Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛmɔ Ohe ni Otuu Oha Ogbalashihilɛ lɛ Mli Daa

Hiɛmɔ Ohe ni Otuu Oha Ogbalashihilɛ lɛ Mli Daa

Nibii Ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli

Hiɛmɔ Ohe ni Otuu Oha Ogbalashihilɛ lɛ Mli Daa

Yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Miyɔse akɛ aaafee be saŋŋ nɛ lɛ, miwu Michael tseee ehiɛ ehaaa mi kwraa ni ekɛ wɔbii lɛ hu yeee jogbaŋŋ. * Beni wɔná Intanɛt lɛ sɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni esubaŋ tsake, ni mibɔi susumɔ akɛ be nɛ ekwɛɔ bɔlɛnamɔ he mfoniri yɛ kumpiuta lɛ nɔ. Gbi ko gbɛkɛ be ni gbekɛbii lɛ eyakamɔ shi lɛ, mibi lɛ enɛ he sane, ni ekpɛlɛ nɔ akɛ ekwɛɔ bɔlɛnamɔ he mfoniri yɛ Intanɛt lɛ nɔ. Enɛ dɔ mi waa ni mimli fu. Mikpaaa gbɛ akɛ ebaafee nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ. Hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ emli lɛ fɛɛ laaje. Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji akɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ minaanyo nitsulɔ ko hu ebɔi mi suɔmɔbimɔ.”

Nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Be ko ni eho lɛ, miŋa Maria na mfoniri ko ni akɛto yɛ wɔkumpiuta lɛ nɔ, ni ebi mi sane yɛ he. Beni mikpɛlɛ nɔ akɛ mifɔɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii akwɛmɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ, emli wo la. Mihiɛ gbo kpɔtɔɔ ni minu he akɛ miye fɔ waa. Misusu akɛ no kɛ wɔgbalashihilɛ lɛ baaba naagbee.”

MƐNI osusuɔ akɛ eba wekukpãa ni kã Michael kɛ Maria teŋ lɛ nɔ? Ekolɛ obaasusu akɛ nɔ ni Michael tɔɔ fã yɛ he titri ji bɔlɛnamɔ he mfonirii akwɛmɔ. Shi Michael bayɔse akɛ nɛkɛ jeŋba shara nɛɛ ji okadi ni tsɔɔ akɛ nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa etɔ̃tɔ̃—no ji akɛ, etuuko ehe ehako amɛgbalashihilɛ lɛ. * Beni Michael kɛ Maria bote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, amɛkpa gbɛ akɛ amɛbaahi shi akɛ mɛi ni sumɔsumɔɔ amɛhe, ni amɛbaaná niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ. Shi taakɛ eji yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo agbɛfaŋ lɛ, beni bei shwie mli lɛ, amɛhe ni amɛtuu amɛha amɛgbalashihilɛ lɛ mli gbɔjɔ, ni etamɔ nɔ ni amɛnaaa amɛhe miishɛɛ.

Ani oonu he akɛ wekukpãa ni yɔɔ bo kɛ ohefatalɔ lɛ teŋ beni nyɛbote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ mli egbɔjɔ? Ani obaasumɔ ni wekukpãa ni kã nyɛteŋ lɛ mli awa ekoŋŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, ebaabi ni ole sanebimɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo: Te atsɔɔ tɛŋŋ kɛ́ akɛɛ mɔ ko etuu ehe eha egbalashihilɛ? Mɛɛ nibii baanyɛ agbɔjɔ hetuu-kɛhamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli? Mɛni obaanyɛ ofee koni oha ohe ni otuu oha ohefatalɔ lɛ mli awa?

Mɛni Ji Hetuu-kɛhamɔ?

Te obaatsɔɔ gbalashihilɛ mli hetuu-kɛhamɔ mli oha tɛŋŋ? Mɛi babaoo baakɛɛ akɛ enɛ kɛ sɔ̃i ahe nitsumɔ yɛ tsakpaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi baaya nɔ amɛtuu amɛhe amɛha amɛgbalashihilɛ lɛ yɛ amɛbii ahewɔ, loo akɛni amɛnuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ ni ji gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ kpaa gbɛ akɛ amɛfee nakai lɛ hewɔ. (1 Mose 2:22-24) Eyɛ faŋŋ akɛ, yiŋtoi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hi ni eyeɔ ebua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ jaramɔ bei anaa. Shi kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baaná miishɛɛ lɛ, ebiɔ ni amɛfee nibii babaoo fe nibii ni esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee aha enaanyo lɛ ahe nii kɛkɛ ni amɛaatsu.

Yehowa to gbalashihilɛ he gbɛjianɔ koni eha gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ aná miishɛɛ babaoo ni amɛtsuii anyɔ amɛmli waa. Eyiŋtoo ji akɛ nuu ‘ana eŋa he miishɛɛ,’ ni yoo hu asumɔ ewu ni enu he akɛ ewu lɛ sumɔɔ lɛ tamɔ bɔ ni esumɔɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ. (Abɛi 5:18; Efesobii 5:28) Bɔ ni afee ni wekukpãa ni tamɔ nɛkɛ ahi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ lɛ, esa akɛ amɛna hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ mli. Nɔ ni he hiaa waa hu ji akɛ, esa akɛ amɛha naanyobɔɔ ni mli wa ahi amɛteŋ amɛwala beaŋ fɛɛ. Kɛ́ nuu ko kɛ eŋa ná hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli ni amɛha naanyobɔɔ ni mli wa hi amɛteŋ lɛ, no baaha amɛhe ni amɛtuu amɛha amɛhe yɛ gbalashihilɛ lɛ mli lɛ mli aya nɔ awa. No baaha wekukpãa ni Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ emli wa aahu akɛ ebafeɔ tamɔ nɔ ni mɛi enyɔ lɛ ji “heloo kome” lɛ ahi amɛteŋ.—Mateo 19:5.

No hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛ hetuu-kɛhamɔ ato mɔɔta ni akɛtsaraa tsu ko ŋtayaai koni ema shi shiŋŋ lɛ he. Afutuɔ shia, sɛmɛnti, kɛ nu ni anaa mɔɔta. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli, naanyobɔɔ yɛ amɛteŋ, ni amɛtsuɔ nibii ni esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee aha enaanyo lɛ ahe nii lɛ, no baaha amɛtuu amɛhe amɛha amɛhe. Mɛni baanyɛ aha wekukpãa ni tamɔ nɛkɛ mli agbɔjɔ?

Mɛɛ Nibii Ebaabi ni Akɛshã Afɔle?

Hetuu-kɛhamɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hekɛ-afɔleshãa. Ebiɔ ni ojɛ otsuiŋ okɛ nibii ni onyaa he lɛ ashã afɔle koni okɛsa ohefatalɔ lɛ hiɛ. Shi su ni haa akɛ mɛi krokomɛi ataomɔ nii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe—ákɛ mɔ aaaha mɔ nɔ̃ ni ebiii akɛ, ‘Mɛɛ sɛɛ maná yɛ enɛ feemɔ mli?’ lɛ—ebafee su ko ni mɛi babaoo sumɔɔɔ akɛ amɛaajie lɛ kpo ni amɛteŋ mɛi komɛi po susuɔ akɛ nakai feemɔ esaaa. Shi bi ohe akɛ: ‘Mɛi ni feɔ ŋkomeŋfa lɛ ateŋ mɛi enyiɛ mile ni amɛyɔɔ miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ mli?’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ hetoo lɛ ji akɛ, kɛji mɛi komɛi tamɔ nakai yɛ po lɛ, amɛyi fioo ko pɛ. Mɛni hewɔ? Bei pii lɛ, kɛ́ ehe bahia ni mɔ kɛ nɔ ko ni enyaa he ashã afɔle yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, mɛi ni yɔɔ ŋkomeŋfa su lɛ eyaaa nɔ amɛhiɛɛɛ amɛhe ni amɛtuu amɛha amɛhefatalɔi lɛ mli, titri lɛ kɛ́ amɛnaŋ nakai feemɔ lɛ he sɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ hetuu-kɛhamɔ bɛ lɛ, ehaa wekukpãa joɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ lɛ ŋɔɔ ha kɛjɛ beni amɛná suɔmɔ amɛha amɛhe lɛ.

Biblia lɛ wieɔ yɛ anɔkwale mli akɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo dani gbalashihilɛ aaanyɛ aye omanye. Ekɛɔ akɛ: “mɔ ni ewɛ yoo lɛ, ehaoɔ ehe yɛ je nɛŋ nii ahewɔ, bɔni afee ni esane asa eŋa hiɛ,” ni “mɔ ni egbã lɛ haoɔ ehe yɛ je nɛŋ nii ahewɔ, bɔni eeefee ni esane asa ewu hiɛ.” (1 Korintobii 7:33, 34) Dɔlɛ sane ji akɛ, jeee be fɛɛ be gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni bei pii lɛ amɛfeee ŋkomeŋfa po lɛ yɔseɔ amɛhefatalɔi lɛ ahaomɔi loo amɛbuɔ afɔle ni amɛhefatalɔi lɛ shãa lɛ akɛ amɛjara wa. Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kpoo akɛ amɛaajie hiɛsɔɔ kpo amɛha amɛhe lɛ, ewaaa akɛ amɛaaná “heloo gbɛfaŋ amanehulu” babaoo yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli fe bɔ ni eeeji kɛ́ amɛjieɔ hiɛsɔɔ kpo.—1 Korintobii 7:28.

Kɛ́ ogbalashihilɛ lɛ baanyɛ adamɔ shi shiŋŋ yɛ jaramɔ beaŋ ni esɔ yɛ bei kpakpai amli lɛ, esa akɛ ona ogbalashihilɛ lɛ akɛ eji wekukpãa ni baahi shi daa. Te ooofee tɛŋŋ oná su ni tamɔ nakai, ni te ooofee tɛŋŋ owo ohefatalɔ lɛ hewalɛ koni eya nɔ ehiɛ ehe ni etuu eha bo lɛ mli?

Bɔ ni Ooofee Owaje Ohetuu-kɛhamɔ Lɛ

Nɔ ko ni he hiaa waa ji akɛ, esa akɛ ojɛ heshibaa mli okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli ŋaawoo atsu nii. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no baaha okɛ ohefatalɔ lɛ aná ‘nii ni hi ha nyɛ.’ (Yesaia 48:17) Susumɔ gbɛ̀i kpakpai ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofee enɛ lɛ ateŋ enyɔ pɛ ahe okwɛ.

1. Okɛ ogbalashihilɛ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: ‘Nyɛyoa nii ni hi fe fɛɛ lɛ.’ (Filipibii 1:10) Nyɔŋmɔ buɔ bɔ ni wu kɛ ŋa kɛ amɛhe yeɔ amɛhaa lɛ akɛ ehe hiaa waa. Nyɔŋmɔ baawo nuu ni kɛ woo haa eŋa lɛ hiɛ nyam. Kɛfata he lɛ, yoo ni buɔ ewu “jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”—1 Petro 3:1-4, 7.

Te ogbalashihilɛ lɛ jara wa yɛ ohiɛ eha tɛŋŋ? Bei pii lɛ, kɛ́ nɔ ko jara wa waa kɛha bo lɛ, ogboɔ deŋme babaoo yɛ he. Bi ohe akɛ: ‘Yɛ nyɔɔŋ ni eho lɛ mli lɛ, bei enyiɛ miná dekã miha mihefatalɔ lɛ? Mɛɛ nibii pɔtɛɛ mifee koni mikɛha mihefatalɔ lɛ ana nɔmimaa akɛ wɔji nanemɛi kpakpai lolo?’ Kɛ́ dekã fioo ko pɛ onáa ohaa ohefatalɔ loo onáaa dekã kwraa ohaaa lɛ lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha lɛ akɛ eeehe eye akɛ ohiɛ ohe ni otuu oha nyɛgbalashihilɛ lɛ mli lolo.

Ani ohefatalɔ lɛ susuɔ akɛ ohiɛ ohe ni otuu oha nyɛgbalashihilɛ lɛ mli lolo? Te ooofee tɛŋŋ ole enɛ?

KAA ENƐ OKWƐ: Ŋmalamɔ shihilɛ mli nibii enumɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ yɛ wolo nɔ: shika, nitsumɔ, gbalashihilɛ, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ nanemɛi. Agbɛnɛ, tsɔɔmɔ nibii nɛɛ ateŋ nɔ ni osusuɔ akɛ ohefatalɔ lɛ kɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛtsara nɔ kɛtsɔ nɔmbai ni okɛaawo amɛhe lɛ nɔ. Ha ohefatalɔ lɛ afee nakai nɔŋŋ hu yɛ ohe. Kɛ́ nyɛgbe naa lɛ, okɛ owolo lɛ aha ohefatalɔ lɛ koni lɛ hu ekɛ enɔ̃ lɛ aha bo. Kɛ́ ohefatalɔ lɛ nuɔ he akɛ onáaa dekã ohaaa nyɛgbalashihilɛ lɛ ni ogbooo he deŋme lɛ, okɛ lɛ asusu tsakemɔi ni ekolɛ ehe baahia ni nyɛfee koni nyɛkɛwaje nyɛhe ni nyɛtuu nyɛha nyɛhe lɛ he. Kɛfata he lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni manyɛ mafee koni maná nibii ni he hiaa mihefatalɔ lɛ ahe miishɛɛ babaoo?’

2. Kwa nibii fɛɛ ni tsɔɔ akɛ mɔ yeee anɔkwa lɛ. Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:28) Kɛ́ mɔ ko kɛ mɔ kroko ni jeee ehefatalɔ ná bɔlɛ lɛ, eyeɔ egbalashihilɛ lɛ awui waa, ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ nifeemɔ nɛɛ ji nɔ ni abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbãla mli. (Mateo 5:32) Shi, Yesu wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ, akɔnɔ fɔŋ baanyɛ ahi mɔ tsui mli be kplaŋŋ dani mɔ lɛ kɛ ehe baawo gbalafitemɔ mli diɛŋtsɛ. Kɛ́ mɔ ko tee nɔ ená nakai akɔnɔ fɔŋ lɛ, no pɛ kɛkɛ tsɔɔ akɛ eyeko ehefatalɔ lɛ anɔkwa.

Bɔni afee ni oya nɔ ohiɛ ohe ni otuu oha ogbalashihilɛ lɛ mli daa lɛ, okɛ hiɛdɔɔ atswa ofai shi akɛ okwɛŋ bɔlɛnamɔ he mfoniri. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni ekolɛ mɛi babaoo baakɛɛ lɛ, bɔlɛnamɔ he mfoniri kwɛmɔ buleɔ gbalashihilɛ. Kadimɔ bɔ ni ŋa ko tsɔɔ bɔ ni enuɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii ni ewu kwɛɔ lɛ he ehaa: “Miwu kɛɛ kɛ́ ekwɛ bɔlɛnamɔ he mfoniri lɛ, ehaa wɔsuɔmɔ kpojiemɔ kɛ wɔbɔlɛnamɔ ŋɔɔ. Nakai ni efeɔ lɛ haa minuɔ he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ ko, ni akɛ mishɛɛɛ enaa. Mifoɔ aahu ni mitsɔɔ mli kɛwɔɔ kɛ́ miwu kwɛ bɔlɛnamɔ he mfoniri lɛ.” Ani oheɔ oyeɔ akɛ nuu nɛɛ miiwaje ehe ni etuu kɛha egbalashihilɛ lɛ loo eegbɔjɔ mli? Ani osusuɔ akɛ eeha eefee mlɛo eeha eŋa koni eya nɔ ehiɛ ehe ni etuu kɛha amɛgbalashihilɛ lɛ mli? Ani ekɛ lɛ miiye akɛ enaanyo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa fe fɛɛ?

Nuu anɔkwafo Hiob tsɔɔ akɛ etuu ehe eha egbalashihilɛ lɛ kɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ kɛtsɔ ‘kpaŋmɔ ni ekɛ ehiŋmɛii kpaŋ’ lɛ nɔ. Etswa efai shi akɛ ‘ehaŋ oblayoo fro he afee lɛ akɔnɔ.’ (Hiob 31:1) Te obaafee tɛŋŋ okase Hiob?

Kɛfata kwa ni oookwa bɔlɛnamɔ he mfonirii akwɛmɔ he lɛ, esa akɛ obu otsui he koni okaná yoo loo nuu ko he akɔnɔ fɔŋ. Eji anɔkwale akɛ, mɛi babaoo susuɔ akɛ kɛ́ nuu kɛ yei ye bɔlɛnamɔ he fɛo loo yoo hu fee nakai yɛ hii agbɛfaŋ lɛ, eyeŋ gbalashihilɛ ko awui. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yeremia 17:9) Ani otsui elaka bo? Bi ohe akɛ: ‘Namɔ mikɛ mijwɛŋmɔ maa enɔ fe fɛɛ—mihefatalɔ loo mɔ kroko? Namɔ klɛŋklɛŋ migbaa lɛ sanekpakpa ko ni minu—mihefatalɔ, loo mɔ kroko? Kɛ́ mihefatalɔ lɛ kɛɛ mi akɛ mikutɔ bɔ ni mikɛ minaanyo nuu loo yoo ko bɔɔ lɛ mli lɛ, te mafee minii maha tɛŋŋ? Ani mimli baafu, loo mikɛ miishɛɛ baafee nɔ ni ekɛɔ mi lɛ?’

KAA ENƐ OKWƐ: Kɛ́ ona akɛ oná mɔ kroko ni jeee ohefatalɔ he akɔnɔ lɛ, kutɔmɔ bɔ ni okɛ lɛ sharaa haa lɛ mli, ni okɛ lɛ ashara yɛ nibii ni he hiaa lɛ pɛ amli, ni okɛ lɛ akabɔ tamɔ onaanyo kpaakpa yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Kaagbala ojwɛŋmɔ kɛtee sui kpakpai ni osusuɔ akɛ mɔ lɛ yɔɔ ni ohefatalɔ lɛ bɛ eko lɛ anɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ama ohefatalɔ lɛ sui kpakpai lɛ anɔ. (Abɛi 31:29) Jwɛŋmɔ yiŋtoi ahewɔ ni oná suɔmɔ oha ohefatalɔ lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ anɔ. Bi ohe akɛ, ‘Ani mihefatalɔ lɛ elaaje esui nɛɛ lɛɛlɛŋ, loo miku mihiɛ mishwie sui nɛɛ anɔ?’

Feemɔ Bɔ Fɛɛ Bɔ ni Ooonyɛ

Michael kɛ Maria ni atsɛ amɛwiemɔi ayisɛɛ yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaayatao ŋaawoo yɛ bɔ ni amɛaafee amɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii lɛ he. Eji anɔkwale akɛ, ŋaawoo sɛɛgbɛ ni ataoɔ lɛ ji klɛŋklɛŋ nifeemɔ kɛkɛ. Shi tsuiŋ ni Michael kɛ Maria fɛɛ jɛ amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛyɛ naagbai ni amɛtao yelikɛbuamɔ kɛha enɛɛmɛi ahe nitsumɔ lɛ ha efee faŋŋ akɛ, amɛtuu amɛhe amɛha amɛgbalashihilɛ lɛ, ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛaabɔ mɔdɛŋ waa koni eye omanye.

Kɛ́ okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ wekukpãa lɛ mli wa jio, nyɛmiiná naagbai jio lɛ, esa akɛ oha ohefatalɔ lɛ ana akɛ otswa ofai shi akɛ obaaha nyɛgbalashihilɛ lɛ aye omanye. Feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni sa ni he hiaa koni okɛha ohefatalɔ lɛ aná nɔmimaa yɛ enɛ he. Ani otswa ofai shi akɛ obaafee nakai?—w08 11/01-E.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Atsake gbɛi lɛ.

^ kk. 5 Eyɛ mli akɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ kɔɔ nuu ko ni kwɛ bɔlɛnamɔ he mfonirii he moŋ, shi kɛ́ yoo ko hu fee nakai lɛ no tsɔɔ akɛ lɛ hu etuuko ehe ehako egbalashihilɛ lɛ.

BI OHE AKƐ . . .

▪ Mɛɛ nifeemɔi manyɛ makutɔ mli koni maná be babaoo kɛha mihefatalɔ lɛ?

▪ Mɛni manyɛ mafee koni mihefatalɔ lɛ aná nɔmimaa akɛ mituu mihe miha wɔgbalashihilɛ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Ná dekã oha ohefatalɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Anɔkwa ni ayeee lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ tsui lɛ mli