Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA MUANDA MUKULU

Wakatantamena diedibua mâyi ku makasa

Wakatantamena diedibua mâyi ku makasa

1. Miadi ivua mu Shilo ivua ya tshinyi?

SAMUELE uvua mumvue kanyinganyinga kakole pavuaye mu Shilo. Bidi bimueneka ne: pa kuamba kuimpe musoko mujima uvua mu madilu. Mbantu bakaji ne bana bungi kayi bavua ne kanyinganyinga kakole bua lumu lua lufu lua batatuabu, babayabu, bana babu ba balume ne batutuabu anyi bakunyi babu bavua kabayi ne bua kupingana kabidi? Tudi bamanye amu ne: bena Peleshete bavua bashipe basalayi 30000 ba bena Isalele mu mvita panyima pa bamane kushipa kabidi basalayi babu bakuabu 4000.—1 Sam. 4:1, 2, 10.

2, 3. Mmakenga kayi avua mafikishe ku bundu ne ku dijimija dia butumbi ku Shilo?

2 Kadi makenga makuabu atshivua alua. Muakuidi Munene Eli uvua ne bana ba balume babidi: Hofeni ne Pinehasa. Bavua bana babi. Bana aba bavua bapatuke ne mushete wa tshipungidi mu Shilo. Bavua bateka mushete eu mu muaba wa tshijila wa mu tabernakle anyi ntempelo wa ntenta. Mushete au uvua tshimanyinu tshia dikalaku dia Nzambi muaba au. Bantu bakaya ne mushete au mu mvita, bela meji ne: mbuanga buabambuluisha bua kutshimuna mvita. Kadi bena Peleshete bakawunyenga, kushipabu Hofeni ne Pinehasa.—1 Sam. 4:3-11.

3 Mushete wa tshipungidi uvua muvuije tabernakle muaba wa kunemeka bikole. Mpindieu, mbanyenge mushete eu. Eli ukadi ne bidimu 98. Padiye anu umvua lumu alu, yeye kukuluka tshianyima pa muaba uvuaye musombe, e kufuaye. Mukaji wa muanende uvua mufuishe bayende anu dituku dimue dimue adi, wakafuila pa lulelu. Kumpala kua kufuaye, wakamba ne: “Butumbi buakumuka kudi bena Isalele.” Kadi kuvua malu makuabu avua ne bua kuenzeka mu Shilo.—1 Sam. 4:12-22.

4. Netulonge tshinyi mu nshapita eu?

4 Mmunyi muvua Samuele mua kupita ne dimuela mâyi ku makasa dikole edi? Ditabuja diende divuaku mua kushala dikole bua kuambuluisha bantu bavua Yehowa katshiyi wanyisha ne ulama kabidi anyi? Tuetu bonso tudi ne bikondo bitutu tupeta ntatu ne makenga ne dituela mâyi ku makasa bitu biteka ditabuja dietu mu njiwu. Nanku tumonayi mpindieu malu makuabu adi tshilejilu tshia Samuele tshitulongesha.

‘Wakenza malu makane’

5, 6. Samuele uvua wenza tshinyi kumpala ne kunyima kua bidimu 20 abi? Munkatshi mua bidimu abi 20 uvua wenza tshinyi?

5 Mpindieu Bible udi ulekela kuakula bua Samuele, utuadija kuakula bua Mushete wa tshijila, utuleja muvua bena Peleshete bakenge pavuabu baye nawu, ne muvuabu benzejibue bua kuupingaja. Bible udi ulua kuakula kabidi bua Samuele bidimu 20 bimane kupita. (1 Sam. 7:2) Tshivuaye wenza munkatshi mua bidimu abi ntshinyi? Tukonkononayi bualu ebu.

Samuele uvua mua kuenza tshinyi bua kuambuluisha bena Isalele bua kutantamena tshinyongopelu ne diedibua mâyi ku makasa?

6 Bible udi wamba ne: kumpala kua tshikondo atshi kutuadija, ‘dîyi dia Samuele divua ditungunuka ne kufika kudi bena Isalele bonso.’ (1 Sam. 4:1, NW) Udi wamba kabidi ne: tshikondo atshi tshimane kupita, Samuele uvua ne tshibidilu tshia kuya mu bimenga bisatu bia Isalele, unyungulukamu tshidimu tshionso, ukosa nsambu, ujikija bilumbu. Pashishe uvua upingana ku Lama, kuvuaye musombele. (1 Sam. 7:15-17) Bidi bimueneka ne: Samuele uvua amu ne bia bungi bia kuenza mu bidimu 20 abi.

Nansha mudi Bible kayi wamba tshivua Samuele wenza mu bidimu 20, tudi batuishibue ne: uvua muditue bikole mu mudimu wa Yehowa

7, 8. a) Kunyima kua bidimu 20 bia mudimu mukole, Samuele wakambila bena Isalele tshinyi? b) Ntshinyi tshiakenzabu?

7 Dienda bundumba dia bana ba Eli ne malu mabi abu akanyanga ditabuja dia bena Isalele. Bidi bimueneka ne: biakafikisha ba bungi ku ditendelela mpingu. Samuele mumane kuenza mudimu mukole mu bidimu 20, wakambila bena Isalele ne: ‘Binuasua kupingana kudi Yehowa ne mitshima yenu yonso, nunku numushe nzambi ya bende ne ya Bashela munkatshi muenu, kudimunayi mitshima yenu kudi Yehowa, numukuatshile yeye nkayende mudimu; ne yeye neanusungile mu bianza bia bena Peleshete.’—1 Sam. 7:3.

8 “Bianza bia bena Peleshete” bikavua binemena bena Isalele bujitu. Bu muvua bena Peleshete batshimune basalayi ba Isalele, bakakengesha tshisamba tshia Nzambi muvuabu basue bela meji ne: kakuvua wa kubatua munu. Kadi Samuele wakambila bena Isalele ne: bua malu kulongolokawu, bavua ne bua kulengejangana ne Yehowa. Bakitaba anyi? Bakumbusha mpingu yabu anu muvua Samuele mubambile, kutuadijabu ‘kukuatshila anu Yehowa mudimu.’ Samuele wakalongolola tshisangilu ku Misepa, buloba bua mikuna buvua ku mutu kua Yelushalema. Bantu bakadisangishaku, kujilabu biakudia, kunyingalalabu bua mibi yabu ya bungi ya ditendelela mpingu.—Bala 1 Samuele 7:4-6.

Bena Peleshete bakela meji ne: didisangisha dia bantu ba Yehowa divua mpunga wa bobu kubakengesha

9. Bena Peleshete bakapeta mpunga kayi? Bena Isalele bakenza tshinyi?

9 Kadi bena Peleshete bakumvua ne: bena Isalele mbadisangishe. Bobu kupeta pa kubaluishila. Kutumabu basalayi ku Misepa bua kushipabu bena Isalele. Bena Isalele kumvua lumu elu, kumvuabu buôwa bua bungi, kulombabu Samuele bua abalombele Nzambi. Ke tshiakenzaye, kufilaye ne mulambu. Pavuaye ufila mulambu wa tshijila au, bena Peleshete kufika ku Misepa. Yehowa kuandamunaye disambila dia Samuele. Yehowa wakadidisha makubakuba bua kuleja tshiji. ‘Wakakunguijila bena Peleshete mikungulu mikole dituku adi.’—1 Sam. 7:7-10.

10, 11. a) Bua tshinyi bivua mua kuikala bualu buvua kabuyi buanji kuenzeka bua makubakuba avua Yehowa mudidishile basalayi bena Peleshete? b) Mvita ya ku Misepa yakajika bishi?

10 Tudiku mua kuela meji ne: bena Peleshete bavua mua kuikala bu bana batekete batu babazuka bua buôwa padi dikubakuba didila, basokoma panyima pa bamamuabu anyi? Tòo, bavua basalayi bapiluke, bamanye malu a mvita. Kadi muadi wa dikubakuba uvua mushilangane ne wa bintu bikuabu bionso bivuabu bamanye. Tshivua anu mutoyi wa “mikungulu mikole” patupu anyi? Mutoyi au uvuaku ufumina mu diulu anyi uvua ufumina ku mikuna? Pakadila dikubakuba, bena Peleshete bakatuadija kuyumbakana, kupetabu buôwa bua bungi. Pavuabu mu diyumbakana apu, bukole buabu buakajika, ke bena Isalele kutuadijabu kubashipa. Bantu balume ba mu Isalele bakapatuka mu Misepa, kutshimunabu bena Peleshete, kubalondabu too ne muaba kampanda lua kuinshi kua Yelushalema, mutantshi wa kilometre mivule.—1 Sam. 7:11.

11 Mvita ayi ivua mishintulule bikole lungenyi lua tshisamba tshia Nzambi. Mu matuku onso avua Samuele mulumbuluishi, bena Peleshete bavua anu banyema bena Isalele. Bakapingajila tshisamba tshia Nzambi bimenga bivuabu banyenge.—1 Sam. 7:13, 14.

12. Padibu bamba ne: Samuele ‘wakenza malu makane,’ bidi biumvuija tshinyi? Ngikadilu ivua mimuambuluishe bua kushala wenza mudimu bimpe, nngikadilu kayi?

12 Panyima pa bidimu bia bungi, mupostolo Paulo wakatela Samuele mu mulongo wa balumbuluishi ne baprofete “bakenza malu makane.” (Eb. 11:32, 33) Samuele uvua wenza malu avua asankisha Nzambi, kuambuluishaye bena Isalele bua kuenzabu pabu malu aa. Wakashala anu wenza mudimu bualu uvua windila Yehowa ne lutulu, utungunuka ne kuenza mudimu wende ne ditabuja nansha muvuabu bamuela mâyi ku makasa. Wakaleja kabidi muvuaye muena dianyisha. Bena Isalele bamane kutshimuna mvita ku Misepa, Samuele wakimanyika dibue bua kuikalabu bavuluka muvua Yehowa muambuluishe tshisamba tshiende.—1 Sam. 7:12.

13. a) Tuetu basue kuidikija Samuele, netukebe bua kuikala ne ngikadilu kayi? b) Buebe wewe, ndîba kayi dimpe diudi mua kuleja ngikadilu ya buena ya Samuele?

13 Udiku musue pebe ‘kuenza malu makane’ anyi? Nanku, mbimpe widikije tshilejilu tshia Samuele: wikale ne lutulu ne didipuekesha ne lungenyi lua dianyisha. (Bala 1 Petelo 5:6.) Wa kutudi eku udi kayi musue kuikala ne ngikadilu eyi nnganyi? Bivua bimpe bua Samuele kuikalaye ne ngikadilu eyi ne kuyileja patshivuaye nsonga bualu bakamuela mâyi ku makasa bikole pakavuaye mukulakaje.

“Bana bebe ba balume kabatu benda mu makasa ebe”

14, 15. a) Pavua Samuele mulue “muntu mununu,” bakamuela mâyi ku makasa bikole mushindu kayi? b) Samuele uvuaku muenze malu mumue ne Eli anyi? Umvuija.

14 Bible udi ulua kuakula kabidi bua Samuele pakadiye “muntu mununu.” Tshikondo atshi, Samuele uvua ne bana ba balume bakole babidi, Yoele ne Abiya. Uvua mubapeshe mudimu wa kuikalabu bamuambuluisha bua kulumbuluisha bilumbu. Diakabi, bana bende bakalua kumuela mâyi ku makasa. Nansha muvua Samuele muikale ne bululame ne wenza malu makane, bana bende bobu bavua ne lukuka lua biuma, bakosa bilumbu bibi, badia mishiku pavuabu balumbuluisha bantu.—1 Sam. 8:1-3.

15 Dimue dituku pakavua Muprofete Samuele mununu, bakulu ba mu Isalele kuluabu kudiye, kumuambilabu ne: “Bana bebe ba balume kabatu benda mu makasa ebe.” (1 Sam. 8:4, 5) Samuele uvuaku mumanye bualu ebu anyi? Bible kena wandamuma to. Eli uvua ubuikila mêsu pa bilema bia bana bende, kadi bidi bimueneka ne: Samuele kavua wenza yeye nanku to. Yehowa wakabela Eli ne muoyo mujima, kumunyokaye bua muvuaye kayi unyoka bana bende bua muvuabu benza malu mabi, ubanemeka kupita muvuaye unemeka Nzambi. (1 Sam. 2:27-29) Yehowa kavua musangane tshilema tshia nunku kudi Samuele to.

Pavua bana ba Samuele bamuele mâyi ku makasa, wakenza tshinyi?

16. Patu bana balua bantomboji, baledi batu bumvua bishi? Mmunyi mudi tshilejilu tshia Samuele mua kubambuluisha?

16 Bible kena uleja ne: Samuele wakafua ne bundu, kunyingalala anyi kuteketa mu mikolo pakamanyaye malu mabi a bana bende to. Kadi, baledi ba bungi badi mua kumvua muvua Samuele mua kuikala mudiumvue. Mu matuku mabi aa, bana ba bungi mbatombokele baledi babu. (Bala 2 Timote 3:1-5.) Baledi badi ne lutatu lua nunku badi mua kupetela dikuatshisha ndambu ne kumanya tshia kuenza mu tshilejilu tshia Samuele. Samuele uvua anu wenza malu mimpe nansha muvua bana bende benza malu mabi. Umanye ne: nansha bikala mêyi ne dinyoka bia muledi kabiyi bienza bualu bua nsongo, tshilejilu tshia muledi tshidi mua kulenga muoyo wa muana. Baledi badi amu ne mushindu wa kusankisha Tatu wabu Yehowa Nzambi, anu bu Samuele.

‘Utusunguile mukalenge’

17. Bakulu ba mu Isalele bakalomba Samuele tshinyi? Samuele wakenza tshinyi?

17 Bana ba Samuele kabavua mua kuikala bamanye ntatu ivua lukuka luabu ne lungenyi lua kukeba anu disanka diabu mua kukebesha to. Bakulu ba mu Isalele bakambila kabidi Samuele ne: ‘Nunku utusunguile mukalenge bua kuikalaye utulumbuluisha bu mudi ba bisamba bionso benza.’ Dilomba adi divuaku dileja ne: bavua babenga Samuele anyi? Tumanye ne: kukavua bidimu bia bungi bivua Samuele ubalumbuluisha bu muleji-mpala wa Yehowa. Mpindieu, kabavua bakeba muprofete bu Samuele patupu to, kadi bavua bakeba mukalenge bua ikale mulumbuluishi wabu. Bisamba bivua pamue nabu bivua ne bakalenge, ke bualu kayi bena Isalele bavua bakeba pabu mukalenge! Samuele wakenza tshinyi? Bible udi wamba ne: “Bualu ebu kabuakasankisha mutshima wa Samuele” to.—1 Sam. 8:5, 6.

18. Leja muvua Yehowa mukoleshe Samuele ku muoyo. Leja kabidi muvuaye muleja bunene bua bubi bua bena Isalele.

18 Mona muvua Yehowa muandamune Samuele pavuaye mumuleje bualu ebu mu disambila: ‘Umvua mêyi a bantu mu malu onso adibu bakuambila; bualu bua bobu kabakakupidia wewe, bakampidia meme bua meme tshikadi mukokeshi wabu.’ Mêyi a Yehowa avua makoleshe Samuele ku muoyo bikole, mêyi avua bena Isalele bambe au avua aleja muvuabu bapende Nzambi wa Bukole Buonso. Yehowa wakambila muprofete wende bua kudimuija bena Isalele bua ntatu ivuabu ne bua kupeta bu buobu mua kubalombola kudi mukalenge wa pa buloba. Pakabambila Samuele, bakamuandamuna ne: ‘Nansha, tuikale ne mukalenge ku mutu kuetu.’ Bu muvua Samuele anu utumikila Nzambi, wakaya kuela mukalenge uvua Yehowa musungule manyi.—1 Sam. 8:7-19.

19, 20. a) Mmunyi muvua Samuele mutumikile Yehowa bua kuela Shaula manyi bu Mukalenge wa Isalele? b) Samuele wakatungunuka ne kuambuluisha bantu ba Yehowa munyi?

19 Kadi mmunyi muvua Samuele mutumikile Nzambi? Uvuaku mulamine Nzambi munda, wenza malu ku tshimfula muoyo anyi? Uvuaku mufiike munda bua diedibua kabidi mâyi ku makasa anyi? Ke mudi bantu ba bungi mua kuenza, kadi Samuele kakenza nanku to. Wakela Shaula manyi, kuitabaye ne: yeye ke muntu uvua Yehowa nkayende musungule. Wakamutua mishiku bua kumujingila difika dilenga mu bukalenge, kulejaye muvuaye ukokela mukalenge mupiamupia eu. Ke kuambilaye bantu ne: ‘Tangilayi, yeye wakadi Yehowa musungule; kakuena mukuabu bu yeye munkatshi mua bantu bonso.’—1 Sam. 10:1, 24.

20 Samuele wakimanyina pa malu mimpe a muntu uvua Yehowa musungule eu, kadi ki mpa bilema biende to. Samuele wakimanyina kabidi pa malu avuaye yeye muine muenzele Nzambi ne muoyo mutoke pamutu pa kukeba ne: bamuanyishe kudi bena Isalele abu bavua kabayi ne kuvuabu bimanyina. (1 Sam. 12:1-4) Wakenza mudimu wende ne muoyo umue, ubela kabidi bena mu tshisamba tshia Nzambi bua muvuabu banyange malanda abu ne Nzambi ne ubakankamija bua bashale balamate anu Yehowa. Mibelu eyi yakabatuila ku muoyo, kulombabu Samuele bua abalombele Nzambi. Ke kubandamunaye ne: ‘Tshiena ngitabuja bua kuenzela Yehowa bibi bua kulekela kunulombela Nzambi; kadi meme nennuleje njila muimpe ne muakane.’—1 Sam. 12:21-24.

Tshilejilu tshia Samuele tshidi tshikuambila ne: Kulekedi mukawu anyi lukinu luela miji mu mutshima webe to!

21. Wewe umvua bibi paudi umona muntu mukuabu upeta diakalenga kampanda, tshilejilu tshia Samuele tshidi mua kukuambuluisha mushindu kayi?

21 Kutuku muanji kumvua bibi patubu bapesha muntu mukuabu muaba mubandile anyi midimu mipite yebe anyi? Tshilejilu tshia Samuele tshidi tshikuambila ne: Kulekedi mukawu anyi lukinu luela miji mu mutshima webe to! (Bala Nsumuinu 14:30.) Nzambi utu ufuta bantu mu mishindu ya bungi, utu ufuta muntu yonso udi umuenzela mudimu ne mutshima umue.

“Wewe neudile muadi bua Shaula musangu bule munyi?”

22. Tshidi tshileja ne: Samuele uvua mumuenenamu malu mimpe a Shaula ntshinyi?

22 Samuele uvua mumuenenamu malu mimpe a Shaula; bualu Shaula uvua muntu wa pa buende. Uvua muntu mule wa mukitshi; uvua ne dikima, mumanye tshia kuenza pavua malu amufikila. Kumpala, uvua udipuekesha. (1 Sam. 10:22, 23, 27) Uvua kabidi ne dipa dia mushinga mukole edi: didisunguila malu, bukokeshi bua kusungula wende njila ne kudiangatshila mapangadika. (Dut. 30:19) Uvuaku muenze mudimu bimpe ne dipa edi anyi?

23. Shaula uvua mudianjile kujimija ngikadilu mulenga kayi? Wakaleja lutambishi mushindu kayi?

23 Diakabi, patu muntu udia bumfumu, utu ubanga kujimija nangananga ngikadilu wa didipuekesha. Matuku ne ndepe, Shaula kubanga kudibandisha. Wakabenga kutumikila dîyi dia Yehowa divua Samuele umuambila. Tshilejilu, Shaula wakazuka ne malu umue musangu, e kufila mulambu uvua Samuele muleje ne: uvua mua kufila. Samuele wakabela Shaula ne muoyo mujima, kumuambila ne: bavua ne bua kumbusha bukalenge mu dîku diende. Pamutu pa kushintuluka, wakatungunuka ne kuenza malu mabi mapite ne apu.—1 Sam. 13:8, 9, 13, 14.

24. a) Shaula wakabenga kutumikila Yehowa mu mvita yende ne bena Amaleka mushindu kayi? b) Mmunyi muvua Shaula muandamune pavuabu bamubela? Dipangadika dia Yehowa divua tshinyi?

24 Tshilejilu tshikuabu: Yehowa wakambila Samuele bua ambile Shaula bua kuluishaye bena Amaleka ne kushipa kabidi Agaga, mukalenge wabu. Kadi Shaula wakasungila Agaga, kuangataye kabidi bintu bimpe bivuabu ne bua kubutula. Pavua Samuele mulue bua kumuleja tshilema tshiende, Shaula wakadileja mukavuaye mushintuluke bikole. Pamutu pa kudipuekesha, kuitaba tshilema, wakadibingisha, kunyemaye tshilumbu, kutshielaye bantu bakuabu pambidi. Pavua Shaula ukeba kupepeja tshilumbu ne wamba muvua bimue bintu bivuabu balue nabi bikale bia kulambula Yehowa, Samuele wakamuambila mêyi manene aa: ‘Tangila, kutumikila kudi kupita milambu ya kuosha.’ Samuele wakabela Shaula ne dikima, kulejaye ne: dipangadika dia Yehowa divua dia kunyenga Shaula bukalenge bua kubupesha muntu uvua mupite Shaula ku buakane. *1 Sam. 15:1-33.

25, 26. a) Samuele wakadila Shaula bua tshinyi? Mmunyi muvua Yehowa mubele muprofete wende ne bulenga buonso? b) Ndilongesha kayi divua Samuele mupete pavuaye muye kua Yishai?

25 Malu mabi a Shaula avua manyingalaje Samuele bikole. Wakadidila Yehowa muadi butuku bujima bua bualu ebu. Wakadila kabidi bua Shaula. Samuele uvua mumone muvua Shaula muikale ne ngikadilu mimpe ya bungi; kadi mpindieu, uvua mumuele mâyi ku makasa. Muntu uvuaye mumanye ne: mmuntu wa ngikadilu milenga wakashintuluka, kujimijaye ngikadilu yende mimpe, kutombokela Yehowa. Samuele wakabenga nansha bua kumona Shaula kabidi. Yehowa wakambuluisha Samuele bua kushintulula mmuenenu wende. Wakamuambila ne: ‘Wewe neudile muadi bua Shaula musangu bule munyi bualu bua meme ngakamupidia mu bukalenge bua Isalele? Uuje lusengu luebe ne manyi tente, uye biebe, nenkutume kudi Yishai, muena Beteleheme, bualu bua ngakadisunguila mukalenge munkatshi mua bana bende ba balume.’—1 Sam. 15:34, 35; 16:1.

26 Bantu bena mapanga batu kabayi balamata Nzambi misangu yonso kabena mua kumupangisha bua kuenza tshidiye mulongolole to. Muntu yeye muele Yehowa nyima, Yehowa udi ukeba mukuabu bua kukumbajaye disua Diende. Ke Samuele kulekelaye kanyinganyinga kavuaye naku bua Shaula. Samuele ukavua muntu mununu. Anu muvua Yehowa muambe, Samuele wakaya kua Yishai mu Beteleheme, kusanganaye bana ba balume ba bungi bimpe kumona. Kubangila anu ku wa kumpala, Yehowa wakambila Samuele bua kubenga kutangila buimpe bua mpala patupu. (1 Bala Samuele 16:7.) Ndekelu wa bionso, Samuele kumona Davidi (uvua muana ku bonso), Yehowa kusungula Davidi.

Samuele wakamona ne: kakuena diedibua mâyi ku makasa didi Yehowa kayi mua kujikija anyi kukudimuna bua kuluadi dibenesha to

27. a) Tshivua tshienze bua ditabuja dia Samuele ditambe kukola ntshinyi? b) Udi mumone ne: Samuele mmukushile tshilejilu kayi?

27 Pakavua Samuele mukulakaje bikole, wakalua kumona kabidi ne: pavua Yehowa muteke Davidi muaba wa Shaula bivua bimpe. Shaula wakumvuila Davidi mukawu wa bungi, kujingaye bua kumushipa, kulua mutontolodi. Kadi, Davidi uvua ne ngikadilu mimpe eyi: dikima, muoyo mutoke, ditabuja ne lulamatu. Ditabuja dia Samuele divua anu dienda dikola, nansha pakavuaye mikolo ku tshina. Wakamona ne: kakuena diedibua mâyi ku makasa didi Yehowa kayi mua kujikija anyi kukudimuna bua kuluadi dibenesha to. Ndekelu wa bionso, Samuele wakafua. Bakashala bamubala bua malu ende mimpe avuaye muenze munkatshi mua bidimu bisua kutua ku lukama. Ke bua tshinyi kabiena bikemesha muvua bena Isalele bonso badile bua lufu lua muntu wa Nzambi eu to. Lelu, mbimpe mutendeledi wa Yehowa ikale udiebeja ne: ‘Nengidikije bulelela ditabuja dia Samuele anyi?’

^ tshik. 24 Samuele nkayende wakashipa Agaga. Mukalenge mubi eu nansha dîku diende kabavua bakumbanyine kubafuila luse to. Bidi bimueneka ne: bidimu bia bungi pashishe, mu ndelanganyi ya Agaga muvua ‘Hamana muena Agaga.’ Hamana eu wakakeba bua kushipa bantu ba Nzambi bonso.—Esetê 8:3; bala Nshapita wa 15 ne wa 16 wa mukanda eu.