshimuna divua Yehowa mupeshe bantu bende dinene ne dia dikema? b) Mmêyi kayi a buprofete avua makumbane pavuabu bashipe bana ba Hamana?

26 Pakakumbana dituku divuabu basungule, bantu ba Nzambi bakavua badilongolole. Musangu eu, nansha bena mudimu ba bungi bena Pelasa bavua ku luseke luabu, bualu lumu lua Môdekayi, muena Yuda uvuabu bateke muntu muibidi mu bukalenge lukavua lutangalake. Etshi tshivua ditshimuna dia pa buadi divua Yehowa mupeshe bantu bende. Kakuyi mpata wakalama bantu bende bua kababenzedi bibi, pavuaye mufile baluishi babu mu bianza biabu. *Ese. 9:1-6.

27 Bu mutshivua bana ba balume dikumi ba Hamana muntu mubi au ne muoyo, Môdekayi kavua mua kulombola nzubu wa Hamana mu bukubi to. Bakabashipa pabu. (Ese. 9:7-10) Nunku, mêyi a buprofete a mu Bible akakumbana; bualu Nzambi ukavua muambe muvuabu mua kubutula bena Amaleka bonso bavua badileje muvuabu baluishi ba bantu bende. (Dut. 25:17-19) Bana ba Hamana bavua pabu mua kuikala munkatshi mua bantu ba ndekelu menemene bavuabu bashipe mu tshisamba atshi.

28, 29. a) Bua tshinyi Yehowa uvua muanyishe bua Esetê ne bantu bende kuluanganabu mvita? b) Bua tshinyi tshilejilu tshia Esetê ndiakalenga kutudi?

28 Esetê uvua ne bua kuambule bujitu bunene pa makaya ende ne buana buonso, mmumue ne: mukenji uvua ufikisha ku mvita ne dishipa bantu. Kabivua mua kuikala bipepele to. Kadi disua dia Yehowa divua ne: bakube bantu bende ku kabutu, bualu tshisamba tshia Isalele ke tshivua ne bua kupatula Masiya uvuabu balaye, muntu uvua mua kupetesha bantu bonso ditekemena. (Gen. 22:18) Batendeledi ba Nzambi lelu badi ne disanka bua kumanya ne: pavua Yezu uvua Masiya mulue pa buloba, uvua mukandike bayidi bende bonso bua kubenga kubuelakana mu mvita yetu miena dîna eyi.—Mat. 26:52.

29 Nansha nanku bena Kristo badi baluangana mvita ya mu nyuma. Satana udi anu kabidi ujinga bua kunyanga ditabuja dietu kudi Yehowa Nzambi ne muoyo mujima. (Bala 2 Kolinto 10:3, 4.) Tudi ne diakalenga dia kuikala ne Esetê bu tshilejilu tshia kulonda! Anu bu Esetê, tudi tuleja ne: tudi ne ditabuja patudi tufikisha bantu ku ditaba malu atudi tuamba ne meji ne lutulu, bikale ne dikima ne tudipangisha amue malu ne muoyo mujima bua kusungila bantu ba Nzambi.

^ tshik. 26 Mukalenge wakapesha bena Yuda dituku dibidi bua kujikijabu ditshimuna dia baluishi babu. (Ese. 9:12-14) Nansha lelu, bena Yuda batshitu anu basekelela ditshimuna diabu adi tshidimu tshionso mu ngondo wa Adâ udi upetangana ne ndekelu wa ngondo muibidi ne ntuadijilu wa ngondo muisatu. Tshibilu etshi badi batshibikila ne: Pûlima, dîna divuabu batshipeshe pavua Hamana muele nshobo ulomba bua kushipa bena Isalele.