Skip to content

PERGUNTA HUSI JOVEN SIRA

Namora—Parte 1: Haʼu prontu atu namora ka lae?

Namora—Parte 1: Haʼu prontu atu namora ka lae?

Namora katak sá?

  Ema balu haree namora nuʼudar atividade sosiál neʼebé lori kontente. Maibé, iha informasaun neʼe, “namora” refere ba tempu neʼebé ema gasta hamutuk atu haree se sira bele sai pár neʼebé diʼak iha moris kaben nian. Entaun, namora iha objetivu. Neʼe laʼós deʼit dalan ida atu sente kontente tanba hetan atensaun husi ema seluk.

 Ikusmai, ema neʼebé namora tenke foti desizaun, neʼe mak kaben ka hapara relasaun romántiku neʼe. Bainhira Ita komesa namora, Ita tenke prontu atu hasoru situasaun rua neʼe.

 Buat neʼebé importante: Se Ita fiar katak Ita prontu atu namora, Ita mós tenke fiar katak Ita prontu ona atu kaben.

Namora la ho objetivu atu kaben mak hanesan Ita bá entrevista serbisu maibé la iha objetivu atu serbisu

Ita prontu ona atu namora ka lae?

  Namora bele loke dalan ba moris kaben, entaun diʼak atu hanoin kona-ba Ita-nia hahalok sira neʼebé bele hametin ka estraga relasaun neʼe. Porezemplu, hanoin buat tuirmai neʼe:

  •   Relasaun família. Dalan neʼebé Ita trata Ita-nia inan-aman no maun-alin sira, liuliu bainhira Ita estrese hela, dala barak neʼe hatudu sai oinsá Ita sei trata Ita-nia pár.

     Bíblia nia prinsípiu: “Hasai tiha husi imi-nia an hahalok odi malu, hirus, laran-nakali, hakilar malu, koʼalia aat, no mós buat hotu neʼebé hakanek malu.”—Éfeso 4:31.

     Husu ba Ita-nia an: ‘Haʼu-nia inan-aman no maun-alin sira sente katak haʼu hatudu respeitu ba sira ka lae? Bainhira haʼu hanoin la hanesan ho sira ida, haʼu bele koʼalia ho kalma, ka haʼu lakon pasiénsia no diskute malu?’

    Se Ita labele hadiʼa Ita-nia problema ho Ita-nia inan-aman, oinsá Ita bele halo ida-neʼe ho Ita-nia pár?

  •   Buka ema seluk nia diʼak. Bainhira Ita kaben ona, Ita presiza hanoin kona-ba Ita-nia pár nia hakarak no dala barak Ita presiza tau uluk ninia diʼak.

     Bíblia nia prinsípiu: “Ema ida-idak tenke kontinua buka uluk ema seluk nia diʼak, laʼós buka diʼak deʼit ba ninia an.”—1 Korinto 10:24.

     Husu ba Ita-nia an: ‘Haʼu sempre hakarak buat hotu laʼo tuir haʼu-nia hakarak ka lae? Ema seluk haree haʼu nuʼudar ema neʼebé la ulun-toos ka lae? Iha dalan saida deʼit mak haʼu hatudu katak haʼu hanoin uluk ema seluk nia presiza duké haʼu-nian?’

  •   Haraik an. Pár neʼebé diʼak bele rekoñese ninia sala no husu perdua ho laran.

     Bíblia nia prinsípiu: “Ita hotu halo sala dala barak.”—Tiago 3:2.

     Husu ba Ita-nia an: ‘Haʼu prontu rekoñese haʼu-nia sala, ka haʼu buka razaun oioin? Bainhira ema fó sujestaun, haʼu sai hirus ka sente an lalais ka lae?’

  •   Finansas. Osan mak tópiku ida neʼebé dala barak halo kaben-naʼin sira diskute malu. Maibé ema neʼebé uza osan ho didiʼak bele hasees an husi problema neʼe.

     Bíblia nia prinsípiu: “Se ema ida hakarak harii uma-andár, nia sei tuur uluklai hodi sura ninia osan, loos ka lae? Nia halo nuneʼe hodi bele hatene se nia iha osan toʼo atu halo hotu uma neʼe.”—Lucas 14:28.

     Husu ba Ita-nia an: ‘Haʼu bele kontrola haʼu-nia gastu sira ka haʼu sempre debe? Haʼu hatudu katak haʼu bele uza osan ho didiʼak ka lae?’

  •   Toman espirituál neʼebé diʼak. Se Ita mak Testemuña ba Jeová ida, Ita tenke iha toman atu estuda Bíblia no tuir beibeik reuniaun sira.

     Bíblia nia prinsípiu: “Ksolok ba sira neʼebé hatene katak sira presiza Maromak nia matadalan.”—Mateus 5:3.

     Husu ba Ita-nia an: ‘Haʼu hakaʼas an atu proteje haʼu-nia saúde espirituál ka lae? Haʼu-nia toman espirituál mak buat neʼebé importante liu iha haʼu-nia moris, ka haʼu husik buat seluk hanetik haʼu-nia toman espirituál?’

 Buat neʼebé importante: Ita-nia pár merese hetan ema neʼebé diʼak. Se Ita hakaʼas an atu sai ema neʼebé diʼak, ema seluk neʼebé hakaʼas an atu sai ema diʼak mós sei interese ba Ita.