Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ EKPAA

Ekɛ Nilee kɛ Ekãa Tsu Nii, ni Efó Mɛi Krokomɛi Anɔ̃ Mli

Ekɛ Nilee kɛ Ekãa Tsu Nii, ni Efó Mɛi Krokomɛi Anɔ̃ Mli

1-3. (a) Mɛɛ nibii tee nɔ beni Ester bɛŋkɛɔ ewu maŋtsɛsɛi lɛ? (b) Te maŋtsɛ lɛ fee enii eha tɛŋŋ yɛ Ester saramɔ lɛ he?

BENI Ester bɛŋkɛɔ maŋtsɛsɛi lɛ, enyiɛ blɛoo ni etsui miitswa kplakpla. Bo lɛ feemɔ bɔ ni nakai asa ni yɔɔ Shushan, Persia maŋtsɛwe lɛ nɔ jɔ tiŋkoŋŋ eha lɛ he mfoniri okwɛ; jɛmɛ fee dioo aahu akɛ Ester baanyɛ anu lɛ diɛŋtsɛ enajifaamɔi blɛoo lɛ kɛ emaŋnyɛ atade yuu ni shɔɔ shi lɛ agbɛɛmɔi po he. Sane lɛ he hia lɛ aahu akɛ, ehaaa maŋtsɛwe lɛ asa lɛ nɔ fɛo, samai ni aye yɛ akulashiŋi lɛ ahe kɛ sɛndoi hu ni aye lɛ samai ni akɛ tsenedrutsei ni ashɛ kɛjɛ Lebanon fee lɛ, agbala ejwɛŋmɔ kwraa. Ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ma nuu ni ewala eyaje edɛŋ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ nɔ.

2 Beni Ester bɛŋkɛɔ maŋtsɛ lɛ, maŋtsɛ lɛ kwɛ lɛ gãa, kɛkɛ ni ekpã enine mli ekɛ eshika tsĩ lɛ tsɔɔ Ester. Ejeee nifeemɔ ni yɔɔ haŋtsii ko, shi ebaa Ester wala yi, ejaakɛ no tsɔɔ akɛ maŋtsɛ lɛ kɛ Ester tɔ̃mɔ ni etɔ̃ nɔŋŋ nɛɛ efã lɛ—etɔ̃mɔ lɛ ji akɛ ebapue yɛ maŋtsɛ lɛ hiɛ beni atsɛko lɛ. Beni Ester shɛ maŋtsɛsɛi lɛ he lɛ, ekpã enine mli eta tsĩ lɛ naabu.—Ester 5:1, 2.

Ester kɛ heshibaa da maŋtsɛ lɛ shi yɛ mɔbɔ ni ena lɛ lɛ hewɔ

3 Maŋtsɛ Ahashwerosh he nɔ fɛɛ nɔ haa anaa akɛ eji niiatsɛ, ni eyɛ hewalɛ hu. No beaŋ lɛ, atadei ni Persia nɔyelɔi lɛ kɛwulaa amɛhe lɛ ajara wala naakpa, eshɛɔ ŋmɛnɛ beaŋ dɔlai akpekpei ohai abɔ. Kɛlɛ, Ester na yɛ ewu hiŋmɛiaŋ akɛ nuu lɛ sumɔɔ lɛ naakpa; lɛɛlɛŋ hu akɛ esumɔɔ Ester, ni efee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ esumɔɔ lɛ waa. Maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mɛni feɔ bo, maŋnyɛ Ester? ni mɛni hu otaoɔ? Aaaha bo aahu kɛyashi maŋtsɛyeli lɛ mlijaa po.”—Ester 5:3.

4. Mɛɛ naagbai jwere Ester hiɛ lolo?

4 Ester efee nɔ ko momo ni tsɔɔ akɛ eyɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni sa kadimɔ waa; eba maŋtsɛ lɛ hiɛ koni ekɛbu emaŋbii lɛ ahe kɛjɛ ŋaa ni atsɔ̃ akɛ abaabule amɛshishi kwraa lɛ he. Tsɛ maŋtsɛ lɛ mli fuko akɛ Ester ebasara lɛ moŋ, shi Ester yɛ naagbai wuji komɛi jwere ehiɛ lolo. Ehe bahia ni ekɔne maŋtsɛ henɔwolɔ nɛɛ yiŋ akɛ eŋaawolɔ ni eheɔ lɛ eyeɔ waa lɛ nɔ gbɔmɔ fɔŋ ko bɛ, ejaakɛ elaka maŋtsɛ lɛ, ni eha ewo akpɔ ko ni baaha agbe Ester maŋbii lɛ fɛɛ. Te ebaafee tɛŋŋ ekɔne eyiŋ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ ehemɔkɛyeli lɛ he?

Ekɛ Nilee Hala ‘Be ni Sa akɛ Ewie’

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Ester kɛ shishitoo mla ni yɔɔ Jajelɔ 3:1, 7 lɛ tsu nii? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Ester kɛ nilee tsu nii beni ekɛ ewu yaawie lɛ?

5 Kulɛ ani esa akɛ Ester abɔ sane lɛ fɛɛ yɛ maŋtsɛ lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahiɛ? Kɛ́ Ester fee nakai lɛ, ebaawo maŋtsɛ lɛ hiɛgbele, ni no baaha Haman aná be kɛtso yɛ sane lɛ he. Mɛni Ester fee mɔ? Afii ohai komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ tsirɛ nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ni eŋma akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ní ato . . . dioofeemɔ be yɛ, ni wiemɔ be yɛ.” (Jaj. 3:1, 7) Eeenyɛ efee akɛ beni Ester daa yɛ nuu anɔkwafo Mordekai ni ŋɔ lɛ efee ebi lɛ kwɛmɔ shishi lɛ, etsɔɔ lɛ shishitoo mlai nɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Ester ná le akɛ ehe miihia ni akɛ nilee ahala ‘be ni sa akɛ awie.’

6 Ester kɛɛ akɛ: “Kɛji esa maŋtsɛ hiɛ lɛ, no lɛ maŋtsɛ kɛ Haman aba okpɔlɔ ní miŋmɛɔ lɛ ŋmɛnɛ lɛ he.” (Ester 5:4) Maŋtsɛ lɛ kpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ, ni eha atsɛ Haman aha lɛ. Bɛ oona nilee ni Ester kɛwie lɛ? Ewooo ewu lɛ hiɛgbele, moŋ lɛ etao be kɛ shihilɛ ni sa jogbaŋŋ koni efɔse enaagba lɛ eshwie ewu lɛ hiɛ.—Nyɛkanea Abɛi 10:19.

7, 8. Te Ester klɛŋklɛŋ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ tee lɛ eha tɛŋŋ, kɛlɛ mɛni hewɔ Ester he etswaaa shi akɛ ebaabɔ maŋtsɛ lɛ sane lɛ?

7 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Ester je gbɛ eto etsui shi kɛto niyenii lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni ekwɛ koni akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewu lɛ nyaa he lɛ afata he. Akɛ wein kpakpa hu fata he koni eha amɛná miishɛɛ. (Lala 104:15) Ahashwerosh ná ehewɔ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ni no ha shi kome ekoŋŋ lɛ, ebi koni Ester atsɔɔ lɛ nɔ ni etaoɔ. Ani be eshɛ agbɛnɛ ni ebaawie lo?

8 Ester susu akɛ jeee be ni sa akɛ ewie lɛ nɛ. Moŋ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, efɔ̃ maŋtsɛ lɛ kɛ Haman nine ekoŋŋ kɛha niyeli. (Ester 5:7, 8) Mɛni hewɔ Ester he etswaaa shi akɛ ebaabɔ sane lɛ? Kaimɔ akɛ abu Ester maŋbii lɛ fɛɛ gbele fɔ, ejaakɛ Haman ebi, ni maŋtsɛ lɛ eha lɛ hegbɛ koni egbe Yudafoi lɛ fɛɛ. Akɛni mɛi babaoo awala eyaje oshara mli hewɔ lɛ, esa akɛ Ester atao be ni sa jogbaŋŋ koni ewie. No hewɔ lɛ, egbe blɛoo ni eto okpɔlɔŋmɛɛ kroko he gbɛjianɔ, ni esaa efɔ̃ ewu lɛ nine kɛma nɔ mi akɛ ebuɔ lɛ waa.

9. Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ tsuishitoo he, ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase Ester nɔkwɛmɔnɔ lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ?

9 Tsuishitoo ji su ko ni nɔ bɛ kwraa ni efɔɔɔ kaa. Eyɛ mli akɛ Ester hao waa, ni eshwe akɛ ebaabɔ maŋtsɛ lɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ moŋ, shi eto etsui shi kɛtao be ni sa. Wɔbaanyɛ wɔkase nibii babaoo yɛ Ester nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli, ejaakɛ wɔ fɛɛ lɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ wɔnaa nibii komɛi ni ehiii ni esa akɛ ajaje. Kɛ́ wɔyabi mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ ko akɛ etsu sane ko he nii eha wɔ lɛ, ehe baahia ni wɔkase Ester koni wɔto wɔtsui shi. Abɛi 25:15 lɛ kɛɔ akɛ: “Tsuishitoo ni sɛɛ tsɛɔ akɛtsɔ́ɔ kojolɔ yiŋ, ni lilɛi ni naa jɔ lɛ, ekũɔ wú.” Kɛ́ wɔto wɔtsui shi kɛmɛ be ni sa jogbaŋŋ, ni wɔkɛ naajɔlɛ wie taakɛ Ester fee lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɔne mɔ ko ni sumɔɔɔ wɔsane kwraa lɛ po yiŋ tamɔ bɔ ni lilɛi ni naa jɔ kuɔ wu lɛ. Ani Yehowa, Ester Nyɔŋmɔ lɛ jɔɔ Ester tsuishitoo kɛ enilee lɛ?

Tsuishitoo Gbele Gbɛ Kɛha Jalɛsaneyeli

10, 11. Mɛni ha Haman miishɛɛ lɛ fite beni eshiɔ klɛŋklɛŋ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi lɛ, ni mɛni eŋa kɛ enanemɛi lɛ wo lɛ ŋaa ni efee?

10 Ester tsuishitoo lɛ gbele gbɛ kɛha nibii komɛi ni sa kadimɔ waa. Haman shi klɛŋklɛŋ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi ni emii eshɛ ehe waa kɛ “nyamɔ kɛ mlifilimɔ,” ejaakɛ esusu akɛ ehiɛ eba nyam yɛ maŋtsɛ lɛ kɛ maŋnyɛ lɛ hiɛ fe mɛi krokomɛi. Beni Haman tsɔ maŋtsɛ lɛ koi lɛ ashi lɛ, ehiɛ yagba Mordekai, nakai Yudanyo ni emiii nɔ akɛ ebaakoto shi eha lɛ lɛ nɔ. Taakɛ wɔna yɛ yitso 15 lɛ mli lɛ, jeee akɛ Mordekai ebuuu Haman hewɔ ni esumɔɔɔ akɛ ekotoɔ shi ehaa lɛ lɛ, moŋ lɛ Mordekai henilee kɛ wekukpãa ni kã ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hewɔ efeee nakai lɛ. Kɛlɛ, oya nɔŋŋ ni Haman ‘mli wo la naakpa.’—Ester 5:9.

11 Beni Haman yagba eŋa kɛ enanemɛi lɛ su ni Mordekai jie lɛ kpo nɛɛ, amɛwo lɛ ŋaa akɛ eyakala tso ni kwɔlɛ ji ninetalɔi 50 loo nɔ ni fe mitai 22, koni ebi gbɛ yɛ maŋtsɛ lɛ dɛŋ ni aha esɛŋ Mordekai yɛ nɔ. Ŋaa ni awo Haman lɛ ŋɔɔ enaa naakpa, oya nɔŋŋ ni etsu koni ayafee tso lɛ.—Ester 5:12-14.

12. Mɛni hewɔ maŋtsɛ lɛ ha akane yinɔsaji akaimɔ wolo lɛ aha lɛ lɛ, ni mɛni no ha eyɔse?

12 Shi beni maŋtsɛ lɛ tee saa mli lɛ, enyɛɛɛ ewɔ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Wɔ tse yɛ maŋtsɛ lɛ hiɛ,” ni efã akɛ ayakɔ yinɔsaji akaimɔ wolo lɛ ni abakane aha lɛ. Beni akaneɔ lɛ, akane yiŋ sha ko ni mɛi komɛi to akɛ amɛbaagbe Ahashwerosh lɛ. Ekai sane ni tee nɔ lɛ; nakai be lɛ eha amɔmɔ mɛi ni to yiŋ sha lɛ ni agbe amɛ. Shi mɛni efee eha Mordekai, mɔ ni bawó etoi nɔ yɛ nakai yiŋ sha lɛ he lɛ? Trukaa lɛ, maŋtsɛ lɛ hiɛ ba ehe nɔ ni ebi akɛ, “Mɛɛ nyam kɛ woo aŋɔha Mordekai yɛ enɛ hewɔ?” Mɛɛ hetoo aha? Afeko nɔ ko kwraa ahako nuu lɛ.—Nyɛkanea Ester 6:1-3.

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ nibii bɔi fitemɔ kɛha Haman? (b) Mɛni Haman ŋa kɛ enanemɛi lɛ kɛɛ lɛ?

13 Sane lɛ gba maŋtsɛ lɛ naa waa, ni ebi koni atsɔɔ lɛ piafoi lɛ ateŋ mɛi ni yɔɔ maŋtsɛwe lɛ koni amɛye amɛbua lɛ ni ejaje tɔ̃mɔ nɛɛ. Anáaa mɔ ko kwraa yɛ maŋtsɛ we lɛ akɛ ja Haman nɛɛ nɔŋŋ—etamɔ nɔ ni akɛni eetao ni maŋtsɛ lɛ aŋmɛ lɛ gbɛ koni egbe Mordekai hewɔ lɛ, eba jɛmɛ leebi maŋkpa. Haman nako ekɛ enibimɔ lɛ afɔ̃ maŋtsɛ lɛ hiɛ kɛkɛ ni maŋtsɛ lɛ bi koni etsɔɔ nɔ ni esusuɔ akɛ esa akɛ afee aha nuu ko ni maŋtsɛ lɛ sumɔɔ akɛ ewo ehiɛ nyam lɛ. Haman yasusu akɛ lɛ ji mɔ ni maŋtsɛ lɛ taoɔ awo ehiɛ nyam lɛ. No hewɔ lɛ, Haman je gbɛ etsɔɔ nibii wuji diɛŋtsɛ: Ekɛɛ aŋɔ maŋtsɛ atade awo nuu lɛ, aha eta maŋtsɛ lɛ okpɔŋɔ nɔ, ni aha lumɛi agboi lɛ ateŋ mɔ kome abɔ oshe kɛnyiɛ ehiɛ kɛfo Shushan blohui lɛ amli koni mɛi fɛɛ anu ehe. Bo lɛ kwɛmɔ bɔ ni Haman hiɛ baafee, beni ená ele akɛ Mordekai ji nuu ni abaawo ehiɛ nyam lɛ! Ni namɔ po maŋtsɛ lɛ fã koni eyabɔ oshe kɛnyiɛ Mordekai hiɛ lɛ? Jeee mɔ ko mɔ ko akɛ Haman!—Ester 6:4-10.

14 Haman kɛ mligbigblimɔ tsu nitsumɔ ni yɛ esusumɔ naa lɛ, eji hiɛashishwiemɔ kple lɛ, ni no sɛɛ lɛ, ehe fee oya ni eyiŋ etee ewe kɛ ŋkɔmɔyeli. Haman ŋa kɛ enanemɛi lɛ kɛɛ lɛ akɛ, shii abɔ ni aha ewo Mordekai hiɛ nyam yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ nɛɛ, yiŋ fɛɛ ni eto yɛ Mordekai, Yudanyo lɛ he lɛ baafee shwɛm.—Ester 6:12, 13.

15. (a) Mɛɛ nɔ kpakpa jɛ Ester tsuishitoo lɛ mli kɛba? (b) Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ ‘wɔbaamɛ’ Yehowa loo wɔbaato wɔtsui shi lɛ?

15 Akɛni Ester toɔ etsui shi hewɔ lɛ, enyɛ emɛ koni nakai gbi lɛ aho dani ekɛ enibimɔ lɛ afɔ̃ maŋtsɛ lɛ hiɛ, ni be nɛɛ mli ni Haman diɛŋtsɛ jie ehe eha. Ani enyɛŋ efee anɔkwale akɛ ekolɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haaa maŋtsɛ lɛ anyɛ awɔ lɛ? (Abɛi 21:1) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni ‘wɔmɛ’ Yehowa loo wɔto wɔtsui shi lɛ! (Nyɛkanea Mika 7:7.) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔto wɔtsui shi koni etsu saji ahe nii lɛ, wɔbaana akɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ etsuɔ wɔnaagbai ahe nii lɛ hi kwraa fe bɔ ni kulɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbaatsu he nii.

Ewie ni Esheee Gbeyei

16, 17. (a) Mɛɛ be ehe bahia ni Ester awie agbɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Ester kwraa yɛ Vashti, maŋtsɛ lɛ tsutsu ŋa lɛ he?

16 Ester kpɛ eyiŋ akɛ ekaŋ maŋtsɛ lɛ tsuishitoo lɛ ekwɛŋ dɔŋŋ; yɛ okpɔlɔŋmɛɛ ni ji enyɔ lɛ shishi lɛ, esa akɛ ekɛɛ lɛ nɔ fɛɛ nɔ. Shi mɛɛ be ebaanyɛ efee nakai? Taakɛ eba lɛ lɛ, maŋtsɛ lɛ ha lɛ hegbɛ, ebi lɛ ekoŋŋ ni etsɔɔ lɛ nɔ ni etaoɔ. (Ester 7:2) Agbɛnɛ be ni Ester kɛbaawie lɛ eshɛ.

17 Ekolɛ Ester sɔle yɛ etsuiŋ eha e-Nyɔŋmɔ lɛ dani ewie wiemɔi nɛɛ: “Nii Maŋtsɛ, kɛji mihiɛ eba nyam yɛ ohiɛ, ni maŋtsɛ yɛ he tsuijurɔ akɛ ebaafee nɔ ni mibabi lɛ lɛ, nɔ ni mibiɔ ji akɛ akɛ miwala ake mi; asaŋ akɛ mimaŋbii hu awala ake amɛ.” (Ester 7:3, Ga Biblia hee) Kadimɔ akɛ Ester ha maŋtsɛ lɛ ná nɔmimaa akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni sa maŋtsɛ lɛ hiɛ lɛ, eteee shi ewooo. Kwɛ bɔ ni esoro Ester kwraa yɛ Vashti, maŋtsɛ lɛ tsutsu ŋa, ni wo ewu hiɛgbele lɛ he! (Ester 1:10-12) Kɛfata he lɛ, Ester ekɛɛɛ akɛ, akɛni maŋtsɛ lɛ kɛ ehe fɔ̃ɔ Haman nɔ kɛhaa ŋaawoo hewɔ lɛ, eleee nii. No najiaŋ lɛ, ekpa maŋtsɛ lɛ fai koni maŋtsɛ lɛ abu ewala he kɛjɛ oshara he.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Ester tsɔ eha maŋtsɛ lɛ le naagba lɛ?

18 Ester nibimɔ lɛ ta maŋtsɛ lɛ tsuiŋ, ni efee lɛ naakpɛɛ. Namɔ po eto eyiŋ akɛ ebaaye emaŋnyɛ lɛ awui lɛ? Ester tee nɔ ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ mli lɛ, ahɔ̃ɔ wɔ, mi kɛ mimaŋbii lɛ, aha koni akpãta wɔhiɛ, ni agbe wɔ kɛbule wɔshishi. Eji ahɔ̃ɔ wɔ akɛ nyɔji hii kɛ nyɔji yei kɛkɛ kulɛ egbaŋ minaa, ni kulɛ mikɛŋ nɔ ko, ejaakɛ piŋmɔ ni abaapiŋ wɔ lɛ ejeee nɔ ko kwraa kɛji akɛto maŋtsɛ nii ni baafite lɛ he.” (Ester 7:4, Ga Biblia hee) Kadimɔ akɛ Ester jie naagba lɛ kpo faŋŋ, kɛlɛ ekɛfata he akɛ eji nyɔŋyeli mli kɛkɛ ahɔ̃ɔ amɛ kɛtee kulɛ, ewieŋ nɔ ko. Shi nɛkɛ Yudafoi ashishi ni abaabule nɛɛ baagba maŋtsɛ lɛ diɛŋtsɛ hu naa waa, no haa ebɔɔ lɛ amaniɛ lɛ.

19. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ester he yɛ gbɛ nɔ ni atsɔɔ akɔneɔ mɔ yiŋ lɛ he?

19 Ester nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ wɔ nibii babaoo yɛ gbɛ nɔ ni atsɔɔ akɔneɔ mɔ yiŋ lɛ he. Kɛ́ eba lɛ akɛ obaaha osuɔlɔ ko loo mɔ ko ni yɔɔ gbɛnaa ale naagba ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ okɛ tsuishitoo, bulɛ, kɛ anɔkwayeli atsu he nii, ni no baaye abua bo waa.—Abɛi 16:21, 23.

20, 21. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Ester tsɔ ekpa Haman yiŋ sha lɛ he mama, ni mɛni enɛ ha maŋtsɛ lɛ fee? (b) Te Haman fee enii eha tɛŋŋ beni akpa ehe mama akɛ eji yiŋshalɔ gbeyeilɔ lɛ?

20 Ahashwerosh bi akɛ: “Namɔ to yiŋ kɛbaafee nɛkɛ nɔ ko? Namɔ ni, ni nɛgbɛ mɔ lɛ yɔɔ?” Feemɔ Ester he mfoniri okwɛ ni ekɛ enine miitsɔɔ akɛ: “Wɔhenyɛlɔ kɛ wɔyinɔ apamtolɔ lɛ, lɛ ji Haman, gbɔmɔ fɔŋ nɛɛ.” Ester eŋmɛɛ sane lɛ diɛŋtsɛ he agbɛnɛ. Ŋmiŋmi mɔ Haman. Kwɛ bɔ ni maŋtsɛ ni etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ emli efu lɛ mli baawo la aha beni ená ele akɛ asomoaŋ, eŋaawolɔ ni eheɔ lɛ eyeɔ waa lɛ elaka lɛ, ni eha ekɛ ewaonaa gbɛ́i ewo akpɔ ko shishi koni akɛkpãta lɛ diɛŋtsɛ eŋa ni esumɔɔ lɛ waa lɛ hiɛ lɛ! Maŋtsɛ lɛ kɛ mlifu te shi kɛtee abɔɔ lɛ mli koni eyawo etsui fioo.—Ester 7:5-7, Ga Biblia hee.

Ester kɛ ekãa kpa Haman yiŋ sha lɛ he mama

21 Haman ni akpa ehe mama akɛ eji yiŋshalɔ gbeyeilɔ lɛ ho ekula maŋnyɛ lɛ najiaŋshi koni ekpa lɛ fai. Beni maŋtsɛ lɛ ku esɛɛ eba tsu lɛ mli ebanina Haman bu saatso fioo ko ni Ester ta nɔ lɛ naa lɛ, bɔ ni maŋtsɛ lɛ mli ewo la sɔŋŋ hewɔ lɛ, efolɔ Haman naa akɛ eetao etua maŋnyɛ lɛ loo eto lɛ kabonaa yɛ maŋtsɛ lɛ diɛŋtsɛ we lɛ. Nakai naafolɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ Haman tee ŋwɛi eba shi tete, ebaagbo. Akɛ nɔ ko ha Haman hiɛ ni aŋɔ lɛ kɛtee. Maŋtsɛ lɛ piafonyo ko wó enaa nɔ ekɛɛ maŋtsɛ lɛ akɛ, Haman ekala tso ni kwɔ ko ni kulɛ ekɛbaasɛŋ Mordekai. Oya nɔŋŋ ni Ahashwerosh fã koni ayasɛŋ Haman yɛ nakai tso lɛ nɔ.—Ester 7:8-10.

22. Mɛɛ gbɛ nɔ Ester nɔkwɛmɔnɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnijiaŋ akaje wui, wɔkanu he akɛ ayeŋ jalɛsane, loo wɔkaŋmɛɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ he?

22 Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ wɔjeŋ ni niiamlijiemɔ eyi mli nɛɛ mli lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaamu sane naa akɛ ayeŋ wɔ jalɛsane kɔkɔɔkɔ. Ani onu he nakai pɛŋ? Ester nijiaŋ ejeee wui, ni eŋmɛɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he kɔkɔɔkɔ. Beni be bashɛ lɛ, ekɛ ekãa wie kɛfã jalɛ nifeemɔ he, ni ená hekɛnɔfɔ̃ɔ akɛ Yehowa baatsu nɔ ni eshwɛ lɛ he nii. Esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ! Kɛjɛ Ester beaŋ tɔ̃ɔ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa tsakeko. Ekã he eyɛ hewalɛ lolo ni ekɛbaadu efɔŋfeelɔi kɛ mɛi ni tsɔ̃ɔ ŋaa fɔji lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛtsɔji lɛ amli taakɛ efee Haman lɛ.—Nyɛkanea Lala 7:12-17.

Efã Yehowa kɛ Yehowa Webii lɛ Ahe

23. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ maŋtsɛ lɛ juro Mordekai kɛ Ester? (b) Te fee tɛŋŋ Yakob gbalɛ ni kɔɔ Benyamin he, ni egba beni eheɔ egbo lɛ ba mli lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Gbalɛ ko Ná Emlibaa” lɛ.)

23 Agbɛnɛ, maŋtsɛ lɛ baná ele Mordekai jogbaŋŋ—jeee ákɛ ewó maŋtsɛ lɛ toi nɔ yɛ gbe ni kulɛ abaagbe lɛ lɛ he kɛkɛ, shi moŋ akɛ mɔ hu ni ŋɔ Ester fee ebi. Ahashwerosh ŋɔ Haman hegbɛ akɛ maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ eha Mordekai. Maŋtsɛ lɛ ŋɔ Haman shĩa—kɛ nɔ fɛɛ nɔ kwraa ni eyɔɔ lɛ—eha Ester, ni Ester hu ŋɔ Mordekai eto nibii nɛɛ fɛɛ anɔ.—Ester 8:1, 2.

24, 25. (a) Mɛni hewɔ beni akpa Haman yiŋ sha lɛ he mama fɛɛ sɛɛ lɛ, Ester kpaaa ehe naa gbamɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Ester kɛ ewala wo oshara mli ekoŋŋ?

24 Amrɔ nɛɛ ni Ester kɛ Mordekai eye amɛ he nɛɛ, aso maŋnyɛ lɛ baakpa ehe naa gbamɔ? Ja efóɔ lɛ pɛ enɔ̃ mli. No mli lɛ, aajaje akpɔ ni Haman wo akɛ agbe Yudafoi lɛ aatsɔɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ nɔyeli lɛ shikpɔji lɛ anɔ he fɛɛ he lɛ. Ni Haman efɔ̃ oshiki loo Pur—ekã shi faŋŋ akɛ eji mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ ko—koni ekɛna be ni hi jogbaŋŋ ni ekɛbaatsu yiwalɛ nifeemɔ nɛɛ he nii. (Ester 9:24-26) No mli lɛ, eshwɛ nyɔji komɛi dani gbi ni ato lɛ baashɛ, shi eebɛŋkɛ oyayaayai. Ani abaanyɛ aku oshara nɛɛ naa kɛ̃?

25 Ester kɛ ewala wo oshara mli ekoŋŋ, esaa etee maŋtsɛ lɛ hiɛ beni atsɛko lɛ. Shi be nɛɛ mli lɛ, efó ewebii lɛ ahe, ekpa ewu fai koni eha afo nakai akpɔ ni naa wa waa lɛ mli. Shi atsakeee akpɔi ni awoɔ yɛ Persia maŋtsɛ ko gbɛ́i mli lɛ kɔkɔɔkɔ. (Dan. 6:12, 15) No hewɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ wo Ester kɛ Mordekai hewalɛ koni amɛwo akpɔ hee. Atsu ni akɛ akpɔ ni ji enyɔ nɔ nɛɛ tee; akpɔ nɛɛ ha Yudafoi lɛ hegbɛ koni amɛfã amɛhe. Okpɔŋɔnɔtaralɔi wo foi amɛkɛ sanekpakpa nɛɛ yaha Yudafoi ni yɔɔ maŋtsɛyeli lɛ shikpɔji lɛ fɛɛ anɔ lɛ. Yudafoi lɛ fɛɛ ná hiɛnɔkamɔ agbɛnɛ. (Ester 8:3-16) Feemɔ Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ nakai nɔyeli lɛ shikpɔji babaoo lɛ anɔ lɛ ahe mfoniri okwɛ ni amɛkɛ tayaa nibii miisaa amɛhe kɛha ta, nɔ ko ni kulɛ amɛnyɛŋ amɛfee kɔkɔɔkɔ kɛ́ jeee akpɔ hee ni awo lɛ. Shi sane moŋ ni he hiaa waa ni esa akɛ abi ji, ani “Yehowa ni ji tai atsɛ” lɛ baafi ewebii lɛ asɛɛ?—1 Sam. 17:45, Ga Biblia hee.

Ester kɛ Mordekai tsu koni akɛ akpɔ ayaha Yudafoi ni yɔɔ Persia Nɔyeli lɛ shishi lɛ

26, 27. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ha ewebii lɛ ye amɛhenyɛlɔi lɛ anɔ kunim kpele kɛmɔ shi kwraa? (b) Mɛɛ gbalɛ ná emlibaa yɛ Haman bihii lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ hewɔ?

26 Beni gbi ni ato lɛ diɛŋtsɛ bashɛ lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ efee klalo. Persia piafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo po yafi Yudafoi lɛ asɛɛ beni amɛná amɛle yɛ nɔyeli lɛ shikpɔji lɛ fɛɛ anɔ akɛ Mordekai, Yudanyo lɛ etsɔ maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ. Yehowa ha ewebii lɛ ye kunim kple. Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa bu ewebii lɛ ahe kɛjɛ amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ, kɛtsɔ bɔ ni eha amɛye amɛhenyɛlɔi lɛ anɔ kunim butuu lɛ nɔ. *Ester 9:1-6.

27 Kɛfata he lɛ, kɛ́ aŋmɛ gbɛ ni nakai nuu yiŋshalɔ lɛ bihii nyɔŋma lɛ hi shi lɛ, Mordekai efeŋ shweshweeshwe akɛni atuu Haman shĩa lɛ nɔkwɛmɔ awo edɛŋ lɛ hewɔ. Agbe amɛ hu ashi nɔ. (Ester 9:7-10) Enɛ ha Biblia mli gbalɛ ko ba mli, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ejɛ jeeŋmɔ egba akɛ abaabule Amalekbii ni fee amɛhe Nyɔŋmɔ webii lɛ ahenyɛlɔi ni yitseiaŋ wala lɛ aseshi lɛ shishi kwraa. (5 Mose 25:17-19) Eeenyɛ efee akɛ, Haman bihii nɛɛ fata nakai maŋ lɛ seshi lɛ mli naagbee bii kwraa ni akpãta amɛhiɛ lɛ ahe.

28, 29. (a) Mɛni hewɔ Yehowa ŋmɛ gbɛ koni Ester kɛ ewebii lɛ kɛ amɛhe awo ta mli lɛ? (b) Mɛni hewɔ Ester nɔkwɛmɔnɔ lɛ ji jɔɔmɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ lɛ?

28 Ehe bahia ni Ester atsu sɔ̃i ni tsiitsii komɛi ahe nii—tamɔ akpɔ ni awo kɛha tafãa kɛ hiɛkpãtamɔ lɛ nɛkɛ. Ekolɛ, enáaa enɛ feemɔ mlɛo kwraa. Shi Yehowa suɔmɔnaa nii ji akɛ, abu ewebii lɛ ahe koni akakpãta amɛhiɛ; Israel maŋ lɛ mli abaajɛ afɔ Mesia ni awo ehe shi lɛ, mɔ ni baaha adesai fɛɛ aná hiɛnɔkamɔ lɛ! (1 Mose 22:18) Eŋɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anaa waa akɛ amɛle akɛ beni Mesia, ni ji Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ewo ewebii lɛ akpɔ koni amɛkɛ amɛhe akawo tai ni yaa nɔ lɛ eko kwraa mli.—Mat. 26:52.

29 Kɛlɛ, Kristofoi wuɔ mumɔŋ ta; Satan etswa efai shi fe be fɛɛ ni eho akɛ ebaafite hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mli lɛ. (Nyɛkanea 2 Korintobii 10:3, 4.) Mɛɛ jɔɔmɔ po eji nɛkɛ akɛ wɔyɛ mɔ ko tamɔ Ester ni wɔbaanyɛ wɔkase lɛ! Taakɛ Ester fee lɛ, nyɛhaa bɔ ni wɔkɛ nilee toɔ wɔtsui shi kɛkɔneɔ mɛi ayiŋ, bɔ ni wɔjieɔ ekãa kpo, kɛ bɔ ni wɔkɛ wɔhe haa kwraa kɛfãa Nyɔŋmɔ webii ahe lɛ atsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli.

^ kk. 26 Maŋtsɛ lɛ ŋmɛ Yudafoi lɛ agbɛ koni enɔ jetsɛremɔ hu lɛ, amɛya ni amɛyagbe amɛhenyɛlɔi lɛ ahiɛkpãtamɔ lɛ naa. (Ester 9:12-14) Ŋmɛnɛ po lɛ, daa afi lɛ Yudafoi lɛ yeɔ nakai kunimyeli lɛ he gbijurɔ yɛ nyɔɔŋ ni ji Adar—Oflɔ (February) be naagbee kɛmiimɔ Otsokrikri (March) be lɛ shishijee—lɛ nɔ. Atsɛɔ gbijurɔyeli nɛɛ akɛ Purim, ni aná kɛjɛ oshiki ni Haman fɔ̃ koni ekɛkpãta Israel hiɛ lɛ mli.