Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ EKOME

Ekwɛ Gbɛ Jogbaŋŋ, ni Emɛ

Ekwɛ Gbɛ Jogbaŋŋ, ni Emɛ

1, 2. Mɛni Elia nyaaa he akɛ ebaafee, ni mɛɛ gbɛi anɔ esoro lɛ yɛ Ahab he?

ELIA tao koni etse ehe koni eyasɔle eha eŋwɛi Tsɛ lɛ. Shi etsɛko tsɔ ni mɛi babaoo ni ebɔle gbalɔ anɔkwafo nɛɛ na bɔ ni etsɛ la kɛjɛ ŋwɛi lɛ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛteaŋ mɛi pii sumɔ ni amɛná ehiɛ duromɔ. Dani Elia baakwɔ kɛya Karmel Gɔŋ lɛ nɔ koni ekome too eyasɔle eha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, esa akɛ efee nɔ ko ni enyaaa he. Esa akɛ ekɛ Maŋtsɛ Ahab awie.

2 Srɔtofeemɔ agbo waa yɛ hii enyɔ nɛɛ ateŋ. Ahab ni ewula kɛ odehei atade lɛ ji hiɛjoolɔ kɛ hemɔkɛyeli kwalɔ, ni mɔ fɛɛ mɔ kwraa náa enɔ hewalɛ. Elia wo gbalɔ atade, ni ji atade ni bɛ haŋtsĩi, ni ekolɛ akɛ kooloo hewolo loo yoma loo abotia he tsɔi fee. Elia yɛ ekãa waa, eyeɔ anɔkwa, ni eyɛ hemɔkɛyeli. Nakai gbi ni miiba enaagbee lɛ eha ana hii enyɔ nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ subaŋ diɛŋtsɛ.

3, 4. (a) Mɛni hewɔ gbi lɛ bafee hiɛshishwiemɔ gbi kɛha Ahab kɛ Baal jalɔi krokomɛi lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

3 Ahab kɛ Baal jálɔi krokomɛi lɛ ahiɛ shwie shi waa diɛŋtsɛ nakai gbi lɛ. Ashwie nakai wɔŋjamɔ ni Ahab kɛ eŋa Maŋnyɛ Yezebel wo he hewalɛ yɛ Israel akutsei nyɔŋma maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ hiɛ shi kpɔtɔɔ. Akpa Baal he mama ni ana akɛ eji shishiulɔ. Nakai nyɔŋmɔ ni wala bɛ emli lɛ eyanyɛɛɛ etsɛ̃ la kuli po yɛ bolɔmɔ ni egbalɔi lɛ bolɔ amɛtsɛ lɛ, jooi ni amɛjojoi kɛ kaklai ni amɛkɛfolɔfolɔɔ amɛhe kɛkpa lɛ fai lɛ fɛɛ sɛɛ. Baal eyanyɛɛɛ ebu hii 450 ni sa hiɛkpatamɔ lɛ ahe. Shi apasa nyɔŋmɔ nɛɛ eyanyɛɛɛ nɔ kroko hu efee, ni etsɛŋ ni abaaha enɛ aje kpo faŋŋ. Nɔ ni fe afii etɛ sɔŋŋ nɛ ni Baal gbalɔi lɛ etee nɔ amɛkpa amɛnyɔŋmɔ lɛ fai koni efo nuhɔmɔ ni haoɔ maŋbii lɛ sɛɛ, shi Baal nyɛko etsu enɛ he nii. Etsɛŋ ni Yehowa diɛŋtsɛ baafo nuhɔmɔ lɛ sɛɛ kɛtsɔɔ akɛ lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.—1 Maŋ. 16:30–17:1; 18:1-40.

4 Shi mɛɛ be Yehowa baafee enɛ? Te Elia baafee enii eha tɛŋŋ kɛyashi nakai be lɛ baashɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nuu nɛɛ hemɔkɛyeli lɛ he? Ha wɔpɛi amaniɛbɔɔ lɛ mli kɛtao hetoo lɛ.—Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 18:41-46.

Etee Nɔ Esɔle Kɛha Gbɛtsɔɔmɔ

5. Mɛni Elia kɛɛ Ahab afee, ni ani nɔ ko yɛ ni tsɔɔ akɛ Ahab kase nii kɛjɛ nibii ni tee nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ mli?

5 Elia yanina Ahab ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Yaa ní oyaye nii ni onu nɔ ko; ejaakɛ nugbɔnɛmɔ babaoo miigbɛɛ kɛ miiba!” Ani nɔ ni ba yɛ gbi lɛ mli lɛ ha maŋtsɛ yitsoŋwalɔ nɛɛ kase nɔ ko? Amaniɛbɔɔ lɛ ewieee he tɛ̃ɛ, ni wɔnaaa nɔ ko ni tsɔɔ akɛ etsake etsui, asaŋ nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ ebi gbalɔ lɛ koni eye ebua lɛ ni ebɛŋkɛ Yehowa, koni ebi edɛŋ eshaifaa. Dabi, Ahab ‘yiŋ etee moŋ ní eyaye nii ni enu nɔ ko.’ (1 Maŋ. 18:41, 42) Ni Elia hu?

6, 7. Mɛni Elia sɔle yɛ he, ni mɛni hewɔ?

6 “Shi Elia kwɔ kɛtee Karmel Gɔŋ lɛ yiteŋ, ni eyakoto shi yɛ shikpɔŋ, ni eŋɔ ehiɛ ehɔ enakutsei ateŋ.” Ahab tee moŋ eyaye nii, shi Elia ŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛsɔle eha eŋwɛi Tsɛ lɛ. Kadimɔ gbɛ nɔ ni Elia tsɔ esɔle lɛ—eyakoto shi ni ema eyi shi, ni ekɛ ehiɛ hɔ enakutsei ateŋ. Mɛni no mli lɛ Elia feɔ lɛ? Ehe ehiaaa ni wɔka wɔyiŋ yɛ enɛ he. Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ Yakobo 5:18 lɛ akɛ, Elia sɔle koni nuhɔmɔ lɛ sɛɛ afo. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esɔle nakai sɔlemɔ lɛ yɛ Karmel Gɔŋ lɛ nɔ.

Elia sɔlemɔ lɛ ha ana bɔ ni eshwe waa akɛ afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii

7 Mra mli lɛ, Yehowa kɛɛ: “Maha nugbɔ abanɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ!” (1 Maŋ. 18:1) No hewɔ lɛ, Elia sɔle koni Yehowa suɔmɔnaa nii aba mli, tamɔ bɔ ni aaafee afii akpe kome sɛɛ lɛ Yesu hu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsɔle lɛ.—Mat. 6:9, 10.

8. Mɛni Elia nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ yɛ sɔlemɔ he?

8 Elia nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ nibii babaoo yɛ sɔlemɔ he. Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni baaba mli lɛ ji nɔ ni he hiaa Elia titri. Kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ: “Kɛji wɔba nɔ ko yɛ [Nyɔŋmɔ] suɔmɔ naa lɛ, eboɔ wɔ toi.” (1 Yoh. 5:14) Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ehe mihia ni wɔle nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji koni wɔsɔlemɔ kɛ esumɔnaa nii lɛ akpã gbee—enɛ hewɔ ni esa akɛ wɔkase Biblia lɛ daa gbi lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Elia hu sumɔ akɛ nuhɔmɔ lɛ sɛɛ afo ejaakɛ emaŋbii lɛ miina nɔ̃ waa. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ beni ena naakpɛɛ nii ni Yehowa fee nakai gbi lɛ sɛɛ lɛ, ejɛ etsuiŋ eda Yehowa shi babaoo diɛŋtsɛ. Esa akɛ wɔ hu wɔsɔlemɔi atsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ nibii ni Yehowa efee lɛ, ni mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ hu kã wɔtsui nɔ waa.—Nyɛkanea 2 Korintobii 1:11; Filipibii 4:6.

Ená Hekɛnɔfɔ̃ɔ ni Ekwɛ Gbɛ Jogbaŋŋ

9. Mɛni Elia kɛɛ etsulɔ lɛ ayafee, ni mɛɛ nibii enyɔ wɔbaasusu he?

9 Elia ná hekɛnɔfɔ̃ɔ akɛ Yehowa baafo nuhɔmɔ lɛ sɛɛ, shi eleee be tuuntu ni Yehowa baafee nakai. No hewɔ lɛ, mɛni gbalɔ lɛ fee beni emɛɔ Yehowa lɛ? Kadimɔ nɔ ni amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ: “Ekɛɛ etsulɔ lɛ akɛ: ‘Agbɛnɛ kwɔɔ kɛya ni oyakwɛ ŋshɔŋ gbɛ!’ Ni ekwɔ kɛtee eyakwɛ, ni ekɛɛ: Nɔ ko nɔ ko bɛ! Ni ekɛɛ: ‘Yaa shii kpawo ekoŋŋ!’” (1 Maŋ. 18:43) Kɛ́ hooo kwraa lɛ, wɔkaseɔ nibii enyɔ yɛ Elia nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, kadimɔ hekɛnɔfɔ̃ɔ ni gbalɔ lɛ ná yɛ Yehowa mli lɛ. No sɛɛ lɛ, susumɔ bɔ ni ekwɛ gbɛ jogbaŋŋ lɛ he okwɛ.

Elia shwe waa koni ena nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa baaha nugbɔ anɛ

10, 11. (a) Mɛni Elia fee kɛtsɔɔ akɛ eyɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ Yehowa shiwoo lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔ̃ɔ ni tamɔ nakai lɛ?

10 Akɛni Elia ná hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ Yehowa shiwoi lɛ amli hewɔ lɛ, eshwe waa koni ena nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa baaha nugbɔ anɛ. Etsu etsulɔ lɛ koni ekwɔ kɛyadamɔ he ko ni kwɔ waa ni ekwɛ ŋwɛi jogbaŋŋ akɛ ebaana okadi ko ni tsɔɔ akɛ nugbɔ baanɛ lo. Beni tsulɔ lɛ ku esɛɛ eba lɛ, ekɛ amaniɛbɔɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui nɛɛ ba akɛ: “Nɔ ko nɔ ko bɛ!” Ŋwɛi kɛ atatuiaŋ fɛɛ etse heŋŋ, ni tsɔɔ akɛ nugbɔ woko. Agbɛnɛ, ani oyɔse nɔ ko ni efɔɔɔ kaa? Kaimɔ akɛ, etsɛko tsɔ nɛ ni Elia kɛɛ Maŋtsɛ Ahab akɛ: “Nugbɔnɛmɔ babaoo miigbɛɛ kɛmiiba!” Te feɔ tɛŋŋ ni gbalɔ lɛ kɛɔ nɔ ko tamɔ nakai beni anako nugbɔnɛmɔ atatu ko kwraa lɛ?

11 Elia le shi ni Yehowa ewo lɛ. Ákɛ Yehowa gbalɔ kɛ enajiaŋdamɔlɔ lɛ, ená nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ Nyɔŋmɔ baaye E-wiemɔ lɛ nɔ. Elia ná hekɛnɔfɔ̃ɔ ni mli wa aahu akɛ, enu he oookɛɛ nugbɔ lɛ ebɔi nɛmɔ momo. Ekolɛ, enɛ baakai wɔ nɔ ni Biblia lɛ wie yɛ Mose he lɛ, awie akɛ: “Emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.” Ani bo hu onaa Nyɔŋmɔ tamɔ Mose kɛ Elia na lɛ lɛ? Ehaa wɔ yiŋtoi babaoo ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔná nakai hemɔkɛyeli yɛ lɛ diɛŋtsɛ kɛ eshiwoi lɛ amli.—Heb. 11:1, 27.

12. Mɛni Elia fee kɛtsɔɔ akɛ ekwɛ gbɛ jogbaŋŋ, ni beni akɛɛ lɛ akɛ atatu bibioo ko eje lɛ, te efee enii eha tɛŋŋ?

12 Agbɛnɛ, kadimɔ bɔ ni Elia kwɛ gbɛ jogbaŋŋ eha lɛ. Etsu etsulɔ lɛ kɛtee ekoŋŋ, jeee shi kome loo shii enyɔ ko kɛkɛ, shi shii kpawo sɔŋŋ! Feemɔ tsulɔ lɛ he mfoniri okwɛ ni etɔ lɛ waa kɛ jɛmɛ yaa kɛbaa shii abɔ, shi Elia nijiaŋ ejeee wui, etee nɔ eshwe akɛ ebaana okadi ko lo. Naagbee lɛ, beni tsulɔ lɛ tee shii kpawo nɔ sɛɛ lɛ, ebabɔ amaniɛ akɛ: “Naa, atatu bibioo ko tamɔ gbɔmɔ nine miite shi kɛmiijɛ ŋshɔŋ!” Feemɔ tsulɔ lɛ he mfoniri okwɛ ni ehole eniji anɔ kɛmiisusu atatu bibioo ko ni miite shi kɛmiijɛ Ŋshɔ Wulu lɛŋ eetsɔɔ. Ekolɛ, tsulɔ lɛ yasusu akɛ nakai atatu bibioo lɛ nyɛŋ nɔ ko kwraa atsu. Shi kɛha Elia lɛ, nakai atatu lɛ he hiaa waa diɛŋtsɛ. Agbɛnɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni biɔ ni akɛ oyaiyeli atsu he nii ha etsulɔ lɛ ekɛɛ: “Yaa ní oyakɛɛ Ahab akɛ: ‘Saamɔ oshwiili ni okpeleke shi, koni nugbɔnɛmɔ akatsĩ onaa!’”—1 Maŋ. 18:44.

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaatsɔ wɔkase bɔ ni Elia kwɛ gbɛ jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛɛ yiŋtoi wɔyɔɔ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔkɛ oyaiyeli atsu saji ahe nii?

13 Yɛ enɛ gbɛfaŋ hu lɛ, Elia fee nɔkwɛmɔnɔ ko ni sa jogbaŋŋ eha wɔ. Wɔ hu wɔyɛ be ni etsɛŋ kwraa ni Nyɔŋmɔ baatsu eyiŋtoo he nii lɛ mli. Elia mɛ be ni nuhɔmɔ lɛ sɛɛ baafo; Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu miimɛ be ni jeŋ ni ekpɔtɔ nɛɛ baaba enaagbee. (1 Yoh. 2:17) Kɛyashi be ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ jeŋ nɛɛ baaba naagbee lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkwɛ gbɛ jogbaŋŋ be fɛɛ be taakɛ Elia fee lɛ. Yesu, Nyɔŋmɔ Bi lɛ, wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ ŋaa akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛsaraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni nyɛnuŋtsɔ lɛ baa.” (Mat. 24:42) Ani Yesu miitsɔɔ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ leŋ be ni je lɛ baaba enaagbee lɛ he nɔ ko kwraa? Dabi, ejaakɛ ewie nibii babaoo ni baatsɔɔ akɛ je lɛ naagbee ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ he. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ana okadi ni eba mli fitsofitso ni tsɔɔ akɛ “je nɛŋ naagbee lɛ” ebɛŋkɛ lɛ.—Nyɛkanea Mateo 24:3-7.

Atatu bibioo ko kɛkɛ kɔne Elia yiŋ akɛ etsɛŋ Yehowa baaha nugbɔ anɛ. Naagbee gbii lɛ ahe okadi lɛ haa wɔnáa yiŋtoi ni sa jogbaŋŋ ni wɔbaadamɔ nɔ wɔkɛ oyaiyeli atsu saji ahe nii

14 Nakai okadi lɛ fãi lɛ eko fɛɛ eko kɛ odaseyeli ni mli kã shi faŋŋ, ni kɔneɔ mɔ yiŋ hu haa. Ani odaseyelii nɛɛ fa bɔ ni sa akɛ etsirɛɔ wɔ koni wɔkɛ oyaiyeli atsu sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ he nii? Atatu bibioo kome kɛkɛ ni te shi kɛjɛ ŋshɔŋgbɛ lɛ kɔne Elia yiŋ akɛ etsɛŋ Yehowa baaha nugbɔ lɛ anɛ. Ani gbalɔ anɔkwafo lɛ hiɛnɔkamɔ fee yaka?

Yehowa Haa Anáa Hejɔlɛ kɛ Jɔɔmɔi

15, 16. Mɛɛ nibii tee nɔ oyayaayai, ni mɛni ekolɛ Elia bi ehe yɛ Ahab he?

15 Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ: ‘Yeee be ko nɔŋŋ kɛkɛ ni ŋwɛi di tuŋŋ kɛ atatui; kɔɔyɔɔ fã; nu nɛ tsoo diɛŋtsɛ. Ahab fã kɛ tayaa shwiili kɛtee Yezreel.’ (1 Maŋ. 18:45) Nibii bɔi mlibaa oyayaayai. Beni Elia tsulɔ lɛ kɛ Elia shɛɛ lɛ haa Ahab lɛ, nakai atatu bibioo lɛ bafee pii, ni eha ŋwɛi fɛɛ di tuŋŋ diɛŋtsɛ. Ahum ni naa wa waa ko tswa. Yɛ afii etɛ kɛ fã sɛɛ lɛ, nugbɔ ebɔi nɛmɔ yɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ agbɛnɛ. Shikpɔŋ ni egbi lɛ mii nugbɔ ni nɛ lɛ. Beni nugbɔ lɛ nɛ tsoo sɛɛ lɛ, Kishon faa lɛ yi kɛteke nɔ, ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ efɔ Baal gbalɔi ni akpãta amɛhiɛ lɛ alá lɛ kɛtee. Israelbii toigbolɔi kɛ atuatselɔi lɛ ná hegbɛ agbɛnɛ akɛ amɛbaajie Baal jamɔ nifeemɔi gbohii lɛ kɛjɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ koni Nyɔŋmɔ kɛ amɛhe afa amɛ.

‘Nu nɛ tsoo diɛŋtsɛ’

16 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Elia hiɛ kã nɔ akɛ Israelbii lɛ baafee nakai! Ekolɛ Elia bi ehe akɛ, ‘Te Ahab baafee enii eha tɛŋŋ yɛ naakpɛɛ nibii ni yaa nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ ahe lɛ?’ Ani Ahab baatsake etsui koni etsi ehe kwraa kɛjɛ Baal jamɔ ni buleɔ mɔ lɛ he? Nibii ni tee nɔ nakai gbi lɛ ha ena yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ efee nakai tsakemɔi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔle nɔ ni Ahab susuɔ he yɛ nakai beaŋ. Nɔ kɛkɛ ni amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ wɔ ji akɛ, maŋtsɛ lɛ “tá shwiili mli ni eyiŋ kɛtee Yezreel.” Ani ekase nɔ ko? Ani etswa efai shi akɛ ebaatsake ejeŋba? Nibii ni tee nɔ yɛ sɛɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ efeee enɛɛmɛi ateŋ eko kwraa. Shi kɛlɛ, gbi lɛ bako naagbee kɛha Ahab kɛ Elia fɛɛ.

17, 18. (a) Mɛni ba Elia nɔ beni enyiɛ gbɛ kɛyaa Yezreel lɛ? (b) Mɛni sa kadimɔ waa yɛ foi ni Elia jo kɛjɛ Karmel kɛtee Yezreel lɛ he? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

17 Yehowa gbalɔ lɛ je egbɛfãa lɛ shishi kɛtsɔ gbɛ ni Ahab tsɔ nɔ kɛtee lɛ nɔŋŋ nɔ. Ebaafo gbɛ kakadaŋŋ ni nɔ ewo duŋ, ni enɔ efɔ tsɔɔ hu lɛ. Shi sɛɛ mli lɛ, nɔ ko ni efɔɔɔ kaa ba.

18 “Yehowa [diɛŋtsɛ] nine ba Elia nɔ, ni emĩa, ni ehiɛ foi kɛnyiɛ Ahab hiɛ aahu kɛba Yezreel tɔ̃ɔ.” (1 Maŋ. 18:46) Eyɛ faŋŋ akɛ no mli lɛ, “Yehowa [diɛŋtsɛ] nine” ni tsuɔ nii yɛ Elia nɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ. Karmel kɛ Yezreel jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 30, ni Elia jeee oblanyo hu. * Feemɔ gbalɔ nɛɛ he mfoniri okwɛ ni eedɔrɔ etade kakadaŋŋ lɛ nɔ, eefĩ yɛ ehɛ koni enyɛ efamɔ enaji jogbaŋŋ kɛhiɛ foi kɛtsɔ gbɛ ni nɔ eyi tɔ kɛ nu lɛ nɔ—ejo foi waa aahu akɛ eyanina maŋtsɛ lɛ shwiili lɛ, eho ehe, ni eshi lɛ kwraa!

19. (a) Hewalɛ kɛ nyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Elia lɛ haa wɔkaiɔ mɛɛ gbalɛi? (b) Mɛni ekã shi faŋŋ akɛ Elia le beni ehiɛ foi kɛyaa Yezreel lɛ?

19 Mɛɛ jɔɔmɔ po enɛ fee kɛha Elia nɛkɛ! Hewalɛ, kɛ nyɛmɔ ni tamɔ nakai ni ená lɛ—ni ekolɛ enáko eko nakai dã yɛ eblahiiaŋ lɛ—bafee niiashikpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa kɛha lɛ. Ekolɛ, enɛ haa wɔkaiɔ gbalɛi ni maa nɔ mi akɛ anɔkwafoi baaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni eye emuu kɛ nyɛmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni baaba lɛ mli lɛ. (Nyɛkanea Yesaia 35:6; Luka 23:43) Eyɛ faŋŋ akɛ, beni Elia hiɛ foi kɛnyiɛ gbɛ ni nɔ efɔ lɛ nɔ lɛ, ele akɛ eyɛ e-Tsɛ Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ nɔkpɛlɛmɔ!

20. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔnine ashɛ Yehowa jɔɔmɔi anɔ?

20 Yehowa miisumɔ ni ejɔɔ wɔ. Nyɛhaa wɔfea nibii ni baaha wɔnine ashɛ ejɔɔmɔi lɛ anɔ; ejɔɔmɔi lɛ anɔ bɛ kwraa, no hewɔ lɛ nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ waa koni wɔnine ashɛ nɔ. Taakɛ Elia fee lɛ, esa akɛ wɔkwɛ gbɛ jogbaŋŋ, ni wɔpɛi odaseyelii ni yɔɔ faŋŋ ni tsɔɔ akɛ etsɛŋ Yehowa kɛ jeŋ ni yɔɔ oshara ni bɛ be ko kwraa nɛɛ baaba naagbee lɛ amli. Taakɛ eba lɛ yɛ Elia gbɛfaŋ lɛ, wɔ hu wɔyɛ yiŋtoi kpakpai babaoo ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔná hekɛnɔfɔ̃ɔ kwraa yɛ Yehowa, “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ shiwoi lɛ amli.—Lala 31:6.

^ kk. 18 Enɛ sɛɛ lɛ, etsɛŋ ni Yehowa baaha Elia atsɔse Elisha, mɔ ní sɛɛ mli lɛ abaale lɛ akɛ mɔ ni “fɔse nu shwie Elia niji anɔ lɛ.” (2 Maŋ. 3:11) Elisha sɔmɔ akɛ Elia tsulɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ eye ebua nuu ni hiɛ efã nɛɛ.