Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bazinikela Ngokuzithandela—Emicronesia

Bazinikela Ngokuzithandela—Emicronesia

UKATHERINE wakhulela e-United States, wathi nekaneminyaka eli-16 wabhajadiswa, waba nguFakazi kaJehova. Kusukela lapho-ke wakhuthala ekutjhumayeleni ngomBuso kaZimu, kodwana inengi labantu bendaweni yangekhabo belimdima indlebe. Nakatjhoko uthi: “Bengihlala ngifunda ngabantu ebebathandaza kuZimu, bambawe bona abathumelele umuntu ozobasiza, abafundise ngaye. Bengikufisa kangangani ukuthola abantu abanjalo, kodwana bengibetha phasi kuthunye ithuli.”

Kwathi sekatjhumayele iminyaka esimini yangekhabo, uKatherine wathoma wayidlela amathambo wengqondo indaba yokuthuthela endaweni lapho abantu abangalalela khona ivangeleli khudlwana. Kodwana bekacabanga kabili, azibuza bona uzokukghona na bona athuthele endaweni leyo. Phela wakhe wakhamba ekhabo, iimveke ezimbili kwaphela, nelanga khenge liphele, wabesele abahlulukele bekhabo. Kodwana isifiso sokusiza abantu abamfuna kwamambala uJehova naso besingakazibeki phasi. Wathi nasekazikhethile iindawo acabangela ukuya kizo, watlolela igatja leGuam, belamthumela nemininingwana ayifunako. Aneminyaka ema-26, ngoJulayi 2007 uKatherine wathuthela eSaipan, isihlengele esiselwandle lePacific esikude ngamakhilomitha azi-10 000 newasuka enarheni avela kiyo. Zamkhambela njani izinto?

IPENDULO YEMITHANDAZO EMIBILI

Aqeda kufika ebandleni elitjha uKatherine wahlangana noDoris, umma obekabalelwa eminyakeni ema-45. Umma loyo wamukela isifundo seBhayibheli. Satjha isifundo ngencwadi Okufundiswa YiBhayibhili sathi nesifika esahlukweni sesithathu, uKatherine wathoma ukubilayela. Nakatjhoko uthi: “UDoris bekamfundi okhuthele tle, begodu bekangakafaneli bona afundelwe mumuntu onjengami nje. Akhenge ngisirage siphele kuhle isifundo seBhayibheli, yeke ngacabanga nokuthi kuhlekuhle uDoris utlhoga ukufundelwa ngudade onelemuko, mhlamunye oyintangakhe.” UKatherine wathandaza kuJehova, ambawa bona amthumelele udade onelemuko ozokuraga isifundo noDoris. Ngemva kwalokho wazitjela bona uzokukhuluma noDoris, bona yena uzokulisa ukumfundela, kuze omunye.

UKatherine uthi: “Ngingakaphefumuli nokuphefumula ngendaba le, uDoris wathi kunomraro okufuze angitjele wona. Wathi nekaqeda ukungitjela ngomraro lo, ngamtjela nami ukuthi uJehova ungisize njani ekurarululeni umraro onjengaloyo. Wangithokoza kangangani.” Ngemva kwalokho wathi kuKatherine: “Uyazi uJehova nguye okuthumele bona uzongisiza. Ngelanga owafika ngalo kwamapha, bengisolo ngilihlalele  iBhayibheli, ngilifunda ama-awara amanengi khulu. Bengilila zehle, ngimbawe uZimu bona akhathumele umuntu ongangenza ngizwisise iBhayibheli. Ngithe ngingakaliginyi, wena wakokoda emnyango. UJehova wawuphendula njalo-ke umthandazwami!” Wathi nakatjho njalo uDoris, uKatherine wahlengezela iminyembezi. Uthi: “Amezwi kaDoris aba yipendulo yomthandazwami. Kuhlekuhle uJehova bekangitjela ukuthi ngirage nesifundwesi.”

UDoris wabhajadiswa ngo-2010, begodu sikhuluma nje uraga iimfundo zeBhayibheli yena ngokwakhe. UKatherine uthi: “Awazi bona ngithokoza kangangani ngokuthi isifiso sami sokuraga isifundo seBhayibheli nomuntu othembekileko bona abe yinceku kaJehova sifezekile!” Gadesi, uKatherine uthabile begodu uliphayona elikhethekileko eKosrae.

IINTJHIJILO EZINTATHU NENDLELA YOKUQALANA NAZO

Kunabazalwana nabodade abangaphezu kwabalikhulu (abasukela eminyakeni ema-19 kuya kwema-79) abathuthele endaweni etlhoga izandla le yeMicronesia. Indlela abantwaba abazizwa ngayo uyibona emezwini ka-Erica, owathuthela eGuam ngo-2006 aneminyaka eli-19. Uthi: “Kuthabisa khulu ukusebenza esimini enabantu abomele iqiniso. Awazi bona ngimthokoza kangangani uJehova ngokungisiza ngikhethe umsebenzi lo. Le yindlela ehle khulu yokuphila.” Namhlanjesi u-Erica uyiphayona elikhethekileko e-Ebeye eseMarshall Islands. Kuliqiniso ukuthi ukutjhumayela eendaweni zangaphetjheya kuneentjhijilo zakhona. Akhesicoce ngezintathu zazo, sibone nokuthi abazalwana abathuthele eMicronesia baqalana njani nazo.

(Esithombeni esingesidleni) u-Erica

Indlela yokuphila. Ngemva kokuthuthela esihlengeleni sePalau ngo-2007, uSimon oneminyaka eli-22, wafumana bona umrholo awufumanako mncani khulu kunaloyo ebekawuthola enarheni yekhabo e-England. “Ngafunda ukuthi akukafaneli bona ngithenge nanyana yini engiyifunako. Kwanje sekufuze ngikhethe kuhle ukudla engikuthengako, ngikhambe iintolo ezinengi ngimadanisa amanani weentengo. Nangiphukelwa yinto, kufuze ngithenge iinsimbi esele zisebenzile, ngifune umuntu ongangisiza ukuyilungisa.” Kumphethe njani ukuphila ngalokho onakho? USimon uthi: “Ukuphila ipilo ebulula kungifundise ukuthi kufuze ngithenge izinto engizitlhogako kwaphela ngentengo ephasi. Kunezehlakalo ezimbalwa ezitjengisa bona uJehova bekasolo angisekela. Eminyakeni elikhomba engiyihlezi la, akhenge ngilale ngingakadli namkha ngilale ngaphandle.” Kwamambala, uJehova uyabasekela labo abaphila ipilo elula ngebanga lokufuna umBuswakhe qangi.—Mat. 6:32, 33.

Ukuhlulukela bekhaya. U-Erica uthi: “Umndenami ngiwuthanda khulu, bengitshwenyekile ngicabanga bona ngizobahlulukela khulu, ngigcine sele ngingasakuthabeli ukutjhumayela.” Wenzani bona akghone ukuqalana nesitjhjilwesi? “Ngaphambi kobana ngithuthe, bengifunda iinhloko zesiThala ebezikhuluma ngokuhlulukela ekhaya. Zangenza ngakulungela ukuqalana nomraro lo. Kwesinye isihloko, omunye umma watjela umntazanakwakhe ngendlela uJehova azomtlhogomela ngayo, wathi: ‘UJehova uzokutlhogomela ukudlula mina.’ Amezwi layo angiqinisa khulu.”  UHannah nobabakwakhe uPatrick, batjhumayela eMajuro eseMarshall Islands. UHannah wenza koke angakwenza bona adzimelele kubazalwana nabodade abasebandleni akilo khona angazokubahlulukela khulu bekhabo. Uthi: “Ngihlala ngimthokoza uJehova ngokuthi kube nabazalwana ephasini loke, boke njalo basesemndenami. Bengingaba yini vele ngaphandle kwabo, bengingekhe ngathuthela endaweni etlhoga abantu abazokutjhumayela.”

(Esithombeni esingesinceleni)uSimon

Ukuzivumelanisa nobujamo. USimon uthi: “Newufika enarheni etja uzokufumana bona yoke into ihlukile. Kwesinye isikhathi ngifisa kwanga ngingatjho amahlaya kuhlekwe, namkha ngizwisiswe nengikhulumako, kodwana kuyabhala.” U-Erica yena uthi: “Ekuthomeni, bengizizwa ngasuthi bayanginina abantwaba, kodwana lokho kwangikhumbuza ukuthi kuhlekuhle ngizeleni la. Angikezeli ukuzokwenza okuthandwa ngimi kodwana ngizokwenza intando kaJehova.” Nakanabako uthi: “Kwathi ngokukhamba kwesikhathi, ngaba nabangani abahle kwamambala engagcina ngibathanda ngehliziywami yoke.” USimon wakufunda budisi ukukhuluma isiPalauan, okwamenza ‘wavula ihliziywakhe’ kubazalwana bebandleni lakhe. (2 Kor. 6:13) Ukufunda kwakhe ilimeli kwamenza wathandwa bazalwana. Kuliqiniso ukuthi nekufika abazalwana abavela ngaphetjheya basebenza nebenarha leyo, zombili iinqhemezi ziba mamathe nelimu. Ngiziphi ezinye iinzuzo zokuya endaweni etlhoga abatjhumayeli?

‘TJALA OKUNENGI’

Umpostoli uPowula wakhe wathi: “Loyo otjala okunengi uzakuvuna okunengi.” (2 Kor. 9:6) Umthethokambiso ovezwa mamezwi la usebenza nakilabo abafuna ukwandisa umsebenzabo wokutjhumayela. Ngimiphi imiphumela emihle abayifumeneko eMicronesia?

UPatrick noHannah

Emicronesia, kunamathuba amanengi wokuraga iimfundo zeBhayibheli newokuzibonela mathupha abantu nebathuthukako ebuhlobeni babo noZimu. UPatrick noHannah batjhumayela e-Angaur, isihlengele esincani esinabantu abama-320. Ngemva kobana batjhumayele iinyanga ezimbili lapho, bahlangana nomma othileko onabantwana kodwana ongakatjhadi. Umma lo wasamukela msinyana isifundo seBhayibheli, bewasikhuthalela, wenza amatjhuguluko amakhulu epilwenakhe. UHannah uthi: “Esinye nesinye isifundo esiqeda ukusiraga, besithi nesibuyela ekhaya ngemilelenjana, siqalane emehlweni, bese sithi: ‘Siyakuthokoza Jehova!’” Nakanabako uHannah uthi: “Ngiyazi bona uJehova bekazomdosela kuye umma lo, kodwana ngebanga lokuthuthela endaweni enetlhogeko yabatjhumayeli, sikghonile ukumthola, samsiza bona amazi uJehova. Esihlangabezane nakokhu kuyinto esingekhe sayilibala ekuphileni kwethu koke!” U-Erica uthi, “newusiza umuntu bonyana agcine sele amazi uJehova uvuna ithabo elingangethabo!”

UNGATHUTHELA NA LA KUNETLHOGEKO YABATJHUMAYELI KHONA?

Kunetlhogeko ekulu yabatjhumayeli bomBuso eenarheni ezinengi. Kghani ungaba hlangana nalabo abathuthela eenarhenezi. Akhewubawe uJehova ngomthandazo bona abasele isifiso sakho sokuthuthukisa umsebenzakho wokutjhumayela. Yimungunye nabadala bebandla lenu indaba le nombonisi okhambela amabandla, namkha umuntu okhewatjhumayela endaweni etlhoga abatjhumayeli. Nasele indlelakho ivuthiwe, tlolela igatja incwadi, ubawe imininingwana engeziweko yala ufuna ukuya khona uyinikele abadala bebandla lenu, bona-ke bazoyidlulisela egatjeni. * Mhlamunye nawe ungazifumana sele uphakathi kweenkulungwana zabazalwana—abatjha nabadala, abatjhadileko nabangakatjhadi—abazinikela ngokuzithandela bona bezwe ubumnandi ‘bokuvuna okunengi.’

^ isig. 17 Qala isihloko esithi “Ungaya Na ‘EMasedoniya’?” ku-Konzwethu YomBuso yango-Arhostosi 2011