Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO KPAANYƆ

Efĩ Shi yɛ Nijiaŋwujei ni Ekɛkpe lɛ Fɛɛ Sɛɛ

Efĩ Shi yɛ Nijiaŋwujei ni Ekɛkpe lɛ Fɛɛ Sɛɛ

1. Mɛni hewɔ Shilo eyi obɔ kɛ yaafo kɛ awerɛhoyeli lɛ?

SAMUEL werɛ ho ehe yɛ nibii ni tee nɔ yɛ Shilo lɛ hewɔ. Etamɔ nɔ ni maŋ muu lɛ fɛɛ miiyoyoro. Shĩai enyiɛ amli anu yɛ akɛ yei kɛ gbekɛbii miifo kɛmiiye awerɛho yɛ tsɛmɛi, wumɛi, bihii, kɛ nyɛmimɛi hii ni ekuŋ amɛsɛɛ kɛbaŋ shĩa dɔŋŋ lɛ ahewɔ? Nɔ pɛ ni wɔle ji akɛ, beni Filistibii lɛ ekpãta Israel tabilɔi 4,000 lɛ ahiɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛsaa amɛkpãta Israel tabilɔi 30,000 sɔŋŋ ahiɛ yɛ ta kroko mli.—1 Sam. 4:1, 2, 10.

2, 3. Mɛɛ haomɔi ni tsara nɔ kɛba ha Shilo hiɛ shwie shi, ni enyam ŋmɛɛ lɛ?

2 Enɛ ji haomɔi ni tsara nɔ kɛba lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Osɔfonukpa Eli bihii gbohii enyɔ, ni ji Hofni kɛ Pinehas, nyiɛ hiɛ ni awo kpaŋmɔ adeka krɔŋkrɔŋ lɛ kɛjɛ Shilo. Adeka krɔŋkrɔŋ nɛɛ feɔ amɛteŋ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ he okadi, ni akɛmaa—kpeebuu lɛ mli—he krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ lɛ. Kɛkɛ ni Israelbii lɛ kɛ Adeka lɛ tee ta lɛ naa kɛsusumɔ ni ejaaa akɛ ebaatsu naakpɛɛ nɔ ko, ni eha amɛye kunim. Shi Filistibii lɛ shɔ̃ Adeka lɛ, ni amɛgbe Hofni kɛ Pinehas amɛshi nɔ.—1 Sam. 4:3-11.

3 Kpeebuu ni yɔɔ Shilo lɛ hiɛ ba nyam afii ohai abɔ yɛ Adeka lɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. Amrɔ nɛɛ ashɔ̃ Adeka lɛ yɛ amɛdɛŋ. Beni Eli ni eye afii 98 lɛ nu amaniɛbɔɔ nɛɛ lɛ, ekpa kɛjɛ esɛi lɛ nɔ eyagbee esɛɛgbɛ ni egbo. Ebi Pinehas ŋa tsɔ okulafo nakai gbi lɛ nɔŋŋ, ni egbo nakai gbi lɛ nɔŋŋ beni efɔ sɛɛ. Beni eheɔ egbo lɛ, ekɛɛ akɛ: “Israel nyam etã!” Lɛɛlɛŋ, Shilo tamɔŋ bɔ ni eji tsutsu ko lɛ dɔŋŋ.—1 Sam. 4:12-22.

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ yitso nɛɛ mli?

4 Te Samuel baafee tɛŋŋ ekpee shihilɛi ni jaraa, ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui nɛɛ anaa lɛ? Ani ebaanyɛ efi shi koni eye ebua gbɔmɛi ni Yehowa hebuu kɛ ehiɛ duromɔ ebɔ amɛ nɛɛ? Ŋmɛnɛ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ shihilɛi ni mli wawai kɛ nibii ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui ni kaa hemɔkɛyeli akpe yɛ be kɛ beaŋ, no hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli.

‘Etsu Jalɛ Nii’

5, 6. Mɛni Biblia mli amaniɛbɔɔ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ yɛ afii 20 be lɛ mli, ni mɛni Samuel tsu nakai beaŋ?

5 Biblia mli amaniɛbɔɔ lɛ kɛ Samuel he sane lɛ kpasa shi dã, ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee kpaŋmɔ Adeka lɛ nɔ, ni etsɔɔ bɔ ni Filistibii lɛ na nɔ yɛ Adeka lɛ ni amɛshɔ̃ kɛtee lɛ hewɔ, kɛ nɔ ni ha amɛkɛku sɛɛ kɛba oya nɔŋŋ lɛ. Beni Biblia lɛ tsĩ Samuel tã ekoŋŋ lɛ, no mli lɛ afii 20 eho. (1 Sam. 7:2) Mɛni Samuel tsu yɛ be nɛɛ mli? Ehe ehiaaa ni wɔka wɔyiŋ yɛ enɛ he.

Te Samuel baafee tɛŋŋ eye ebua emaŋbii lɛ kɛkpee mɛi babaoo ni agbe kɛ nijiaŋwujee shihilɛi lɛ anaa lɛ?

6 Biblia lɛ haa wɔleɔ akɛ, dani be nɛɛ baaje shishi lɛ, ‘Samuel wiemɔ tee nɔ eyashɛ Israel fɛɛ dɛŋ.’ (1 Sam. 4:1) Amaniɛbɔɔ lɛ haa wɔleɔ akɛ beni be nɛɛ ba naagbee lɛ, nɔ ni Samuel fɔɔ feemɔ ji akɛ daa afi lɛ, eyasaraa Israel maji etɛ, ni ekojoɔ saji, ni etsuɔ saji krokomɛi hu ahe nii. No sɛɛ lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa emaŋ yɛ Rama. (1 Sam. 7:15-17) Eyɛ faŋŋ akɛ, Samuel ná nɔ ko etsu be fɛɛ be, ni yɛ nakai afii 20 lɛ amli hu lɛ, etsu nii babaoo.

Eyɛ mli akɛ afii 20 sɔŋŋ ho ni Biblia mli amaniɛbɔɔ lɛ etsĩii Samuel tã moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔ̃ɔ akɛ etee nɔ etsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli

7, 8. (a) Mɛɛ sane Samuel kɛɛ Israelbii lɛ beni etsu nii dɛŋdɛŋ afii 20 sɛɛ lɛ? (b) Te gbɔmɛi lɛ fee amɛnii yɛ Samuel shiwoo lɛ he amɛha tɛŋŋ?

7 Eli bihii lɛ ajeŋba sha kɛ juu kɛ fɔ̃ nifeemɔi lɛ ha mɛi lɛ ahemɔkɛyeli yasha shi. Etamɔ nɔ ni enɛ ha mɛi babaoo yabɔi amaga jamɔ. Shi beni Samuel etsu nii dɛŋdɛŋ afii 20 sɛɛ lɛ, ekɛɛ gbɔmɛi lɛ akɛ: “Kɛji nyɛmiikpale kɛmiiba Yehowa ŋɔɔ kɛ nyɛtsui fɛɛ lɛ, no lɛ nyɛjiea maŋsɛɛ jemawɔji lɛ kɛ Astarte amagai lɛ hu ni nyɛyɔɔ yɛ nyɛteŋ lɛ nyɛshɛrɛa nyɛshwiea koni nyɛkɛ nyɛhe ahaa Yehowa kwraa; asaŋ koni nyɛsɔmɔ ekome too; ni lɛ hu eeejie nyɛ yɛ Filistibii lɛ adɛŋ.”—1 Sam. 7:3, Ga Biblia hee.

8 No mli lɛ, ‘Filistibii lɛ anine’ etsii yɛ Israelbii lɛ anɔ. Akɛni Filistibii lɛ ye Israelbii lɛ anɔ kunim hewɔ lɛ, amɛsusu akɛ amɛbaanyɛ amɛwa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi bɔ ni amɛsumɔɔ, ní mɔ ko ebooo amɛ kpa. Shi Samuel wo gbɔmɛi lɛ ashi akɛ, kɛji amɛku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ kome too lɛ, nibii baatsake. Ani amɛmiisumɔ ni amɛfee nakai? Samuel mii shɛ ehe pam, ejaakɛ amɛjie amɛmagai lɛ, ni “amɛsɔmɔ Yehowa koome.” Samuel bua gbɔmɛi lɛ anaa yɛ Mizpa, maŋ ko ni yɔɔ kpokpaa ni gɔji pii yɔɔ nɔ, yɛ Yerusalem kooyigbɛ lɛ nɔ. Gbɔmɛi lɛ bua amɛhe naa, amɛhi ŋmaa, ni amɛtsake amɛtsuii kɛjɛ amagai babaoo ni amɛjá lɛ he.—Nyɛkanea 1 Samuel 7:4-6.

Beni Filistibii lɛ ná le akɛ Yehowa webii ni etsake amɛtsui lɛ ebua amɛhe naa lɛ, amɛyasusu akɛ eji hegbɛ ni amɛná akɛ amɛbaawa amɛyi

9. Mɛɛ hegbɛ Filistibii lɛ yasusu akɛ amɛná, ni te Nyɔŋmɔ webii lɛ tsu shihilɛ lɛ he nii amɛha tɛŋŋ?

9 Kɛlɛ, Filistibii lɛ nu akɛ Israelbii babaoo ebua amɛhe naa, ni amɛsusu akɛ eji hegbɛ kple ni amɛná. Amɛtsu amɛsraafoi lɛ kɛtee Mizpa koni amɛyatswia nakai Yehowa jálɔi lɛ anii. Israelbii lɛ nu he akɛ aaba abatutua amɛ. Amɛtsui fã, kɛkɛ ni amɛkɛɛ Samuel koni esɔle eha amɛ. Esɔle eha amɛ, ni eshã afɔle hu efata he. Be mli ni nakai nifeemɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yaa nɔ lɛ, Filistibii lɛ ata lɛ fã kɛbatua Mizpa. Kɛkɛ ni Yehowa bo Samuel sɔlemɔ lɛ toi. Ni Yehowa mlifu, ni eshi ewo Filistibii lɛ. Agbɛnɛ, Yehowa ha “ŋwɛi shimɔ gbeyeigbeyei wo Filistibii lɛ nakai gbi lɛ.”—1 Sam. 7:7-10, Ga Biblia hee.

10, 11. (a) Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ ŋwɛishiimɔ ni Yehowa kɛba Filistibii asraafoi lɛ anɔ lɛ jeee efolo kɛkɛ lɛ? (b) Mɛni jɛ ta ni je shishi yɛ Mizpa lɛ mli kɛba?

10 Ani esa akɛ wɔbu nakai Filistibii lɛ tamɔ gbekɛbii bibii ni joɔ foi yateɔ amɛnyɛmɛi asɛɛ kɛji amɛnu ŋwɛishiimɔ fioo ko he lɛ? Dabi, amɛji tabilɔi kakalɔi diɛŋtsɛ. Belɛ, nɛkɛ ŋwɛishiimɔ nɛɛ jeee shimɔ folo ko kɛkɛ. Ani bɔ ni ŋwɛi shimɔ “waa” lɛ ji nɔ ni wo amɛhe gbeyei lɛ? Ani eji gbɛɛmɔ ko ni jɛ atatu ni mli tse heŋŋ lɛŋ, aloo eji gbɛɛmɔ ko ni shimɔ kɛjɛ gɔji lɛ anɔ ni ha amɛyiŋ futu amɛ? Ekɔɔɔ he eko he ni gbɛɛmɔ lɛ jɛ lɛ, nɔ ni wɔle ji akɛ eha Filistibii lɛ jijaa kwraa ni amɛtsui fã naakpa. Akɛni amɛjijaa hewɔ lɛ, eyeee be ko kɛkɛ ni yiwalɔi nɛɛ bɔi foijee yɛ mɛi ni kulɛ amɛwaa amɛyi lɛ ahiɛ. Ni Israel hii lɛ ke yuu kɛjɛ Mizpa ni amɛtiu amɛ shitoi abɔ, ni amɛtswia Filistibii lɛ nii aahu kɛtee Yerusalem wuoyi-anaigbɛ he ko tɔ̃ɔ.—1 Sam. 7:11.

11 Nakai ta lɛ kɛ tsakemɔ kple ba Nyɔŋmɔ webii lɛ ashihilɛ mli. Filistibii lɛ anaji enyɔ nɛkɛ yiii Israel kpokpai lɛ anɔ dɔŋŋ yɛ bei fɛɛ ni Samuel kɛkojo Israel lɛ mli. Fiofio lɛ, akpale maji fɛɛ ni Filistibii lɛ shɔ̃ lɛ aha Nyɔŋmɔ webii lɛ ekoŋŋ.—1 Sam. 7:13, 14.

12. Mɛni ‘jalɛ nii’ ni akɛɛ Samuel tsu lɛ tsɔɔ, ni mɛɛ sui ye ebua lɛ ni etsu nii kɛ ekãa?

12 Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo tsĩ Samuel tã efata kojolɔi kɛ gbalɔi anɔkwafoi ni ‘tsu jalɛ nii’ lɛ ahe. (Heb. 11:32, 33) Lɛɛlɛŋ, Samuel fee ekpakpa kɛ jalɛ nii yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni eye ebua mɛi ni amɛfee nakai nɔŋŋ. Akɛni eto etsui shi kɛmɛ Yehowa hewɔ lɛ, etee nɔ ekɛ anɔkwayeli tsu nii kɛ ekãa, yɛ nijiaŋwujee shihilɛi ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ. Etsɔɔ hu akɛ eji mɔ ko ni hiɛ sɔɔ nii. Yɛ kunim ni amɛye yɛ Mizpa lɛ sɛɛ lɛ, Samuel ha akɛ kaimɔnɔ ko ma shi, koni aŋɔkai gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ eye ebua ewebii lɛ.—1 Sam. 7:12.

13. (a) Mɛɛ sui ehe baahia ni wɔná koni wɔfee wɔnii taakɛ Samuel fee lɛ? (b) Mɛɛ be osusuɔ akɛ eji be ni hi jogbaŋŋ akɛ oná Samuel sui lɛ eko?

13 Ani obaasumɔ ni ‘otsu jalɛ nii’? Kɛ́ nakai lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ obaakase Samuel tsuishitoo kɛ ehiɛ ni sɔɔ nii lɛ. (Nyɛkanea 1 Petro 5:6.) Wɔteŋ namɔ ni sui nɛɛ ahe ehiaaa lɛ? Ehi jogbaŋŋ akɛ Samuel ná sui nɛɛ, ni ekɛtsu nii beni eji oblanyo fioo lɛ tɔ̃ɔ, ejaakɛ ekɛ shihilɛi ni mli wawai ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui kpe sɛɛ mli yɛ eshihilɛ mli.

“Obihii lɛ Enyiɛɛɛ Ogbɛi lɛ Anɔ”

14, 15. (a) Mɛɛ nijiaŋwujee shihilɛ ni naa wa Samuel kɛkpe yɛ ‘egbɔlɛ beaŋ’? (b) Ani abaanyɛ ashwa Samuel yɛ ebihii lɛ anifeemɔ hewɔ tamɔ ebalɛ yɛ Eli gbɛfaŋ lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

14 Beni atsĩ Samuel tã ekoŋŋ lɛ, no mli lɛ “egbɔ.” Be nɛɛ mli lɛ, Samuel bihii enyɔ ni ji Yoel kɛ Abia lɛ edara, ni eha amɛ hegbɛ koni amɛye amɛbua lɛ yɛ enitsumɔ akɛ kojolɔ lɛ mli. Mɔbɔ sane ji akɛ, ebihii lɛ eyawooo enaa ŋmaa. Eyɛ mli akɛ Samuel ji anɔkwafo ni yeɔ jalɛsane moŋ, shi ebihii lɛ heɔ nyɔɔŋnii, ni amɛtsɔɔ kojomɔ hiɛ amɛbuɔ shi yɛ ahi aha ŋkome su ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ.—1 Sam. 8:1-3.

15 Gbi ko lɛ, Israel onukpai lɛ yanina gbalɔ ni egbɔ lɛ, ni amɛkɛ amɛnaagba yafɔ̃ ehiɛ. Amɛkɛɛ: “Obihii lɛ enyiɛɛɛ ogbɛi lɛ anɔ.” (1 Sam. 8:4, 5) Ani no mli lɛ, Samuel le sane nɛɛ? Amaniɛbɔɔ lɛ etsĩii tã. Kɛlɛ, akɛ mɔ ni tamɔɔɔ Eli lɛ, anyɛŋ ashwa Samuel yɛ ebihii lɛ anifeemɔ hewɔ. Yehowa kã Eli hiɛ ni egbala etoi akɛni eku ehiɛ eshwie ebii lɛ anishaianii lɛ anɔ, ní ebu ebihii lɛ fe Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ. (1 Sam. 2:27-29) Yehowa enaaa tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ Samuel he.

Te Samuel fee enii eha tɛŋŋ beni ebihii lɛ kɛ amɛhe wo jeŋbai gbohii amli lɛ?

16. Mɛɛ dɔlɛ shihilɛ fɔlɔi ni yɔɔ bii atuatselɔi lɛ kɛkpeɔ, ni te fɔlɔi baafee tɛŋŋ amɛná miishɛjemɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ yɛ Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ?

16 Amaniɛbɔɔ lɛ ewieee bɔ ni Samuel hiɛ gbo, efee yeyeeye, loo bɔ ni enijiaŋ je wui eha beni enu nibii gbohii ni ebihii lɛ feɔ lɛ he lɛ. Fɔlɔi babaoo yajeɔ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli. Yɛ gbii ni jaraa nɛɛ amli lɛ, bii ni teɔ shi woɔ amɛfɔlɔi ní amɛgboɔ amɛfɔlɔi atsɔsemɔ nɔ toi lɛ egbɛ eshwã he fɛɛ he. (Nyɛkanea 2 Timoteo 3:1-5.) Fɔlɔi ni kɛ dɔlɛ shihilɛi nɛɛ kpeɔ lɛ baanyɛ amɛná miishɛjemɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ yɛ Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Samuel bihii lɛ eyayeee anɔkwa moŋ, shi ehaaa no aná eshihilɛ nɔ hewalɛ bibioo po. Kaimɔ akɛ, kɛ́ yɛ wiemɔ kɛ tsɔsemɔ ni okɛhaa obii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ amɛkpiliŋ amɛtsui lɛ, kɛ́ ofeɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ, ebaanyɛ ená amɛnɔ hewalɛ kɛ̃. Ni fɔlɔi yɛ hegbɛ be fɛɛ be akɛ amɛhaa amɛ-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ, tsui nyɔɔ emli, taakɛ Samuel fee lɛ.

“Wo Maŋtsɛ Oha Wɔ”

17. Mɛni Israel onukpai lɛ yabi Samuel akɛ efee eha amɛ, ni te efee enii eha tɛŋŋ?

17 Samuel bihii lɛ eyasusuuu bɔ ni amim ni amɛyeɔ kɛ ahi aha ŋkome sui ni amɛyɔɔ lɛ naa baayakpa aha lɛ he. Israel onukpai lɛ tee nɔ amɛkɛɛ Samuel akɛ: “Agbɛnɛ wo maŋtsɛ oha wɔ, koni ekojo wɔ tamɔ jeŋmajimaji lɛ fɛɛ.” Ani nɔ ni amɛbi nɛɛ ha Samuel nu he akɛ amɛkpoo lɛ? Kɛ́ hooo lɛ, ekɛ afii nyɔŋmai abɔ ekojo amɛ yɛ Yehowa najiaŋ. Amrɔ nɛɛ, jeee gbalɔ ko kɛkɛ tamɔ Samuel amɛtao ni ekojo amɛ, shi moŋ lɛ maŋtsɛ. Jeŋmaji ni bɔle amɛ lɛ yɛ maŋtsɛmɛi, ni Israelbii lɛ hu miitao eko! Te Samuel fee enii yɛ enɛ he eha tɛŋŋ? Wɔkaneɔ akɛ, “sane lɛ eŋɔɔɔ Samuel naa.”—1 Sam. 8:5, 6.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ eshɛje Samuel mii, ni kɛlɛ eha ana akɛ Israelbii lɛ atɔ̃mɔ lɛ yɛ hiɛdɔɔ?

18 Kadimɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ beni Samuel kɛ sane lɛ yafɔ̃ ehiɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ: “Nibii fɛɛ ní maŋ lɛ kɛɔ bo lɛ, bo amɛgbee toi! Ejaakɛ jeee bo amɛkwa, shi mi moŋ amɛkwa, akɛ mikaye amɛnɔ maŋtsɛ.” Kwɛ bɔ ni Samuel tsui baanyɔ emli eha, kɛlɛ, enɛ ji ahora diɛŋtsɛ ni amɛbɔ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ! Yehowa kɛɛ egbalɔ lɛ koni ebɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ adesa maŋtsɛ ni amɛtaoɔ lɛ baaha amɛna nɔ waa diɛŋtsɛ. Beni Samuel jaje etsɔɔ amɛ lɛ, amɛma nɔ mi doo akɛ: “Dabi! shi ja maŋtsɛ ye wɔnɔ kɛ̃.” Akɛ mɔ ni boɔ e-Nyɔŋmɔ lɛ toi daa lɛ, Samuel tee ni eyafɔ maŋtsɛ ni Yehowa hala lɛ lɛ mu.—1 Sam. 8:7-19.

19, 20. (a) Mɛɛ gbɛi anɔ Samuel tsɔ etsu Yehowa gbɛtsɔɔmɔ akɛ eyafɔ Saul mu akɛ Israel nɔ maŋtsɛ lɛ he nii? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Samuel tee nɔ eye ebua Yehowa webii lɛ?

19 Te Samuel tsu nifeemɔ nɛɛ he nii eha tɛŋŋ? Ani ekɛ mligbigblimɔ tsu lɛ eko kɛ eko kɛkɛ? Ani eha nijiaŋwujee fite tsui kpakpa ni eyɔɔ lɛ, ni no ha mlifu hé shi yɛ emli? Mɛi babaoo baafee nakai yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli, shi Samuel efeee nakai. Efɔ Saul mu, ni ekpɛlɛ nɔ akɛ Saul ji mɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ hala. Eshɔ Saul naa, ni no tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ maŋtsɛ hee lɛ nɔ, ni ebaa ehe shi ehaa lɛ. Ni ekɛɛ maŋbii lɛ akɛ: “Nyɛkwɛa mɔ ni Yehowa ehala lɛ; ejaakɛ mɔ ko mɔ ko tamɔɔɔ lɛ yɛ maŋbii lɛ fɛɛ ateŋ!”—1 Sam. 10:1, 24.

20 Samuel kɛ ejwɛŋmɔ emaaa tɔ̃mɔi anɔ, moŋ lɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni yɔɔ mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ he lɛ anɔ. Ni lɛ diɛŋtsɛ hu, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni efee efɔ̃ shi yɛ anɔkwa ni eye Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, shi jeee adesa ni anyɛɛɛ amu afɔ̃ enɔ lɛ nɔ. (1 Sam. 12:1-4) Agbɛnɛ hu, etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ jogbaŋŋ, no ji akɛ ewo Nyɔŋmɔ webii lɛ ŋaa yɛ nibii ni kɛ amɛmumɔŋ shidaamɔ yawo oshara mli lɛ he, ni ewo amɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa. Eŋaawoo lɛ ta amɛtsuiŋ, ni amɛkpa Samuel fai koni esɔle eha amɛ. Samuel ha amɛ hetoo ni sa jogbaŋŋ nɛɛ, ekɛɛ: “Enɛ akagbale mi fɔ̃ɔfɔ̃ akɛ mafee esha mashi Yehowa ni mafɔ̃ɔ faikpamɔ kɛ nyɛ hamɔ, shi moŋ matsɔɔ nyɛ gbɛ kpakpa kɛ jalɛ gbɛ.”—1 Sam. 12:21-24.

Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa akɛ esaaa akɛ wɔhaa awuŋayeli loo mlijoomɔ heɔ shi yɛ wɔtsuiaŋ

21. Kɛ́ eba lɛ akɛ ahala mɔ kroko kɛha gbɛnaa loo hegbɛ ko ni kulɛ otaoɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua bo?

21 Ani edɔ bo pɛŋ akɛ ahala mɔ kroko moŋ kɛha gbɛhe loo hegbɛ ko? Samuel nɔkwɛmɔnɔ lɛ ji nikasemɔ kpele kɛha wɔ akɛ esaaa akɛ wɔhaa awuŋayeli loo mlijoomɔ heɔ shi yɛ wɔtsuiiaŋ. (Nyɛkanea Abɛi 14:30.) Nyɔŋmɔ yɛ nitsumɔ babaoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli kɛha etsuji anɔkwafoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ.

“Mɛɛ Beyinɔ Nɔŋŋ Oooye Saul He Ŋkɔmɔ Kɛyashi?”

22. Mɛni hewɔ nɔkpakpa ni Samuel na yɛ Saul he shishijee lɛ ji anɔkwale lɛ?

22 Samuel na nɔkpakpa ko yɛ Saul he, ni eji anɔkwale; esoro Saul kwraa. Kɛ́ okwɛ lɛ lɛ, ekwɔ nyenyereŋŋ, eyɛ ekãa ni ehiɛ kã shi, ni no mli lɛ, ebaa ehe shi ni enaaa ehe tsɔ. (1 Sam. 10:22, 23, 27) Yɛ sui nɛɛ asɛɛ lɛ, eyɛ nɔ ko hu ni sa kadimɔ waa, no ji heyeli—nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛbaahala bɔ ni esumɔɔ ni ehi shi eha, ni ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ. (5 Mose 30:19) Ani ekɛ nakai nikeenii lɛ tsu nii jogbaŋŋ?

23. Mɛɛ su kpakpa ko ŋmɛɛ Saul, ni mɛɛ gbɛ nɔ etee nɔ ehole ekɔji anɔ?

23 Dɔlɛ sane ji akɛ, kɛ́ mɔ ko ná hegbɛ wulu ko lɛ, bei pii lɛ etsɛɛɛ kwraa kɛkɛ lɛ ebɔi ehe nɔ womɔ. Yeee be ko kɛkɛ ni Saul bɔi ekɔ̃ji anɔ holemɔ. Eje gbɛ ekpoo gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa tsɔ Samuel nɔ ekɛha lɛ lɛ. Be ko lɛ, Saul eŋmɛɛɛ etsui shi, ni eyashã afɔle ko ni kulɛ Samuel ekpɛ mli akɛ ebaashã lɛ. Samuel kã lɛ kɛ hiɛdɔɔ, ni egba akɛ maŋtsɛyeli lɛ ehiŋ Saul weku lɛ mli dɔŋŋ. Nɔ najiaŋ ni Saul baakase nɔ ko kɛjɛ kãmɔ lɛ mli lɛ, etee nɔ etɔ̃ tɔ̃mɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ fe enɛ po.—1 Sam. 13:8, 9, 13, 14.

24. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Saul gbo Yehowa nɔ toi beni amɛkɛ Amalekbii lɛ yawu lɛ? (b) Te Saul fee enii eha tɛŋŋ beni akã lɛ lɛ, ni mɛɛ yiŋ Yehowa kpɛ?

24 Yehowa tsɔ Samuel nɔ ekɛɛ Saul koni ekɛ Amalekbii lɛ ayawu. Nɔ ni fata gbɛtsɔɔmɔi lɛ ahe ji, Saul agbe amɛmaŋtsɛ yiwalɔ ni ji Agag lɛ. Kɛlɛ, Saul baa Agag kɛ nihaanii lɛ amli nibii titri fɛɛ ni kulɛ esa akɛ akpãta hiɛ lɛ ayi. Beni Samuel ba lɛ jajemɔ lɛ, Saul ha ana akɛ esubaŋ efite kwraa. Nɔ najiaŋ ni ebaajɛ heshibaa mli ekpɛlɛ kãmɔ lɛ nɔ lɛ, ejie enaa, etsɔɔ akɛ tɔ̃mɔ ko bɛ nɔ ni efee lɛ he, etswa sane lɛ efɔ̃, ni ekɛ shwamɔ lɛ tere maŋbii lɛ moŋ. Beni Saul jie enaa akɛ amɛkɛ haanii lɛ ekomɛi baashã afɔle amɛha Yehowa lɛ, ekɛ nakai feemɔ ka akɛ ebaaba tɔ̃mɔ lɛ shi, ni ekpoo kãmɔ lɛ, no ha Samuel wie wiemɔi ni ehe shi waa nɛɛ akɛ: “Naa, toiboo hi fe afɔle.” Samuel kã ehiɛ ni esheee gbeyei, ni ejaje Yehowa yiŋtoo etsɔɔ lɛ akɛ: Abaashɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ yɛ Saul dɛŋ ni abaaŋɔ aha mɔ kroko ni hi fe lɛ. *1 Sam. 15:1-33.

25, 26. (a) Mɛni hewɔ Samuel ye Saul he ŋkɔmɔ lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jɛ mlihilɛ mli ekã lɛ? (b) Mɛni Samuel kase beni etee Ishai shĩa lɛ?

25 Saul tɔ̃mɔi nɛɛ gba Samuel naa waa. Efó etsɛ Yehowa nyɔɔŋ nyɔɔŋ fɛɛ yɛ sane nɛɛ he. Etee nɔ po eye Saul he ŋkɔmɔ aahu. Samuel ena nyɛmɔ ni Saul yɔɔ ni kulɛ ebaanyɛ ekɛtsu nibii kpakpai babaoo lɛ, shi amrɔ nɛɛ nakai gbɛkpamɔi lɛ fɛɛ efee shwɛm. Nuu ni ele be ko lɛ etsake kwraa—sui kpakpai ni eyɔɔ lɛ fɛɛ eŋmɛɛ lɛ, ni ete shi ewo Yehowa. Samuel kpoo kwraa akɛ ebaaya eyana Saul ekoŋŋ. Be ko sɛɛ lɛ, Yehowa jɛ mlihilɛ mli ekã Samuel ekɛɛ: “Mɛɛ beyinɔ nɔŋŋ oooye Saul he ŋkɔmɔ kɛyashi, be mli ni ona ole akɛ mikwa lɛ Israel maŋtsɛyeli? Wo okoŋ lɛ mli mu obɔ̃; mibatsu bo Yeshai [Ishai], Betlehemnyo lɛ ŋɔɔ, ejaakɛ miŋɔ maŋtsɛ yɛ ebihii lɛ ateŋ miha mihe.”—1 Sam. 15:34, 35; 16:1, Ga Biblia hee.

26 Yehowa yiŋtoi lɛ damɔɔɔ adesai ni nyɛɛɛ aye anɔkwa be fɛɛ be lɛ anɔ. Kɛ́ mɔ ko eyayeee Yehowa anɔkwa lɛ, Yehowa taoɔ mɔ kroko kɛtsuɔ eyiŋtoi ahe nii. No hewɔ lɛ, nuumo Samuel kpa Saul he ŋkɔmɔyeli. Yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, Samuel tee Ishai shĩa yɛ Betlehem, jɛmɛ ena Ishai bihii gojogojoo lɛ yɛ. Ni kɛlɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ mɔ lɛ nɔ beebe lɛ, Yehowa kɛɛ Samuel akɛ ekakwɛ ehiɛŋtso loo ekwɔlɛ nyenyereŋŋ lɛ. (Nyɛkanea 1 Samuel 16:7.) Naagbee lɛ, Samuel na David, Ishai nakutsoŋbi lɛ, mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ!

Samuel na akɛ nijiaŋwujee shihilɛ ko bɛ ni Yehowa nyɛŋ atsu he nii loo ni ebaaha etsɔ jɔɔmɔ

27. (a) Mɛni ha Samuel hemɔkɛyeli lɛ tee nɔ emli wa lɛ? (b) Te onaa nɔkwɛmɔnɔ ni Samuel fee efɔ̃ shi lɛ ohaa tɛŋŋ?

27 Yɛ Samuel naagbee afii lɛ amli lɛ, ebana nɔ hewɔ ni eja jogbaŋŋ akɛ Yehowa hala David kɛye Saul najiaŋ lɛ. Saul ye David he awuŋa aahu akɛ etao lɛ egbe, ni ekwa Yehowa hu. Shi David jie sui kpakpai tamɔ ekãa, jalɛ nifeemɔ, hemɔkɛyeli, kɛ anɔkwayeli kpo. Samuel hemɔkɛyeli lɛ tee nɔ emli wa beni ewala miihe aba naagbee lɛ. Ena akɛ nijiaŋwujee shihilɛ ko bɛ ni Yehowa nyɛŋ atsu he nii loo ni ebaaha etsɔ jɔɔmɔ nɔ. Yɛ naagbee lɛ, Samuel gbo, ni eshi nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ekɛ nɔ ni miihe ashɛ afii oha sɔŋŋ fee lɛ efɔ̃ shi. Ebɛ naakpɛɛ kwraa akɛ Israel muu lɛ fɛɛ fó nuu anɔkwafo nɛɛ bei saŋŋ! No hewɔ lɛ, esa akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ abi amɛhe akɛ, ‘Ani makase Samuel hemɔkɛyeli lɛ?’

^ kk. 24 Samuel diɛŋtsɛ yagbe Agag. Nakai maŋtsɛ yiwalɔ lɛ jio, eweku lɛ jio, amɛteŋ mɔ ko kwraa esaaa mɔbɔnalɛ. Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, “Agagnyo Haman” ni ekã shi faŋŋ akɛ eji Agag seshinyo lɛ ka akɛ ebaabule Nyɔŋmɔ webii lɛ ashishi butuu.—Ester 8:3; kwɛmɔ wolo nɛɛ Yitso 15 kɛ 16 lɛ.